2-18-16325/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26. aprillil 2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-16325

Kohtuasi

J E´i hagi OÜ Söökla Projektid vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamiseks

ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2205 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: J E (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)

lepinguline

esindaja

Rainer

Osanik

(e-post

rainer.osanik@roslaw.ee)

Kostja: OÜ Söökla Projektid (registrikood 11949701,

asukoht Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn) lepinguline esindaja

Olga Väina (e-post ollipartnerid@gmail.com)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada J E´i hagi OÜ Söökla Projektid vastu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

2. Tuvastada J E´i ja OÜ Söökla Projektid vahel

27.02.2017 sõlmitud töölepingu tööandja poolt TLS § 88

lg 1 p 3 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus

3. Lõpetada J E´i ja OÜ Söökla Projektid vahel 27.02.2017

sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates

23.07.2018

4. Välja mõista OÜ-lt Söökla Projektid TLS § 109 lg 1

alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2205

(kaks tuhat kakssada viis) eurot J Ei kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta OÜ Söökla Projektid kanda

2. Välja mõista OÜ-lt Söökla Projektid 928,80 eurot

(üheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja 80 senti) J

Ei kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. J E (edaspidi hageja) esitas 16.08.2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi

TVK) avalduse OÜ Söökla Projektid (edaspidi kostja) vastu OÜ Söökla Projektid ja J E’i

(edaspidi pooled) vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu 23.07.2018 TLS § 107 lg 2

alusel lõpetamiseks ja kostjalt hageja kasuks hüvitise brutosummas 2205 euro

väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. TVK rahuldas 04.10.2018 hageja avalduse kostja

vastu täies ulatuses tuvastades poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse, lõpetades poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu 23.07.2018

TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise

brutosummas 2205 eurot. Kostja vaidlustas TVK otsuse tähtaegselt 04.10.2018 märkides, et

ei nõustu nimetatud otsusega täies ulatuses ja paludes vaadata avaldus läbi hagimenetluse

korras hagina. Harju Maakohus võttis hageja TVK-le esitatud avalduse hagina menetlusse.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.02.2017 töölepingu nr 1/2017, mille alusel asus

hageja alates 01.03.2017 tööle kokk-perenaise ametikohale. Töötaja tööaeg kooskõlas

töölepingu p-ga 6.1 oli 40 tundi nädalas, summeeritud tööaja arvestuse alusel,

arvestusperioodi pikkus 4 kuud. Tööpäeva algust ja lõppu ei ole töölepingus sätestatud,

tööaeg kujunes praktikas kokkuleppel (siis kui hommikusööke ei olnud, algas tööpäev

reeglina kell 08:30). Töötaja töötasu kooskõlas töölepingu p 4.1 oli 735 eurot brutos.

3. 23.07.2018, olles haige (ägenes krooniline haigus), tuli hageja kella 8:30 (täpselt tavapärase

tööpäeva alguseks) tööle, et teavitada tööandjat, et tõenäoliselt on ta sunnitud võtma

töövõimetuslehe, samas aga on ta valmis sellel päeval vajadusel mingi aeg ka tööd tegema,

kuni tööandja leiab asenduse. Jõudnud tööle avastas töötaja üllatusega, et köögis tema

töökohal töötab A M, kes hakkas süüdistama hagejat varguses, puudujäägis jms. Hageja

vastas, et ta tuli tööle selleks, et teavitada töövõimetuslehest ja vajadusel lubas aidata köögis.

A M ei lubanud hagejat tööle. Hageja läks arsti juurde, kus avati töövõimetusleht.

4. Sama päeva õhtul, 23.07.2018 kell 16:44 sai hageja e-kirja e-posti aadressilt xxx (väidetavalt

OÜ Söökla Projektid raamatupidajalt), koopia A M, nimetusega Söökla Projektid Töölepingu

lõpetamine. Kiri sisaldas kaaskirja: „Tere, saadame Teile teate töölepingu nr. 1/2017

27.02.2017.a. lõpetamisest" , manusesse oli lisatud töölepingu lõpetamine ja palgaleht nr 24

koos arvutatud lõpparvega. Samal õhtul sai hageja ka teate Maksu- ja Tolliametist selle

kohta, et tööandja lõpetas temaga töölepingu 20.07.2018.

5. Töölepingu lõpetamise leht sisaldas järgmist informatsiooni - tööleping lõpetati tagantjärgi

kuupäevaga ehk 20.07.2018, töölepingu väidetava ülesütlemise põhjuseks oli toodud

Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 punkt 3, lisaks oli kirjas ka formuleering lepingu

lõpetamise kohta" ja selleks oli „ töölepingu korraline ülesütlemine". TLS § 88 lg 1 p 3,

millele tööandja viitab, lubab töölepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Tööandja ei ole toonud ühtegi põhjendust, milles seisnevad hageja rikkumised, ta ei ole seda

teinud ei 23.07.2018 ega ka varem. Kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud ning teade

töölepingu lõpetamisest sisaldab vastuolulist informatsiooni - ühelt poolt tööandja viitab

töölepingu erakorralisele ülesütlemisele ja teiselt poolt kirjutab, et tööleping on lõpetatud

justkui korraliselt. Faktiliselt tööleping lõpetati 23.07.2018, mil saadeti e-maili kaudu teade

töölepingu lõpetamisest, mitte aga 20.07.2018.a. nagu teates kirjas.

6. Vastuseks kostja vastuväidetele toob hageja esile, et koosolekule järgnevatel päevadel st 18,

19 ja 20 juuli tuli hageja tööle oma tavapärasel ajal st 8.30. Nimetatut nägi ka uus juhatuse

liige A.M, kes nimetatud päevadel viibis köögis ja jälgis hagejat, kuid mitte ühtegi märkust

või etteheidet ei teinud ega hagejat ei juhendanud. Täiesti väär on kostja väide, et nii 17.07

kui ka järgnevatel hommikutel tegi kostja märkusi tööaja alguse osas ning hoiatas

tagajärgede eest.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle täielikult rahuldamata jätta. Kostja arvates on hageja

vääralt tõlgendanud poolte vahel sõlmitud lepingut, mis puudutab tööaja algust ja lõppu.

Töölepingu nr 1/2017 punkt 6.2 kohaselt määratakse tööpäeva algus ja lõpp ning vaheajad

töögraafiku ja töösisekorraeeskirjadega. Töö alguse aeg oli kehtestatud töögraafikuga ning

hagejale teada. Heas usus käituv töötaja oleks toiminud tööandja poolt kehtestatud suulise ja

töögraafikus määratud tööaja alguse kehtestatud kellaajast. Ametijuhendi punkti 5 alapunkti

16 kohaselt on hageja kohustatud saabuma õigeaegselt tööle ning pidama kinni töögraafikust.

8. Peale omanike vahetust toimus 17.07.2018 koosolek, kus muuhulgas räägiti tööajast,

töökorraldusest jms. Mainitud koosolekul tõi kostja selgelt välja, et tööpäeva algus on kell

7:30. Tõenäoliselt on hageja jätnud uued reeglid tähelepanuta. Kostja oli hagejale suuliselt

järgnevatel päevadel taaskord maininud tööaja algust, kuid ka need teated jättis hageja

tähelepanuta. Ka hoiatas kostja hagejat võimalike tagajärgede eest ja, et see võib tuua kaasa

töölepingu ülesütlemise.

9. 23.07.2018 pidi hageja asuma tööle vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, kuid hageja

lahkus töökohalt kostjat hoiatamata, jättes kostja keerulisse olukorda, mil söökla köök jäi

ilma kokata. Selline omavoliline töölt lahkumine ei ole seadusest tulenevalt lubatud. Seega

on töötaja korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning

tööandja on töötajat hoiatanud, et taolise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua

kaasa töölepingu ülesütlemise. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist

TLS § 88 lg 1 p 3 alusel hagejale esitatud hoiatustes ja töölt omavolilise lahkumises. Kostja

ei pidanud teatama hagejale ette töölepingu erakorralisest ülesütlemisest.

10. Kostja toob esile, et hageja on enda tegevusega tekitanud kostjale varalist kahju, mis seisnes

toiduainete vääras käitlemises. Ametijuhendi punkti 4 alapunkti 1 kohaselt on hageja

vastutav kogu köögi töö koordineerimise ja kontrolli eest. Sama punkti 4 alapunkti 7 kohaselt

on hageja vastutav köögi (s.h. nõudepesu), ladude ja toidu väljastuse töötsooni puhastuste

korraldamise eest vastavalt vajadusele iga vahetuse lõpus ja kontrolli eest selle üle igal

hommikul. Sama punkti 4 alapunkti 12 kohaselt on hageja vastutav materiaalsete väärtuste

säilitamise eest. Paraku jättis hageja 20.07.2018 tööpäeva lõpus erinevad toiduained

külmikusse panemata, mille tõttu need riknesid ning need tuli välja visata.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas 27.02.2017 sõlmitud töölepingu nr 1/2017

alusel OÜ-s Söökla Projektid kokk-perenaise ametikohal alates 01.03.2017 töötasuga 735

eurot (bruto), et 23.07.2018 kell 16.44 saadeti hagejale e-kirja teel töölepingu lõpetamise

teade ning, et tööleping hagejaga lõpetati alates 20.07.2018 erakorralise ülesütlemisega TLS

§ 88 lg 1 p 3 alusel.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt, kas tööandja on

töötaja poolsetele kohustuste rikkumistele tähelepanu juhtinud ning kas tööandja on töötajat

hoiatanud töölepingu ülesütlemise eest.

13. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine on tühine. Esmalt tuleb kontrollida, kas on täidetud ülesütlemise

formaalsed eeldused, sh on TLS § 95 lg-te 1 ja 2 tingimused. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib

töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tulenevalt TLS §

95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et TLS § 95 lg-s 2 sätestatud

kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab

hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kostja poolt 23.07.2018 saadetud e-kirja ja

sellele lisatud töölepingu ülesütlemise teatega on tõendatud kirjalikus vormis töölepingu

ülesütlemine (tlk 17-18). Nimetatud teates puudub ülesütlemise põhjendus, mis aga ei mõjuta

ülesütlemise kehtivust.

14. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-187-15 p 13 leidnud,

et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Hoiatamise

eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Eelnevat hoiatamist ei ole

TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegium märgib lisaks, et

hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik

tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus

olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68

lg-d 1 ja 2).

15. Hageja on omaks võtnud, et ta tuli koosoleku järgsetel päevadel (18, 19, 20 ja 23. juulil

2018) tööle 8.30. Kostja esile toodust ja sellest, et töökoosolekul räägiti muuhulgas tööajast,

et tööpäeva algus on kell 7:30, saab järeldada, et enne juhtide vahetust oli poolte vahel tööaja

alguse aja osas teistsugune praktika. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et ta on koosoleku

järgsetel päevadel juhtinud hageja tähelepanu tööaja algusajale ja ka hoiatanud hagejat

tagajärgede, so lepingu lõpetamise eest. Tõendamata on kostja väide, et töötaja rikkus

toiduainete käitlemise nõudeid, mille tagajärjel need riknesid ja kostja kandis seetõttu kahju.

Kohus on seisukohal, et kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu 20.07.2018, siis ei puutu

asjasse hagejale 23.07.2018 etteheidetavad teod, milleks on tööle hilinemine, omavoliline

töölt lahkumine, ebaviisakas käitumine ja töövõimetuslehe mitteesitamine. Kohus leiab, et

tööle hilinemine 18.-ndal, 19.-ndal ja 20.-ndal juulil 2018 ei ole sedavõrd oluline rikkumine,

et kostja ei saaks anda töötajale võimalust oma käitumist parandada ning, et kostja vabaneks

hoiatamiskohustusest. Kohtu hinnangul on töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg

1 p 3 alusel tühine, kuna kostja ei ole teinud enne lepingu erakorralist ülesütlemist hagejale

hoiatust.

16. Hageja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ajast, mil see oleks

pidanud lõppema ülesütlemise kehtivuse korral. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu

ülesütlemine oli tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg-st 3 tulenevalt

ilma etteteatamise tähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette teatada

TLS § 97 lg 2 p 2 alusel vähemalt 30 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures üle 1

aasta. Kostja poolt hagejale 23.07.2018 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teate

kohaselt lõppes tööleping 20.07.2018. Seega ütles kostja töölepingu hagejaga üles

tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult

edasiulatuvalt, mistõttu tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine (vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-117-11, p 17). Seega on kostja poolne töölepingu ülesütlemine

tühine ka tagasiulatava ülesütlemise tõttu. Kohus leiab, et tööleping tuleb lugeda lõpetatuks

TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.07.2018.

17. Hageja taotleb seoses töölepingu lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuupalga

suurust hüvitist summas 2205 eurot. Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul

maksab tööandja töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 sätestatud määras. TLS § 109 lg 1 kohaselt

kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2

nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus arvestades töölepingu ülesütlemise

aluseks olevaid asjaolusid ja töösuhte kestust, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud

hüvitise suurusega, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi täies ulatuses. Kuivõrd kohus on

tuvastanud, et kostja erakorraline töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetab kohus

hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.07.2018 ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise kolme kuu keskmise töötasu suuruses

summas, so 2205 eurot.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud kostja.

20. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 ja 4 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud.

22. Hageja esindaja on kohtueelses menetluses osutanud hagejale teenuseid kokku 5,4 tunni

ulatuses ning kohtulikus menetluses 3,2 tunni ulatuses maksumusega koos käibemaksuga 108

eurot (90 eurot ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub hüvitada

menetluskulud koos käibemaksuga. Hageja esitas kohtule taotluse välja mõista tsiviilasjale

eelnenud kohtueelse ja kohtuliku menetluse kulud summas 928,80 eurot, mis on kohtu

arvates esitatud mõistlikus ulatuses ja vastab asja mahule ja keerukusele.

23. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri tehtud nähtavaks 15.04.2019 e-toimiku kaudu.

Kostja ei ole menetluskulu taotlusele vastuväiteid esitanud.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik