1-17-9998/33 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-9998

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-9998 (17240100059) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne P.J-i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.J ik XXX; viibimiskoht Viru Vangla

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu P.J (videokonverentsi teel)

RESOLUTSIOON

Juhi - -

ndudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus:

Jätta P.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15 ,

päeva jooksul alates päevast mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 23.11.2017 otsusega tunnistati P.J

183 lg 1

süüdi KarS § järgi KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinni ja teda karistati 1 aastase vangistuse . ga peetud 2 päeva karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti täitmisele pööra karistus

mata 18 kuulise katseaja kestel. Katseaja kestel pidi P.J -des 1-6 täitma KarS § 75 lg 1 p ja lg 2 p-des 21 ja 8 tud kohustusi. Viru Maakohtu 23.11.2017 sätesta kontrollnõudeid ja otsus jõustus 09.12.2017.

Seejärel määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku Viru Maakohtu 16.07.2018 erakorralise ettekande taotlus ja kohus pööras Viru Maakohtu 23.11.2017 kohtuotsusega nr 1-

17- kandmata osa, 11 kuud vangistust, 9998 P.J-ile mõistetud karistuse ja 28 päeva täitmisele. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et P.J rikkus kohtu määratud kohustust registreerimiskohustust ning lisakohustust mitte tarvitada narkootikume või psühhotroopseid aineid.

1-17-9998

2. 02.04.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid tingimisi

P.J-i

enne tähtaega P.J-i vangistusest vabastamise otsustamiseks. karistusaeg algas

08.10.2018 06.10.2019 ja , see lõppeb tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 07.04.2019. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vangla toetab . kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, des vangla arvamuses

nõustu toodud argumentidega, toetab

P.J-i ennetähtaegset vabanemist.

4. 22.04.2019 edastas Viru Vangla kohtule materjalid kahel

täiendavad P.J-ile korral distsiplinaarkaristuse määramise kohta.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

5. Kohtuistungil avaldas , et toetab enda tingimisi enne t vangistusest

P.J tähtse

vabastamist.

et sattus kinnipidamisasutusse, kuna tarbis P.J märkis täiendavalt,

narkootikume. Toimepandus ista, s.o täielikult end süüdi ei tunn eitades osaliselt oma süüd

narkootilise aine müügi osas. Praegu ei tarbi narkootikume ja ka ei suitseta. Vanglas sai metadooniravi. Vabaduses asub elama aadressile, kus elas ka enne karistuse kandmist ja kus elavad ka vanemad. Suhted vanematega on head. Vangistuses viibib esimest korda. Enne kinnipidamist töötas erinevate ja viimasesse töökohta oodatakse l kohtadel teda ka tagasi.

Vangistuses olles tööd ei pakutud, kuid lõpetas eesti keele kursused A1 tasemel ja tegeles spordiga. Distsiplinaarkaristusi on kohaldatud kahel korral ja seda kartseri . Karistuse ga määramine oli seotud allumatusega, rääkimine keelatud ajal ja ravimi võtmisel ravimi võtmise tõendamisele mitteallumine. Tingimisi vabastamisel kriminaalhooldaja esitatud

ettepanekutega on nõus ja keeldudele alluma. Vabanemisel soovib läbida kohustub narkovastase sõltuvusvastase programmi kestusega 3 kuud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ning k lase ja kaitsja seisukohad, leiab, et

uulanud ära süüd P.J tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kohus möönab, et P.J on ära kandnud enam kui poole talle

Viru Maakohtu 23.11.2017 otsusega ja 16.07.20 mõistetud

18 määrusega täitmisele pööratud vangistusest. St, et lahendi P.J puhul on viidatud st tulenevalt täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

8. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse karistus -

seadustiku § s 76 sätestatut. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS

§ 76 lg le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning -

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastam KarS § 76 lg ine. -s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1 s 21 märkinud -09-14104 p- :

[K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS §

76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud

1-17-9998

eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

9.

vangistuse ajal on posiitivset

Saab nõustuda, et P.J-i käitumises nii mõndagi .

Kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud koolitusel ja sooritanud riigikeele A1 P.J

eksami ning soovib õpinguid jätkata. Suhtumine ametnikesse on positiivne ning üldiselt on avatud ja koostööaldis. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse

P.J-i ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kuna m P.J-ile mõistetud ja kand isele kuuluv karistus on vähem kui aasta, siis individuaalset täitmiskava ei koostatud.

10. olnud

Siiski peab kohus märkima, et P.J-i käitumine vangistustuse ajal ei ole korrektne. Kohtule tutvumiseks esitatu andmetel on korduvalt karistatud P.J

distsiplinaarkorras. Distsiplinaarkaristusi on P.J-ile määratud vaatamata lühikesele karistusajale kolme rikkumise eest. e toimepanemise Kui analüüsida distsiplinaarsüütegud dünaamikat määramist , siis selgub, et vahetult peale esmase distsiplinaarkaristusena kartseri ühes P.J katseaja kestel taas käitunud viisil, mis tingis tema 3-kuulise katseajaga, on suhtes uue distsiplinaarmenetluse algatamise ja kartserikaristuse määramise ühes varasemalt katseajaga määratud kartseri täitmisele pööramisega.

Analüüsides eelnevat on kohus seisukohal, et vaatamata P.J-i varasemale distsiplinaar liigina korras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistus kartseri kohaldamisele, on ta jätkanud käitumisaktidega, mis on tinginud talle vangla käskkirjaga määratud katseajal uue ja ka rikkumises süüdi distsiplinaarkahtlustuse esitamise

tunnistamise. j kehtivaid norme Eeltoodu pinnalt teeb kohus järelduse, et P.J ätkab eiravate aktidega. käitumis

11.

Seonduvalt P.J-i käitumisega on põhjust välja tuua, et ka vabaduses viibides ei suutnud P.J hinnata talle antud vabadust ning katseajal olles jättis ilmumata kriminaalhooldaja vastuvõtule mistõttu jäi täitmata registreerimiskohustus. Katseajal registreerimiskohustuse täitmine on olulisim kontrollnõue, mis annab kriminaalhooldajale võimaluse teiste kontreollnõuete ja kohustuste täitmist kontrollida. Seonduvalt eeltooduga ongi põhjust välja tuua sedagi, et toimiku materjalide tuginedes on tuvastamist leidnud P.J-i le poolt katseajal narkootilise aine tarbimine. Seega on nii vabaduses viibides kui ka vangistuse tingimustes P.J käitunud viisil, kus riik on teda usaldanud ning andnud võimaluse karistust täitmisele mitte pöörata, kuid ikka ja taas P.J käitunud viisil taas

kus mõistetud vangistus/kartser pöörati täitmisele. Seega on leidnud kinnitust, et P.J-ile antud võimalusi ta ei kasutanud ning oma käitumisaktidega andis põhjuse mõistetud karistuste täitmisele pööramiseks. Seonduvalt P.J-i käitumismustriga peab kohus vajalikuks välja tuua, et kehtivaid norme eirav käitumine seega taandumise märke ei näita. Teisisõnu öelduna iseloomustab P.J-i käitumist kehtestatud reeglite eiramine.

Täiendavalt märgib kohus, et ka vang sse karistust kandma P.J tähtaegselt la ei ilmunud.

Kõik eeltoodu kinnitab kohtu jaoks vaid tõsiasja, et ei vabaduses olles, vangistuskohustuse täitmise asumise eelselt ega vangistuses olles ei ole P.J suutnud näidata üles oskusi järgida kehtestatud reegleid, neid austada ja täita.

12. KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka

süüdlase elutingimusi. Kohus möönab, et näidanud enda võimaliku vabanemise järgse aadressi P.J on ja seal elav isikud, s.o P.J-i vanemad, on P.J-i sinna elama asumisega ad nõustunud

nõustunud. Seega tuleb nentida P.J-i puhul on olemas elukoht, kus elada peale vangistusest vabanemist.

1-17-9998

13.

KarS § 76 lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. arvesse võttes on Neid asjaolusid kohus seisukohal, et P.J-i k

aristuse eesmärk pole täidetud.

14.

rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Seonduvalt P.J-i

P.J mõisteti süüdi

karistusandmetega märgib kohus, et olles kriminaalkorras teist korda karistatud

isikuks, kannab vanglakaristust esmakordselt, ent vangistusliku karistuse P.J mõistmine on olnud õhjusliku käitumisega. Nimelt P.J p s seoses P.J-i on

varasemalt toime pannud ka . varavastase süüteo

Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata P.J-i varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi kohaldamisele katseajaga, on ta jätkanud käitumisaktidega, mis on tinginud talle uue kuriteosüüdistuse esitamise. kuritegelik aktiivsus taandumise märke ei näidanud. P.J-i

Sellise järelduse põhjendatust süvendab täiendavalt fakt, et vaatamata varasemale kriminaalkorras karistamisele, on tugeva kontrolli all vangistuses viibimise P.J

perioodil ikka taas ja taas käitunud kehtivaid norme eiravalt ning mis on päädinud distsiplinaarkorras on karistuse määramisega. Ja distsiplinaarkorras määratud karistusühes katseaja rakendamisega, kuid tulenevalt P.J-i objektiivselt avaldunud käitumisaktidest on määratud karistus täitmisele pööratud.

Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib P.J naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Asjassepuutuvana osutab kohus sellelegi, et iseloomustuses on vangla välja toonud, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on mh riskikäitumismuster, kus kuritegude toimepanemise ajendiks on sõltuvus mõjuainetest. Seonduvalt narkootikumide tarbimisega on asjakohane peatuda sellel, et kohtule tutvumiseks esitatud materjalide pinnalt on sedastatav sõltuvusainete tarbimine enam kui kümne aasta jooksul. On kiiduväärt, kui peale pikaajalist narkosõltuvuses viibimist soovib isik oma sõltuvusest vabaneda, seda enam, kui sõltuvus on ka kuritegude toimepanemise ajendiks ka kui ta on sõltuvusest vabane . Siiski peab kohus märkima miseks astunud ka reaalseid samme , et narkootilise aine tarbimine on välistatud vangistuses viibimise perioodil vangla tugevdatud turvameetmete tõttu P.J viibinud metadooni asendusravil . Vangistuses on . Kuna

narkootilise

aine tarbimine vangistuses viibimise perioodil on välistatud, P.J on

senisest elatud elust ligi metadooni asendusravi ja napp kolmandiku olnud sõltlane, siis kantud 6- vabaduses olles kuuline vangistus ei anna mingit garantiid, et P.J ei naaseks oma varasema sõltuvuse juurde mis on ka põhjuseks kuritegude toimepanemisel. , Seoses

narkootilise aine tarbimisega peab kohus vajalikuks osundada sellelegi, et üks distsiplinaarkaristus oli määratud just sel põhjusel, et P.J-ile oli näidustatud metadooni manustamine, kuid kahel korral ta ei allunud ametniku korraldusele peale metadooni manustamist suu avamiseks

. Eeltoodust näeb kohus riskifaktorit rikkumiste toimepanemisel.

15. Siinkohal peab kohus vajalikuks peatuda sellel , et isikuandmete kohaselt on P.J gi kodune lähedaste ring Seonduvalt lähedaste isikutega,

, kes on valmis teda toetama.

peab siiski märkima, et toetav lähedaste ring oli olemas ka enne süüteo P.J toimepanemist, peale tema süüdi mõistmist ja tingimisi katseaja määramist ning ka ajal, kui kohus määras mõistetud kandmata karistus täitmisel pööra . Lähedaste olemasolu, e e mise

omavahelised soojad suhted ning toetuse avaldamine ei suutnud hoida P.J eemal süütegude toimepanemisest ning mis päädis isikuõigusi enim riivava tõkendi kohaldamisega ja seejärel ka karistuse täimisele pööramis Iseloomustusest nähtuvalt on P.J e.

täiendavalt tunnistanud, et varasemalt kuulusid tema sõpruskonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Kohus teeb eeltoodust järelduse, et vaatamata headele peresisestele suhetele, on P.J-i suhtlusringkonda kuulunud kriminaalse taustaga isikud ning arvestades, et P.J ta on diagnoositud sõltuvushäire ning ise hindab end mõjutatavaks negatiivses suunas, siis esitatud andmed nende kogumis ei veena kohut, et isik on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes.

1-17-9998

16. P.J-i

ennetähtaegse vabastamise kasuks ei räägi seegi - nagu kohus ka varasemalt viitas - et vangla iseloomusab teda isikuna, kes kordab samu vigu. Ei saa jätta arvestamata ka asjaolu, et

ametnike iseloomustusest nähtuvalt võib P.J käituda

korraldustele allumatult, lisaks kui arvestada, et iseloomustuse kohaselt omab P.J nõudeid summas 6197,27 eurot ja varasemalt on kuriteod toime pandud mh omakasu motiivil, siis eeltoodu ei lisa kaalukaid argumente positiivse lahendi tegemiseks, s.o P.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades objektiivselt vangistuse tingimustes avaldunud P.J-i ja motivatsiooni seaduskuulekaks elamiseks, käitumist ning kui kuriteod oli toime pandud siis saab teha vaid võib öelda tagajärgedele mõtlemata, järelduse, et vabanemisjärgne ohuprognoos on negatiivne.

17. P.J-i suhtumist saab iseloomustada se kaudu. Tule

ka töö tegemi b märkida, et isiklik toimik kajastab mitmeid P.J-i isikuandmeid, mis iseloomustavad tema töö tegemist iseloomustusest, et

. Nii nähtub P.J on töötanud vabaduses olles erinevatel töökohtadel ning viimatine tööandja on valmis P.J ka tagasi tööle võtma. S njuures ii

peab kohus märkima, et P.J on varasemalt käitunud viisil, kus eelistanud töö on

tegemist kriminaalhooldusaegsele . käitumiskontrolliaegesete nõuete ja kohustuste täitmisele

Kohus loeb selgelt positiivseks, kui isik soovib töötada, s.o tagada iseseisev enda ülalpidamine. Kuid arvestada tuleb, et ka töö tegemise ajal kuuluvad täitmisele kohtuotsusest tulenevad nõuded ja kohustused. Seadusandja on näinud ette, et kriminaalhoolduse kestel on võimalus vahetada kriminaalhooldajat, kui siirdutakse elama uuele elukohale. Siiski on P.J käitunud viisil, kus luges oma peamiseks elukohaks xxx oleva elukoha kuid tööülesannete täitmine osutus takistuseks kriminaalhoolduse teostamisel.

18. Kohus

leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel

(elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist, toimepandud kuriteo asjaolusid . ning käitumist vangistuse tingimustes

Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Samuti ei taganud reeglitekohast elu ka range kontrolliga vanglatingimused. e ka Selles mõttes ei ole küllaldan käitumiskontroll kohaldamise vastu räägib käitumine vangistuse , mille ilmekalt P.J-i tingimustes, kui

P.J teades distsiplinaarkorras karistuse määramisest ühes katseajaga, käitus ikkagi viisil kui põhjendatud oli uue distsiplinaarsüüteo alustamine. Eelkirjeldatu ilmestab seda, et P.J-i jaoks ei ole väärtust talle antud võimalusele jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata. P.J ei ole oma käitumisega näidanud enda suutlikkust käituda seaduskuulekalt ning ei ole kohtu ette toonud argumente, mis veenaksid kohut selles, et isik on vangistuses viibimise perioodil muutunud, s.o suutlikkuses elada seaduskuulekat elu ja alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele.

19. Seoses suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida

P.J-i

tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid P.J-i varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - just vähemalt osaliselt iseloomustatakse P.J-i varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1-17-9998

/allkirjastatud digitaalselt/