4-19-1382/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprillil 2019 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-1382 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Eleanor Pruvli Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Menetlusalune isik

K.D , isikukood XXX, elukoht x, Eesti Vabariigi kodakondsus Väärteoasi Liiklusseadus

§ 201 lg 2

Juhindudes

107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas VTMS §

RESOLUTSIOON

1. K.D temale Süüdi tunnistada liiklusseaduse § 201 lg järgi ning mõista karistuseks 10 aresti. (kümme) päeva

2. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks arestimajja saabumise aeg.

3. 25.04.2019 Politseij Arest tuleb ära kanda hiljemalt a Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Kinnipidamiskeskus

es (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald,

Harju maakond). K.D Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebekord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 25.04.2019. a.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne (edaspidi PPA) -Harju

politseijaoskonna patrullpolitseinik Andres Tomingas koostas 10.02.2019 K.D-le väärteoprotokolli (väärteoasi 2317,19,000541). K.D-le heidetakse ette seda, et ta samal päeval kell 10.20 Tallinnas Tulika tänaval juhtis mootorsõidukit Audi A4

Avant (registr x eerimismärgiga ) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

2. Kohtuväline menetleja saatis väärteoasja arutamiseks maakohtule, kuna taotleb isiku karistamist arestiga. K.D-le varasemalt mõistetud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toime panemist.

Kohtuotsuse põhjendused

3. VTMS § 83 p 2 kohaselt kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine, arutab väärteoasja maakohtunik. Kohus arutas asja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isikuta. K.D-le oli asja arutamise aeg (25.03.2019 kell 13.30) ja koht teatavaks tehtud mist kinnitas. tema poolt avaldatud meiliaadressil, kus ta kutse kättesaa Posti teel elukohta edastatud kutset ei õnnestunud kätte anda (tlk 12, 23).

4. VTMS § 99 lg 8 kohaselt kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Riigikohtu praktika kohaselt on tunnistaja ütluste avaldamine VTMS § 99 lg 8 alusel lubatud vaid siis, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (vt RKKKo nr 3-1-1-53-16 p 6.5). Tunnistajale ei õnnestunud kutset kätte toimetada ning seega kohus ei tungine kohtuotsust tehes tunnistaja M. X ütlustele.

5. K.D süü on tõendatud. Juhtimiselt kõrvaldamise otsus e kohaselt K.D

kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel 10.02.2019 kell 10.20, kuna tal puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt teisaldati korrarikkumise lõpetamiseks K.D juhitud sõiduk Audi A4

Avant (registreerimismärgiga liiklusregistri väljavõtte x PPA parklasse. Maanetameti )

kohaselt K.D puudub kehtiv juhiluba. K.D oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka 11.08.2018, põhjusel, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (LS § 91 lg 2 p 3). Otsuses on märgitud kõrvaldamise lõppemise tingimuseks kuni juhtimisõiguse saamiseni. Väärteoprotokollis avaldab K.D: „Olen protokolli kätte saanud ja andmed on õiged. Kahetsen oma tegu.“

6. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastav ja 3 a

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § . Selle nõude rikkumine on -le 91 karistatav LS § 201 lg 2 alusel. K.D pani teo toime kavatsetult.

7. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi ni 300 trahviühikut või aresti. ku Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohaseks karistusliigiks on arest. K.D on Ka on teda karistatud sarnase 11.08.2018. pannud toime samaliigilise väärteo.

rikkumise eest kriminaalkorras (tegu toime pandud 20.03.2016) vangistusega, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata.

8. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist 15 päevase arestiga ning -

kohtuistungil taotles oimepanemise vahendi konfiskeerimist. Olles sõiduki kui süüteo t formaalselt mittekaristuslik mõjutusvahend, on konfiskeerimisel siiski karistuse tunnused.

Riigikohtu üldkogu on leidnud, et süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb ühtlasi isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et istuslik mõju on domineeriv (RK 3 kar -1-1-37-07 p 21.1). Seetõttu hindab kohus taotletavaid õigusjärelmeid kogumis.

9. Seadusandja hinnang teole väljendub sanktsiooni piirides. Aresti saab mõista KarS § 48 kohaselt toimepannud isikule kuni kuni kolmkümmend päeva ja alaealisena väärteo kümme päeva Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel .

aluseks reeglina sanktsiooni keskmäär, kuid paljude süütegude puhul sellest siiski ei lähtuta. dualiseerib karistuse konkreetse teo süü Kohus indivi suurusele vastavaks. Arest

on karistus, mida saab kohaldada üsna erineva raskusega süütegude eest. K.D-le etteheidetava teo puhul lähtub kohus sanktsiooni keskmisest või pigem mõnevõrra väiksemast karistusest.

10. Karistuse mõistmisel ei 16.03.2015 toime pandud väärteo kuulu arvestamisele karistatus eest. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Kuigi toimikus ei ole selgeid andmeid selle karistuse täitmise kohta, nähtub siiski, et rahatrahv on 2016.a asendatud üldkasuliku tööga. KarS §

82 lg 1 p 3 kohaselt väärteootsust ei asuta täitma kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Karistuse määra valimisel arvestab kohus asjaoluga, et K.D näol on tegemist noore täiskasvanuga, kes ei ole varem vabaduskaotuslikku karistust kandnud. Ta on avaldanud kahetsust.

11. Kohtu hinnangul vastaks süü suurusele kogumis süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega arest kohtuvälise menetleja taotletust oluliselt väiksemas määras.

Kohus ei pea siiski sellist kar t kohaseks. Tegemist on istusõiguslike järelmite kogumi

2000.a. sõidukiga, mille turuhind on eelduslikult väga väike. Konfiskeerimisega kaasnevad riigile kulutused, kuid sõiduki madala hinna tõttu on nende tagasisaamine ebatõenäoline. Samas on analoogiline sõiduk kergesti taassoetatav ka väikese sissetulekuga inimesele. Kohus loeb oluliselt mõjuvamaks karistuseks pikemat aresti ilma sõiduki konfiskeerimiseta.

12. Arvestades menetlusaluse isiku vanust, avaldatud kahetsust ning seda, et ta pole varem vabaduskaotuslikku karistust kandnud, on kü määras sanktsiooni 1/3, so llaldane karistus

10 päeva. Kohus ei konfiskeeri mootorsõidukit Audi A4 Avant (registreerimismärgiga x ).

Juhul kui reaalne vabaduskaotuslik karistus eripreventiivset toimet ei oma, on sõiduki konfiskeerimine võimalik järgmistes menetlustes.

( )

Ingrid Kullerkann kohtunik