4-18-6626/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2019.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-6626 Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Tõlk Ann Raun Anneli Helmann Kohtuasi

U.M (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-18-6626 Vaidlustatud lahend

Politsei-

prefektuuri ja Piirivalveameti Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.12.2018.a. otsus väärteoasjas nr 2302,18,007757.

Asja läbivaatamise kuupäev 20.03.2019.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja U.M kaitsja

Olga Väina

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo Politseiprefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 05.12.2018 otsus väärteoasjas selt, määratud .a. nr 2302,18,007757 osali karistuse osas.

Teha uus otsus millega:

LS § 223 lg 1 alusel karistada U.M’t rahatrahviga trahviühiku

15 (viieteistkümne) ulatuses, s.o summas 60 (kuuskümmend) eurot.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kaebuse esitaja kaitsja Olga Väina taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 250 eurot

– jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda.

Väärteoasi nr 4-18-6626

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 25.04.2019.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politseija piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse väärteomenetleja A. A koostas 15.11.2018.a. AB 1577535 U.M väärteoprotokolli ’le selle eest, et tema, 09.08.2018.a. kella 14:20-14:22 ajal Tallinn , Suvila tn 14 juures, as suunaga Pärnu mnt le juhtis mootorsõidukit sõiduõpetajana, ei hoidnud oma tegevusega kõigest, - mis võib ohustada ja kahjustada teist inimest ja vara ega andnud õpilasele käsku vähendada kiirust, mille tõttu õpilane ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale ning ebaõigelt valitud olukorra kiiruse tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kukkus. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju OÜ G, tervisekahjustused V P. Nimetatud tegevusega rikkus U.M väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1; § 50 lg 3 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M P karistas U.M ’it väärteoasjas nr.

2302,18,007757 05.12.2018.a. koostatud -st 1, LS lg 1 otsusega, juhindudes KarS § 56 lg § 223 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses summas eurot. Koostatud otsuse järgi kuuluvad menetlusaluselt isikult väljamõistmisele ka ekspertiisiga seotud kulud summas 84 eurot.

Harju Maakohtule esitatud

kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses, kuna kaebuse kohaselt puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, mis kinnitaksid, et just sõiduõpetaja U.M oli süüdi antud olukorras. Kaebuses rõhutatakse, et menetleja pole arvestanud asjaoluga, et U.M näol oli tegemist mootorjalgratta sõiduõpetajana ning tal puudus füüsiline võimalus vajutada mootorratta pedaalile selleks, et vähendada mootorjalgratta kiirust, mida tol hetkel juhtis õppija V P.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et tema, olles sõiduõpetaja alustas õpilasega

13 sõidutundi A kategooria mootorsõidukiga. Kaebuse esitaja istus enda V P -

autos, õpilane sõitis tema ees mootorrattaga. Omavahel Plaan oli sõita väikestel hoiti sidet. tänavatel, kus on kiirusepiirang 30km/h, et sõidutund oleks maksimaalselt ohutu. Jäädes seisma ühe ristmiku taga, kus oli „anna teed’’ märk ütles kaebuse esitaja õpilasele, et viimane jääks seisma, vaataks, annaks teed ning õpilane nii ka tegi. Peale autode möödumist andis õpilane kaebuse esitaja sõnul nii palju gaasi, et mootorratas põhimõtteliselt hüppas ette ja läks tagaratta peale. Kaebuse esitaja selgitas, et kohe, kui ta märkas, et midagi läks valesti, üritas ta aidata nii palju, et õpilane saaks seisma jääda, kuid kuna õpilane ei reageerinud, liikudes vaikselt edasi kukkus mootorrattaga asfaldi peale. Peale kukkumist jooksis kaebuse esitaja õpilase juurde, üritas aidata tal püsti tõusta, kuid nähes, et õpilane on suures šokis, palus kaebuse esitaja sündmuskohale saabunud naabril välja kutsuda kiirabi. selgitas kaebuse esitaja, et juriidilises mõttes on Ka sõiduõpetaja juht, kuid füüsiliselt ei ole see võimalik, sest sõiduõpetaja ei istu õpilase kõrval.

Kaitsja selgitas, et ta ei ole nõus kohtuvälise menetleja seisukohtadega, kuivõrd LS § 2 lg 41 kohaselt on . Kaitsja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et kaebuse esitaja oli mootorijalgratta sõiduõpetaja ja seega tal puudus füüsiline võimalus vajutada mootorijalgratta pedaalile selleks, et vähendada mootorjalgratta kiirust. Kaitsja taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel märkides, et kaebuse esitaja on varasemalt karistamata, tema sõiduõpetaja praktika vältel pole kordagi sellised intsidendid aset leidnud. Ka taotles kaitsja välja mõista kaebaja kasuks menetluskulud summas 250 eurot.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebajale esitatud süüdistus on juriidiliselt õige, kuna väärteomaterjalidest nähtuvalt toimus sõiduõppe läbiviimine ja mootorrattal olnud isik oli sõiduõpilane. Kohtuväline menetleja selgitas, et seadusest lähtudes on sõiduõpetaja antud asjas juht ja seetõttu koostati väärteoprotokoll, kuna käesoleval juhul esineb LS § 223 lg 1 koosseis, ehk liiklusõnnetus, mille tagajärjel üks isik sai tervisekahjustusi ning on tekkinud varaline kahju. Ka märkis kohtuväline menetleja, et LS § 2 kohaselt on juhiks sõiduõpetaja. Ka selgitas menetleja, et tema hinnangul on käesolevas väärteoasjas tehtud õige otsus, määratud karistus on sanktsiooni alammääras, ehk 200 eurot ning see on põhjendatud, kuivõrd kaebuse esitaja on varasemalt karistamata isik. Kohtuväline menetleja selgitas, et tema hinnangul ei ole kaebuse esitaja välja toonud ühtegi punki, mida oleks kohtuväline menetleja valesti teinud. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus on alusetu ja taotles otsus jätta muutmata.

Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja U.M , kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil L-L S ja V P. üle tunnistajad

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - 3-6 väärteokaebust /kohtutoimik tl /; -

sündmuskoha vaatlusprotokoll /väärteotoimik lk 1/; - stina

sündmuskoha vaatlusprotokoll (tek ) /väärteotoimik lk 3/; -fototabelid (sündmuskohal tehtud fotod /väärteotoimik lk 5-7/; -

sõiduki vaatlusprotokoll /väärteotoimik lk 8/; - -12/; fototabelid /väärteotoimik lk 9 - - SA Põhja Eesti Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest /väärteotoimik lk 15/; -

ekspertiisimäärus /väärteotoimik lk 18/;

-isiku ekspertiisiakt nr XXX -22/;

/väärteotoimik lk 19 - -26/; väärteoprotokoll, lisaleht /väärteotoimik lk 25 -

otsust väärteoasjas 2302,18,007757 /väärteotoimik lk 27/; - karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk /.

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohtu järeldused:

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja oli sõiduõpetaja A-kategooria mootorsõidukit juhtinud sõiduõpi ning selles, et nad osalesid õppesõidul liikluses ja lasele V P

toimus liiklusõnnetus. Neid asjaolusid ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. Kaebuse esitaja vaidlustab, et teda k taotlenud aristati LS § 223 alusel, kuna leiab, et puudub tema süü ja ta on väärteomenetluse lõpetamist.

Kohus märgib, et LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. , eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav. Antud seadusesätte mõiste kehtestab sõiduõpetajale vastutuse liikluses oleva õpilase tegevuse eest. Kaitsja ja kaebuse esitaja leiavad, et kaebuse esitaja vastutust ei esine põhjusel, et mootorratta sõiduõpetajal puudub vahetult võimalus füüsiliselt sekkuda sõiduõpilase tegevusse. Kohus leiab, et antud väide ei ole kohane.

Sõiduõpetaja vastutus peab antud juhul seisnema selles, et sõiduõpetaja ei luba liiklusesse sõiduõpilast, kes ei oma piisavalt kogemusi liikluso liigelda. Kohus kuulas kohtuistungil üle hutult tunnistajana V P (U.M sõiduõpilane) ja tema ütlustest ilmnes, et ta ei suutnud vallata oma sõidukit, kuna vajutas liiga kõvasti gaasile ja ehmus ära (tl 44). Ka selgitas kaebuse esitaja, et tema sõiduõpilane vajutas nii palju gaasi, et mootorratas põhimõtteliselt hüppas ette ja läks praktiliselt tagaratta peale ) mitte mingil (tl 39). Seega ei olnud antud isik (sõiduõpilane V. P juhul isikuks, keda võiks liiklusesse lubada, vaid ta oleks pidanud omandama enam kogemusi vastaval õppeplatsil.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uurinud, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemise U.M poolt. nii kaebuse esitaja enda seletusega selle kohta, et Isiku süü on tõendamist leidnud

väärteootsuses nimetatud kuupäeval oli ta sõiduõpetaja, kelle sõiduõpilaseks oli A-kategooria moot

V. P, tunnistaja V. P oli tema orsõidukil seletusega, et väärteootsuses märgitud kuupäeval sõiduõpilane A kategooria mootorsõidukil, tema sõiduõpetajaks oli U.M . - Ka kinnitas

kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud L et toimus liiklusõnnetus täpsemaid asjaolusid -L S, mäletamata. mootorsõiduki juhtimine sõiduõpetajana, Kaebuse esitaja poolt kes ei hoidnud oma tegevusega kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist inimest ja vara ega andnud õpilasele käsku vähendada kiirust, mille tõttu õpilane ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale ning ebaõigelt valitud olukorra kiiruse tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kukkus, kes oma tegevusega põhjustas varalise kahju OÜ G, tervisekahjustused V P. on fikseeritud ka 15.11.2018.a llis ja selle lisas (tl 25-26). Samuti kinnitavad antud koostatud väärteoprotoko rikkumise toimepanemist: sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud tekstiga, kui ka fototabeliga (tl 1, 3, 5-7); sõiduki vaatlusprotokolli ja fototabeliga mootorrattast Yamaha MT07 reg nr X (tl 8-12), millest XX

nähtuvalt on mootorrattal kahjustatud parempoolne külg; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega atada saanud isiku saabumisest (tl 15 liiklusõnnetuses kann ), millest nähtuvalt saabus V. P - SA Põhja Eesti Regionaalhaiglasse 09.08.2018.a. ning isikul tuvastati vasaku labajala pöialuu murd, kerge peaaju trauma ning vigastuse raskusaste on tuvastatud raskeks; isiku ekspertiisiaktiga nr 18E- - )

PõI0195 (tl 19 22 , millest nähtuvalt V. P tuvastatud vasaku jala V pöialuukeha nihketa murd ja peaajupõrutus võivad olla tekitatud tömbivägivalla toimel s.o 09.08.2018.a liiklusõnnetuse käigus, nt liikuvalt mootorrattalt kukkumisel, tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning paranemise kestus tüsistumata kulu korral ei ületa nelja kuud.

Isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi.

, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav. Isik ei täitnud LS § 16 lg 1 kohustust, s.o liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja ei täitnud LS § 50 lg 3 p 2 kohustust, s.o juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Käesoleval juhul menetlusalune isik eiras nimetatud kohustusi.

Kokkuvõttes asub kohus seisukohale LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava , et U.M poolt

väärteotoimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on LS

223 lg 1 teo toime pannud § järgi kvalifitseeritava väär ettevaatamatusest ja nimelt hooletusest, kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema varalise kahju tekkimist ja tervisekahjustuse tekitamist teisele isikule.

Seoses kaitsja poolt esitatud taot

lusega lõpetada väärteomenetlus märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS §

223 lg 1 on ettenähtud väärte a. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale

see on toime pannud kaebuse esitaja süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning (§ 133 p rikkus LS § 16 lg 1; § 50 lg 3 p 2 sätestatud nõ 3). Kuna kaebuse esitaja

udeid siis on

tegemist väärte § 223 lg 1 mõttes ja süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). ona LS

Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS § st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. - Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1).

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusmäärasid puudutavalt märgib koh õigusteooria ja senise us, et kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskenda selliselt saadud süüle vastava karistuse vate asjaoludega, ülemmäära korrigeeritakse eri ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RK 3 - -1-1-77-11). LS § 223 lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega isikule määratud põhikaristus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik. Arvestades väärteo toimepanemise tehiolusid, asjaolu, et tegemist on sõiduõpetajaga, kes on varasemalt karistamata, peab kohus võimalikuks kohaldada väärteootsuses määratud rahatrahvi määrast madalamat määra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks karistada U.M ’t põhikaristusega LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 60 eurot..

U.M kaitsja poolt on esitatud taotlus kaitsjale makstud tasude Olga Väina hüvitamiseks. Nimetatud taotlus -st

38 lg- - -st 1 tuleb jätta VTMS § 23; § st 1, KrMS § 175 lg st 1 ja § 180 lg lähtuvalt rahuldamata võrd menetlust ei lõpetata , kui ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kuivõrd kohus tühistab väärteootsuse ainult määratud karistuse osas, siis jääb ka ekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 84 eurot kaebuse esitaja kanda.

Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 § 109 111, § 132 p 1, § 133 135, § 155 156; KrMS § 126, §175, , - - - § 180 lg 1, lg 3.

Merle Parts Kohtunik