3-17-2235/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2235

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 28. septembri 2017.

a vastutusotsuse nr 13-7/00780-10 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. mai 2018. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Alik Karajev

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel

Uibo

Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. mai 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-2235

osas, milles halduskohus jättis rahuldamata XX kaebuse Maksu- ja Tolliameti 28.

septembri 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00780-10 tühistamiseks 2015. a juuni

käibemaksusummat puudutavas osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ning

tühistada Maksu- ja Tolliameti 28. septembri 2017. a vastutusotsus nr 13-7/00780-

10 osas, milles XX kohustati solidaarselt tasuma Fermet Pro OÜ maksuvõlga

61 854,37 eurot ületavas summas. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt XX kasuks välja haldusasjas nr 3-17-2235 kantud

menetluskulude katteks 177,36 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot 36 senti).

5. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. mail 2019

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-17-2235

2(12)

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 28.07.2015 korralduse nr 12.2-3/033788-1 ja

14.03.2016 korralduse nr 12.2-3/033788-18 alusel Fermet Pro OÜ käibemaksu, tööjõumaksude

ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2015. a märts kuni september.

Kontrolli tulemusena kohustas MTA 23.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/033788-66 Fermet

Pro OÜ-d tasuma maksusumma 171 595,64 eurot. Maksuhaldur leidis, et Fermet Pro OÜ 2015.

a märtsi kuni augusti käibedeklaratsioonides (KMD) kajastatud tehinguid OÜ-dega Olvaria,

Zircon Group, Prima Velloce, Primary Design, VM LINORD, Legal Sharks, Favorito

Magnifico, Pappa Reale, A&V Investor ja Euronordic Trans ei ole tegelikkuses toimunud,

mistõttu on Fermet Pro OÜ deklareerinud nende äriühingute nimel vormistatud arvete alusel

ebaõigesti maksustatavat käivet ning käibemaksu (kokku 97 787,20 eurot) ja sisendkäibemaksu

(kokku 269 382,83 eurot).

2. Maksu- ja Tolliamet kohustas 28.09.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00780-10 XX

tasuma Fermet Pro OÜ maksuvõla summas 90 135,13 eurot. Fermet Pro OÜ ei ole MTA

23.01.2017 maksuotsusega tasumiseks määratud käibemaksusummat (171 595,64 eurot)

tasunud ning maksuvõla sundtäitmine ei ole olnud tulemuslik, sest Fermet Pro OÜ ei ole

tegutsev äriühing (kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 27.08.2015). XX oli Fermet

Pro OÜ juhatuse liige 16.10.2012–08.07.2015 ning vastutab maksusumma tasumise eest, mis

kujunes tema juhatuse liikmeks oleku ajal (s.o kuni 2015. a juunini).

Fermet Pro OÜ deklareeris 2015. a märtsis 20% määraga soetust OÜ-lt Pappa Reale (summas

178 784,71 eurot, sh käibemaks 29 797,45 eurot), kuid sisendkäibemaksu maha arvamise

tingimused ei olnud täidetud (kumbki äriühing ei ole maksuhaldurile esitanud tehingute

toimumist tõendavaid dokumente ja KMD-sid on täidetud puudulikult, OÜ Pappa Reale

käitumine ei ole äris tavapärane ega iseloomulik reaalselt tegutsevale äriühingule). Fermet Pro

OÜ deklareeris 2015. a juunis ja juulis 20% määraga soetust Favorito Magnifico OÜ-lt

(summas 187 353,30 eurot, sh käibemaks 31 225,55 eurot), kuid tehinguid ei ole tegelikkuses

toimunud (kumbki äriühing ei ole maksuhaldurile esitanud tehingute toimumist tõendavaid

dokumente ja KMD-sid on täidetud puudulikult, Favorito Magnifico OÜ ei ole reaalselt

tegutsev äriühing). Fermet Pro OÜ deklareeris 2015. a aprillis, mais ja juunis 20% määraga

soetust Legal Sharks OÜ-lt (kogusummas 643 304,81 eurot, sh käibemaks 107 217,47 eurot),

kuid tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud (kumbki äriühing ei ole maksuhaldurile esitanud

tehingute toimumist tõendavaid dokumente ja KMD-sid on täidetud puudulikult, Legal Sharks

OÜ käitumine ei ole äris tavapärane ega iseloomulik reaalselt tegutsevale äriühingule). Fermet

Pro OÜ deklareeris 2015. a aprillist kuni augustini 20% määraga soetust OÜ-lt A&V Investor

3-17-2235

3(12)

(summas 70 495,09 eurot, sh käibemaks 12 844,52 eurot), kuid põhjusel, et arved ei vasta

nõuetele (ei kajasta tehingute tegelikku majanduslikku sisu ja väidetavalt Fermet Pro OÜ-le

müüdud kaup ei kuulunud tegelikult OÜ-le A&V Investor, vaid AAlang Invest OÜ-le), ei ole

nende alusel võimalik sisendkäibemaksu maha arvata (Fermet Pro OÜ ei ole maksuhaldurile

esitanud tehingute toimumist tõendavaid dokumente ja KMD-sid on täidetud puudulikult).

Fermet Pro OÜ deklareeris 2015. a augustis 20% määraga soetust Euronordic Trans OÜ-lt

(summas 63 871,20 eurot, sh käibemaks 10 645,20 eurot), kuid tehinguid ei ole tegelikkuses

toimunud (kumbki äriühing ei ole maksuhaldurile esitanud tehingute toimumist tõendavaid

dokumente, Fermet Pro OÜ on täitnud KMD-d puudulikult ja Euronordic Trans OÜ ei ole

tehinguid deklareerinud, Euronordic Trans OÜ-le tasumine ei ole tõendatud). Fermet Pro OÜ

kontrolliperioodil deklareeritud sisendkäibemaksust on 77 652,64 eurot KMD-de lisade INF B

osadel kajastamata ja esitatud ei ole ka ostuarveid, mistõttu ei ole tehingupartnereid võimalik

tuvastada.

XX on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuivõrd tema tegevusetuse tulemusena on Fermet

Pro OÜ käibedeklaratsioonides kajastatud valeandmeid ja äriühingul seetõttu tekkinud

maksuvõlg. Kuna äriühing tegutseb oma esindaja kaudu, siis on XX kuni 2015. a juunini

käibemaksu ebaõige deklareerimise ja sisendkäibemaksu alusetu maha arvamisega rikkunud

maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-t 4 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-ga

1, § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1. XX korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et hoiduda

kõrvale käibemaksu tasumise kohustusest, rikkudes sellega MKS § 8 lg-st 1 ja § 105 lg-st 1

ning KMS § 38 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada käibemaksusumma tasumise kohustuse

täitmine. Seejuures laekus kontrolliperioodil Fermet Pro OÜ arvelduskontole kokku 599 942,14

eurot, mis olnuks maksuvõla tasumiseks piisav. XX on rikkunud ka MKS § 8 lg-st 1 tulenevat

tagamiskohustust, mis tähendab kohustust juhtida äriühingut viisil, et maksuvõlgasid üldse ei

teki. Kui äriühingul on mitu juhatuse liiget, siis on nende vastutus MKS §-s 8 nimetatud

kohustuste rikkumise korral MKS § 40 lg 3 järgi solidaarne.

Kuna XX ei huvitunud üldse teise juhatuse liikme ja volitatud esindaja tegevusest, siis on ta

raskest hooletusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4) rikkunud sisendkäibemaksu

deklareerimise, tasumise ja tagamise kohustust. XX omas ligipääsu e-maksuameti keskkonnale

ja deklaratsioonide esitamise õigust ning isegi kui kokkuleppeliselt esitasid deklaratsioonid

teine juhatuse liige YY või väidetav tegelik juht DD, ei vabastanud see XX juhatuse liikme

kohustustest. XX ei uurinud äriühingu dokumentatsiooni, ei tundnud huvi äriühingu

majandustegevuse vastu ega teadnud väidetavalt midagi äriühingu tehingutest. Kuna XX oli

lisaks Fermet Pro OÜ osanik, pidi tal olema motivatsioon äriühingu majandustegevuses

osaleda, kuid sellele vaatamata ei huvitunud ta äriühingu teiste esindajate tegevusest, mida ei

saa pidada mõistlikuks. Puuduvad ka andmed, et XX oleks üldse püüdnud kontrollimiseks

saada ligipääsu äriühingu dokumentidele. Tehingutega seotud andmeid isegi pealiskaudselt

uurides pidanuks tekkima kahtlus tehingute õigsuses ja sisendkäibemaksu mahaarvamise

alusetus olnuks seega ilmne. XX-l oli suhe DD-ga, mis viitab, et ta oli äriühingus toimuvast

tegelikult teadlik ning tal puudusid objektiivsed takistused saada soovi korral teavet ja

dokumente äriühingu tegevuse kohta. XX on väitnud, et DD palus tal olla juhatuse liige, kuid

DD väitis omakorda, et just XX võttis tema Fermet Pro OÜ-sse tööle. XX omas ligipääsu

vähemalt ühele Fermet Pro OÜ arvelduskontole, mistõttu oli tal võimalik jälgida sellel

toimuvaid liikumisi ja avastada vastuolusid äriühingu dokumentatsiooniga. XX jäi oma

kohustuste täitmisel teadlikult passiivseks ja ükskõikseks. XX raskelt hooletu tegevuse ja

Fermet Pro OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos, sest kui isik oleks oma juhatuse

liikme kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning piisava hoolsusega kontrollinud äriühingu teiste

esindajate tegevust ja tehingutega seonduvat, oleks ta tuvastanud maksuseaduste rikkumise.

Kui XX oleks sekkunud äriühingu majandustegevusse ja takistanud raamatupidamises

3-17-2235

4(12)

valeandmete kajastamist ning tasunud äriühingule laekunud rahast maksukohustused, poleks

maksuvõlga tekkinud. Kuna kolmeaastast aegumistähtaega tuleb hakata arvestama alates

20.04.2015, siis ei ole vastutusotsuse koostamine MKS § 98 lg 1 järgi aegunud.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 31.10.2017 kaebuse MTA 28.09.2017 vastutusotsuse

nr 13-7/00780-10 tühistamiseks. Kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige kuni 08.07.2015 ja

sellel ajal äriühingul maksuvõlg puudus. MTA alustas maksukontrolli 28.07.2015 ehk alles

pärast kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumist. Seega on põhjendamatu heita kaebajale

ette, et Fermet Pro OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile dokumente, sest maksuhalduril on õigus

nõuda dokumente uuelt juhatuselt. Kaebaja ei saa vastutada ka tehingupartnerite poolt

dokumentide esitamata jätmise või nende dokumentide puuduste eest. Kaebaja oli Fermet Pro

OÜ juhatuse liikmeks üksnes elukaaslase DD palvel ega olnud teadlik äriühingu

majandustegevusest, sest ta ei ole kunagi tehingutes osalenud, vaid sellega tegelesid teine

juhatuse liige ja DD. Samuti ei korraldanud kaebaja ettevõtte raamatupidamist. Pole arusaadav,

miks on Fermet Pro OÜ raamatupidamises valeandmete kajastamist loetud kaebaja tegevuse

tagajärjeks. Kaebaja palus DD-lt ettevõttega seotud dokumentide esitamist, kuid DD selgitas,

et kõik on korras. Kuna kaebaja ei osalenud igapäevaselt ettevõtte majandustegevuses, siis ei

vastuta ta selle eest, kui teda hoiti teadmatuses või talle edastati ebaõigeid andmeid. YY avas

metallkonstruktsioonide äri jaoks täiendava arveldusarve, millest kaebaja ei olnud teadlik, ja

tegi tehinguid, mida ta kaebaja eest varjas. Juhatuse liikmeks oleku ajal ei ole kaebaja ühtegi

dokumenti allkirjastanud ega saanud rikkuda deklareerimis-, raamatupidamis-, tasumis- ega

tagamiskohustust. Maksuvõla kaebajalt sissenõudmise eeldused ei ole täidetud, sest ta ei saa

olla süüdi maksuvõla tekkimises, kuna teda on hoitud teadmatuses. Maksuhaldur ei ole

kasutanud võimalust nõuda sisse Fermet Pro OÜ nõudeõigus DD vastu summas 51 560 eurot

(äriühingu vara arvelt tasuti DD isiklik laen). Kaebaja ei saa lisaks vastutada tegevuste eest, mis

toimusid pärast tema juhatusest lahkumist (sh 2015. a juuni KMD-ga seoses, mis esitati

20.07.2015). Kaebajale ei ole võimaldatud esitada täiendavaid tõendeid (sh on jäetud üle

kuulamata DD) ja teatud tõendeid on tema eest varjatud (st raamatupidaja BB ütlusi).

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus jätta see

rahuldamata. Maksuhaldur ei ole kohaldanud kaebaja suhtes vastutust perioodi eest, mil ta ei

olnud enam Fermet Pro OÜ juhatuse liige. Kuigi kaebaja ei saanud esitada maksuhaldurile

dokumente, mis on antud üle uuele juhatusele, ei ole ta andnud MTA-le ka nõutud teavet.

Fermet Pro OÜ ei esitanud maksumenetluses mingeid tõendeid, mis kinnitaksid 2015. a märtsi

kuni septembri KMD-des kajastatud andmete õigsust. Kaebaja on läbivalt viidanud, et andis

kõik dokumendid üle, millest saab järeldada, et dokumendid olid kaebaja käes ning tal oli

vähemalt teoreetiline võimalus nendega tutvuda. Maksuvõla tekkimise põhjustas Fermet Pro

OÜ ja väidetavate tehingupartnerite vahel mittetoimunud tehingute maksudeklaratsioonides

kajastamine. Kaebaja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi sellega, et tema tegevusetuse

tulemusel kajastati äriühingu KMD-des valeandmeid ja äriühingul tekkis maksuvõlg. Kaebaja

hoiak, et ta ei pidanudki juhatuse liikmena midagi tegema, viitab hoolsuskohustuse olulisel

määral rikkumisele. Kaebaja väited ettevõtte majandustegevuse kontrollimiseks dokumentide

esitamise nõudmisest kinnitavad samas kaebajal ettevõtlusalaste teadmiste olemasolu. Juhatuse

liige ei vabane tagamiskohustusest, kui ta otsustab jääda passiivseks, sest MKS § 8 lg-st 1

tuleneb seadusliku esindaja kohustus vajadusel aktiivselt tegutseda (mh MKS § 85 lg-s 4

nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks). Kaebaja ei esitanud ise maksudeklaratsioone, kuid

temale heidetaksegi ette, et ta ei takistanud valeandmetega deklaratsioonide esitamist või jättis

esitamata parandusdeklaratsioonid. Vastutust äriühingu maksuvõla eest ei mõjuta ka juhatuse

liikmete või muude isikute omavahelised kokkulepped. Kaebaja tegevusetus on kvalifitseeritud

raskeks hooletuseks ning tema tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik

3-17-2235

5(12)

seos. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksuvõlg oleks tehtud kindlaks ebaõigesti ning

vastutusotsuses on kaebaja vastuväidetele vastatud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2018 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei

ole selles, et Fermet Pro OÜ-l on kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsusest ei tulene, et see hõlmaks

ebaõiget perioodi. Kuigi 2015. a juuni KMD esitamise tähtaeg oli 20.07.2015 (KMS § 27 lg 1),

mil see ka esitati, tekkis deklaratsioonil kajastatud käive siiski ajal, mil kaebaja oli Fermet Pro

OÜ juhatuse liige. Asjakohane ei ole väide, et kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise

hetkel äriühingul maksuvõlg puudus, sest maksuvõla mittekajastamise põhjuseks oli Fermet

Pro OÜ valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamine. Seega on vastutusotsusega õigesti

hõlmatud periood 2015. a märts kuni juuni (k.a). Tähtsust ei oma, et maksukontrolli alustati

alles siis, kui kaebaja ei olnud enam juhatuse liige, sest kaebaja vastutus tuleneb asjaoludest,

mis toimusid tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksuvõla kujunemist on vastutusotsuse p-des

2 ja 4 ning lisas 5 arusaadavalt põhjendanud ning kaebaja ei ole tõendanud maksuhalduri

eksimust, vaid väidab üksnes paljasõnaliselt, et maksuhalduri metoodika on küsitav ja vaieldav.

Maksuvõla sissenõudmine ei olnud võimalik Fermet Pro OÜ vara (väidetav nõudeõigus DD

vastu) arvelt, sest tõendatud ei ole, et Fermet Pro OÜ oleks DD asemel täitnud laenulepingust

tuleneva kohustuse. MKS § 96 lg 5 tingimused on täidetud.

MTA tuvastas 23.01.2017 maksuotsusega, et Fermet Pro OÜ ei ole teinud tehinguid OÜ-dega

Pappa Reale, Favorito Magnifico, Legal Sharks, A&V Investor ja Euronordic Trans ning jättis

kontrolliperioodil 77 652,64 euro ulatuses täitmata KMD-de B-osad, mistõttu ei ole võimalik

tuvastada, kellelt ja millises summas on kaupu soetatud. Kuna kaebaja ei ole seadnud kahtluse

alla Fermet Pro OÜ maksuvõla olemasolu, siis kohus neid asjaolusid täiendavalt ei analüüsi.

Asja materjalidest ei nähtu ka MKS 96 lg-s 6 sätetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid. Kaebaja ei saa vastutada väidetava tehingupartneri käitumise eest maksumenetluses

ega esitada maksuhaldurile dokumente, mille ta on andnud üle uuele juhatuse liikmele, kuid

samas ei ole kaebaja andnud maksuhaldurile tehingute kohta üldse mingit teavet, mida ta oleks

saanud anda ka siis, kui tal nõutud dokumendid puudusid. Olukorras, kus maksuhaldurile ei ole

dokumente esitatud ja neid ei ole õnnestunud saada ka muul moel, võis MTA põhjendatult

eeldada, et vastavaid dokumente ei olegi. Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeteks olid XX perioodil

16.10.2012–08.07.2015 ja YY perioodil 26.04.2013–13.10.2015. Kaebaja kohustused juhatuse

liikmena ei sõltu kuidagi asjaolust, et kaebaja oli tegelikkuses passiivne ega juhtinud ettevõtte

tegevust. Kaebaja väiteid, et tema äriühingus millegagi ei tegelenud, kinnitavad DD ütlused

väärteomenetluses nr 930015002293. Metallkonstruktsioonidega seotud valdkonnas tegutses

kaebajalt saadud volituse alusel DD, kes oli selles osas äriühingu faktiline juhataja. Äriühingu

faktilist juhtimist on DD kinnitanud ka 19.09.2017 avalduses. Samas ei võta juhatuse liikmete

kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta üheltki juhatuse liikmelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustuste täitmise korraldamise kohustust. Seega ei vabasta kaebajat vastutusest ka asjaolu, et

ta ei omanud ülevaadet Fermet Pro OÜ ettevõtlusest ega teadnud DD ja YY tegevusest.

Kaebajal oli kohustus tegutseda viisil, et äriühingul maksuvõlgasid üldse ei teki, mis väljendub

kohustuses osaleda igapäevases majandustegevuses ja sekkuda ka teise juhatuse liikme

maksuvõlga tekitavasse tegevusse. Hoolsuskohustuse olulisele rikkumisele viitab juba kaebaja

hoiak, et tema jaoks piisas DD paljasõnalisest kinnitusest, et kõik on korras. Kaebaja ei saanud

eeldada ega loota, et kõik majandustehingud kajastuvad ainult ühel arvelduskontol, millele tal

oli juurdepääs, ning kõik andmed on õiged. Kaebaja pidi juhatuse liikmena tundma huvi ka

ettevõtte raamatupidamisdokumentide ja maksudeklaratsioonide vastu. Kui kaebaja oleks seda

teinud, oleks ta koheselt avastanud DD edastatud teabe ebaõigsuse ja teise pangakonto

olemasolu. Majandustegevust ei ole kaebaja eest varjatud, sest tal olid olemas

raamatupidamisvolitused ja juurdepääs e-maksuametile ning puuduvad andmed, et kaebajale

oleks tehtud objektiivseid takistusi dokumentidega tutvumiseks. Pigem ei tundnud kaebaja ise

3-17-2235

6(12)

huvi ettevõtte tegevuse suhtes ja jäi teadlikult passiivseks. Vastutuse kohaldamise aluseks ei

ole üksnes aktiivne tegutsemine, vaid kohustusi saab rikkuda ka passiivseks ja tegevusetuks

jäädes. Seega on kaebaja rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis-, tasumis- ja

tagamiskohustust. Kaebaja süü vormiks on maksuhaldur õigesti lugenud raske hooletuse.

Huvipuudus äriühingu majandustegevuse vastu ei ole mõistlikult käituvale juhatuse liikmele

omane. Hoolsa käitumise korral oleks kaebaja mõistnud, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole

reaalselt toimunud, sest nende kohta puudusid dokumendid üldse või oli dokumentatsioon

äärmiselt puudulik. Samuti pidanuks kaebaja saama aru ka sisendkäibemaksu mahaarvamise

õiguse puudumisest. Vastutusotsusega ei ole kaebajat pandud vastutama teise juhatuse liikme

ega äriühingu tegevjuhi tegevuse eest, vaid kaebaja vastutab iseenda juhatuse liikme kohustuste

täitmata jätmise eest. Kuna kaebajal puudusid objektiivsed takistused kohustuste täitmiseks, on

ta hoolsuskohustust raskelt rikkunud. Kaebaja poolse rikkumise ja Fermet Pro OÜ maksuvõla

tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kaebajale heidetakse ette tegevusetust, mille tagajärjel

sai võimalikuks valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamine, ning ebaõigete andmete

maksudeklaratsioonides esitamine tingis vahetult sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamise ja

Fermet Pro OÜ maksuvõla tekkimise. Seega on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud.

Asjas ei ole esinenud ka selliseid menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida vastutusotsuse

tühistamise. Kuigi kaebaja taotles DD ülekuulamist ja maksuhaldur jättis selle taotluse

rahuldamata, on DD kuulatud üle väärteomenetluses ning tema ütlused sisalduvad ka

maksutoimikus ja neid on analüüsitud. Maksuhaldur ei rikkunud uurimiskohustust, tuginedes

maksumenetluses DD väärteomenetluses antud ütlustele, isikut maksumenetluses täiendavalt

üle kuulamata. Isegi kui tegemist oleks menetlusveaga, ei tooks see praegusel juhul kaasa

vastutusotsuse tühistamist. Kaebaja täpsustas kohtumenetluses, et soovis DD ülekuulamist

seonduvalt Fermet Pro OÜ raamatupidamise ja majandustegevusega. Samas on DD juba

väärteomenetluses andnud ütlusi, et kaebaja oli passiivne juhatuse liige ja selle üle puudub

vaidlus. Seega puudus DD-lt täiendavate seletuste saamiseks ka sisuline vajadus. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole maksuhaldur kasutanud BB ütlusi ega neid kaebaja eest varjanud.

Kaebajale on antud enne vastutusotsuse koostamist võimalus esitada selle projekti kohta oma

seisukoht ja vastuväited, mida kaebaja 05.09.2017 kasutaski ning MTA on neile vastanud.

Maksuhaldur on püüdnud saada kaebajalt asjas tähtsust omavat teavet, kuid kaebaja ei ole

soovinud teavet anda. Seega on asjakohatud väited, et kaebajat ei ole maksumenetluses ära

kuulatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub 11.06.2018 apellatsioonkaebustes tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas

uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Fermet Pro OÜ-l oli kontrolliperioodil kaks juhatuse

liiget: XX (kuni 08.07.2015) ja YY, kellest viimane oli andnud volituse äriühingu esindamiseks

ka DD-le. Apellandil puuduvad raamatupidamisalased teadmised ning äriühingule osutas

raamatupidamisteenuseid OÜ Verdana raamatupidaja BB. Maksudeklaratsioonid esitati

õigeaegselt, sh 2015. a juuni kohta esitati KMD 20.07.2015 ehk pärast apellandi juhatuse liikme

volituste lõppemist. Apellant ei omanud mingit seost vastutusotsuse aluseks olevate tehingutega

ja polnud teadlik nende toimumisest (sh ei teadnud YY poolt äriühingule teises pangas avatud

täiendavast arvelduskontost, mida kasutati eeltoodud tehingutega seotud ülekannete

tegemiseks). Halduskohus leidis ekslikult, et apellant ei tegelenud Fermet Pro OÜ

majandustegevusega. Apellant selgitas 11.04.2018 istungil, et tegeles koos DD-ga

metallkonstruktsioonide valdkonnas töötajate otsimisega ning kontrollis majandustehinguid,

mis kajastusid temale teada olnud arvelduskontol. Seega ei olnud apellant pelgalt vormiline

juhatuse liige, vaid ta võttis osa temale teadaolevast majandustegevusest ja kontrollis selle

korrektsust. Maksumenetluses ei tuvastatud rikkumisi äriühingu majandustegevuses

3-17-2235

7(12)

metallkonstruktsioonide valdkonnas. Teise juhatuse liikme määramise eesmärk oli laiendada

Fermet Pro OÜ majandustegevust ehituse valdkonnas. Apellant on ka korduvalt uurinud uue

majandustegevuse arengu seisu ja sai vastuseks, et tuleb oodata, lepinguid veel ei ole.

Äriühingu juhatuse liikmena ilmutas apellant hoolsust, mida mõistlik inimene sellises ametis

sarnastel tingimustel ilmutaks. Vastutusotsuse tegemise aluseks olevate tehingutega seotud

asjaolud ei olnud apellandile teada, vaid temale teadaolevalt (st DD kinnitusel) ei olnud ehituse

valdkonnas veel tehinguid tehtud. Hiljem on selgunud, et apellandile ei antud üksnes ebaõiget

teavet, vaid vaidlusaluseid tehinguid on tema eest hoolikalt ja läbimõeldult varjatud. Nimelt on

Fermet Pro OÜ-le esitatud raamatupidamisteenuse eest topelt arveid, kusjuures Danske Bank

A/S Eesti filiaali konto kaudu tasuti samas summas, mis enne ehituslepingute sõlmimist, kuid

tööde mahu suurenemisest tulenev täiendav 240 eurot kuus tasuti apellandile mitte teada olnud

Swedbank AS kontolt. Samuti tasuti tavapärases ulatuses maksud apellandile teadaolevalt

kontolt ning vastutusotsuse aluseks olevate tehingute osas teiselt kontolt. Selline tegevus sai

toimuda üksnes raamatupidaja teadmisel ja osavõtul ning selle tõttu ei märganud apellant ka

mingeid muudatusi maksukohustustes ja tal oli alust järeldada, et ehitusvaldkonnas

majandustegevus puudub. KMD-d esitati tähtaegselt, kuid ebaõigete või puudulike andmetega

(ilma tehingupartnerite andmeteta). Kuna BB-le ei saanud KMD täitmise nõuded olla teadmata,

siis sai nende andmete märkimata jätmise eesmärk olla üksnes tehingute apellandi eest

varjamine. Kui apellant ei olnud tehingutest teadlik ega võtnud osa läbirääkimistest ja tehingute

tegemisest, siis ei oleks ka algdokumentidega tutvumine võimaldanud tal saada aru tehingute

eesmärkidest ja tegelikust sisust (vt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18).

Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema

heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud

ega tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske (vt Riigikohtu 19.12.2016 otsus nr 3-2-1-113-16,

p 15). Apellant tegutses heas usus ning usaldas tegevdirektorit, juhatuse liiget ja raamatupidajat,

kuid ikkagi monitooris äriühingu majandustegevust oma parimate teadmiste ja oskuste

kohaselt. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 kohaselt vabastab see apellandi vastutusest, kuid

halduskohus on jätnud nimetatud sätte kohaldamata. Halduskohtu viidatud igapäevane põhjalik

kontroll (sh uute pangakontode avamise ja raamatupidaja töö kohta) oleks mõeldamatu.

Vastutusotsus hõlmab ebaõiget perioodi, sest raamatupidaja esitas seadusest tulenevalt 2015. a

juuni KMD alles 20.07.2015, mil apellant ei olnud enam juhatuse liige. Kuna maksuhaldur ei

ole esitanud tehingute aluseks olevaid arveid ja lepinguid, siis ei ole ka võimalik väita, et neid

oleks üldse koostatud ja isegi kui oli, siis oleksid need koostatud enne 08.07.2015. Äriühingu

maksudeklaratsioonide kontrollimisel oleks neis esinevaid puudusi saanud avastada üksnes

vastava eriala spetsialist, kuid mitte raamatupidamisteadmisteta apellant. Apellant sai veenduda

üksnes deklaratsioonide õigeaegses esitamises ja maksuvõlgade puudumises, mida ta ka tegi.

Juhatuse liikmele ei tulene õigusaktidest kohustust hinnata esitatud maksudeklaratsioonide

sisulist õigsust. KMD-s kajastatud teabe pinnalt ei oleks ka võimalik järeldada äriühingul teise

pangakonto olemasolu. Vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud ka põhjusel, et MTA

ei ole kasutanud võimalust realiseerida Fermet Pro OÜ nõudeõigus DD vastu (summas 51 560

eurot + intress ja viivised).

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb 12.07.2018 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele

vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastutusotsus on

õiguspärane ning apellatsioonkaebuse väited on paljasõnalised ja põhjendamata. Apellant ei ole

tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel ega lükanud ümber seisukohta,

et tema süülise tegevuse tagajärjel tekkis Fermet Pro OÜ-l maksuvõlg. Maksuhaldur ei ole

kohaldanud apellandi suhtes vastutust perioodi eest, mil ta ei olnud enam äriühingu juhatuse

liige, sest 2015. a juuni KMD-l kajastatud käive on tekkinud ajal, mil apellant oli veel Fermet

Pro OÜ juhatuse liige. Sellises olukorras ei ole endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse

3-17-2235

8(12)

tegemine välistatud, sest vastutuskohustus sõltub isiku süülisest teost või tegevusetusest,

millega rikuti maksuseadust. Juhatuse liikme õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tagajärjed

võivad ilmneda ja selle mõju avalduda ka pärast tema juhatuse liikme kohalt lahkumist.

Juhatuse liikmel on avar kohustus korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega

kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud (vt Tallinna Halduskohtu 16.11.2012 otsus nr 3-

12-1608, p 20). Apellandile on 2015. a juuni osas heidetud ette tasumiskohustuse rikkumist.

Fermet Pro OÜ kandis mittetoimunud tehingute eest raha erinevatele äriühingutele, millega

apellant halvendas oma tegevusetusega äriühingu varalist olukorda ja pärast tema juhatuse

liikme staatuse lõppu ei olnud enam võimalik tasuda maksuvõlgnevust.

Apellandi vastutust ei välista asjaolu, et ta ei olnud teadlik äriühingu majandustegevusest ega

võtnud osa väidetavatest tehingutest OÜ-dega Pappa Reale, Favorito Magnifico, Legal Sharks,

A&V Investor ja Euronordic Trans. Tõendatud ei ole apellandi väide, et tema eest on Fermet

Pro OÜ majandustegevusega seotud asjaolusid varjatud. Apellant ei saanud jääda passiivseks,

vaid tal oli kohustus osaleda äriühingu majandustegevuses ja sekkuda teise juhatuse liikme

maksuvõlga tekitavasse tegevusse. Juba ainuüksi tagamiskohustuse tahtlik või raskest

hooletusest rikkumine toob kaasa solidaarvastutuse selle tulemusena tekkinud maksuvõla eest.

Isik ei saa oma tegevust õigustada pelgalt lootusega, et teise juhatuse liikme tegevus on

õiguspärane, võtmata selle kontrollimiseks mingeid sisulisi meetmeid. Vastutust äriühingu

maksuvõla eest ei mõjuta ka juhatuse liikmete või muude isikute omavahelised kokkulepped,

mis omavad tähtsust üksnes nende omavahelistes suhetes (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

30.12.2013 otsus nr 3-11-2342, p 10; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 21.05.2014 otsus nr

3-12-2511, p 13). Juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulisel määral rikkumisele viitab juba

ainuüksi hoiak, et apellant ei olnud kursis, kuidas teised esindajad ettevõtte rahadega ümber

käivad, mis eesmärgil raha kasutatakse, milliseid dokumente raamatupidamises kajastatakse ja

mida nende alusel deklareeritakse. Hoolsalt käitudes ei saanud apellant usaldada üksnes DD

väiteid Fermet Pro OÜ tegevuse kohta, jättes need üle kontrollimata, kuigi tal olid selleks kõik

võimalused (sh juurdepääs e-maksuametile). Halduskohtule esitatud kaebuses on apellant

läbivalt väitnud sedagi, et andis kõik dokumendid üle uuele juhatuse liikmele, millest saab

järeldada, et dokumendid olid tema käes ja tal oli võimalik nendega tutvuda. Apellandi väited,

et ta tundis Fermet Pro OÜ majandustegevuse vastu huvi ja püüdis seda kontrollida, kinnitavad

samuti, et ta oli juhatuse liikme kohustustest teadlik. Millegagi ei ole tõendatud, et apellandil

polnud võimalik kontrollida tehtud tehingute sisu, esitada parandusdeklaratsioone või lõpetada

teistele isikutele antud volitused äriühingu esindamiseks. KMD-del osade tehingupartnerite

andmete puudumine pidanuks juba iseenesest tekitama apellandis kahtlust tehingute tegelikus

toimumises. MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutab juhatuse liige ka siis, kui ta delegeerib

juhtimise kellelegi teisele või võimaldab kellelgi teisel ettevõtet juhtida, kaotades samas

isikliku kontrolli ettevõtte tegevuse üle.

XX tegevusetuse ja Fermet Pro OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui

apellant oleks täitnud oma kohustusi ning kontrollinud piisava hoolsusega äriühingu teiste

esindajate tegevust ja väidetavalt toimunud tehingutega seotud dokumente, oleks ta tuvastanud

maksuseaduste rikkumise ning saanuks võtta meetmeid nende kõrvaldamiseks. Kui apellant

oleks korraldanud äriühingule laekuvatest vahenditest maksude õigeaegse tasumise, poleks

Fermet Pro OÜ-l tekkinud maksuvõlga, mida äriühing ei suuda enam tasuda. Maksuhaldur on

ammendanud võimalused maksuvõla sissenõudmiseks Fermet Pro OÜ-lt ning nõudeõiguse

olemasolu DD vastu ei ole tõendatud (mh ei kajastunud see äriühingu bilansis). Kõik

vastutusotsuse tegemise tingimused on täidetud ja vastutusotsus nõuetekohaselt motiveeritud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2235

9(12)

8. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla

eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja

kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara

arvel.

Äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja

vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on kohtupraktikas põhjalikult käsitletud (nt Riigikohtu

19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14; 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-

17-13; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05) ning juhatuse liikme

vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on viidatud lahenditest

tulenevalt järgmised:

1)

juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest;

2)

rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt

MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi);

3)

kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama

juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise

motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole

kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale

vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu.

Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on

individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid

selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud rikkumine,

süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje

(maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Süü vormide sisustamisel

lähtutakse VÕS § 104 regulatsioonist (MKS § 40 lg 4), mille kohaselt on tahtlus seotud eeskätt

subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine),

hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lg-

s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud

kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord

isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist.

Juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks peavad olema lisaks täidetud järgmised

eeldused (vt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-

15-12, p 50 alap-d „e“–„i“):

1)

kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist

välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on

aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine;

2)

maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud;

3)

maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud;

4)

vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla

suhtes soovitakse vastutusotsust teha.

9. Senises kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud sedagi, et äriühingu juhatuse liikmete

vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS

§ 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu

3-17-2235

10(12)

kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine)

puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik

kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud

süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll

tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest

äriühingu poolt ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisisõnu, kui üks juhtorgani liige

lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete

tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma

kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme

kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides

sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete

ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate

isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS §

104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi

vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete

individuaalse süü vormi määratlemisel. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla

tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise

muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p-d 11

ja 18). Ringkonnakohus jääb jätkuvalt eeltoodud seisukohtade juurde.

10. Praeguses asjas on XX suhtes MKS § 8 lg-s 1, § 40 lg-s 1 ja §-s 96 sätestatud

vastutusotsuse koostamise tingimused täidetud. Apellant ei ole vaidlustanud MTA 23.01.2017

maksuotsusega nr 12.2-3/033788-66 (I kd, tl 27-33p; lisad I kd, tl 34-53 – vt ka MTA

22.12.2016 kontrollakt nr 12.2-3/033788-65 – I kd, tl 55-71p; lisad I kd, tl 72-91) Fermet Pro

OÜ-le tasumiseks määratud käibemaksu suurust (kokku 171 595,64 eurot, sh 2015. a märtsi

kuni juuni eest 90 135,13 eurot) ega seadnud kahtluse alla maksuhalduri järeldust, et 2015. a

märtsi kuni juuni KMD-del kajastatud tehinguid OÜ-dega Pappa Reale, Favorito Magnifico,

Legal Sharks, A&V Investor ja Euronordic Trans ning KMD lisa INF B osas kajastamata

tehingupartneritega ei ole tegelikkuses toimunud. Kuna maksuvõla sissenõudmine Fermet Pro

OÜ-lt ei ole olnud tulemuslik (I kd, tl 25-25p), siis on MTA 28.09.2017 vastutusotsusega nr

13-7/00780-10 (I kd, tl 14-23p) nõutud XX-lt 2015. a märtsi kuni juuniga seonduva maksuvõla

tasumist solidaarselt äriühinguga summas 90 135,13 eurot. Vastutusotsuses on maksuhaldur

selgelt välja toodud, et Fermet Pro OÜ maksuvõlg tekkis muu hulgas apellandi poolt MKS § 8

lg-s 1 sätestatud kohustuste süülise (raske hooletuse vormis) rikkumise tagajärjel. Kuna Fermet

Pro OÜ-le määratud maksusumma puudutab perioodi 2015. a märts kuni august, siis ei olnud

28.09.2017 vastutusotsuse tegemise ajaks möödunud ka MKS § 98 lg-s 1 märgitud

kolmeaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg.

11. Vastutusotsuses on heidetud apellandile ette kõrvalehoidmist Fermet Pro OÜ sisulisest

juhtimisest. Apellandi selgitused on selles osas olnud muutlikud. Vastutusmenetluse käigus

antud 21.08.2017 kirjalikus seletuses (vt MTA 08.12.2017 vastuse lisad 7 ja 21) ja 05.09.2017

vastuväidetes vastutusotsuse projektile (vt MTA 08.12.2017 vastuse lisa 13) on XX korduvalt

märkinud, et tema ei osalenud Fermet Pro OÜ igapäevases majandustegevuses, vaid pidi olema

üksnes juhatuses ning teadis äriühingu käekäigust vaid DD suusõnaliste kinnituste põhjal.

Kohtumenetluses on apellant asunud seevastu rõhutama, et ta küll huvitus Fermet Pro OÜ

majandustegevusest, osales selles ise metallkonstruktsioonide valdkonnas ning püüdis saada

äriühingu dokumente ka ehituse valdkonna kohta, kuid DD ja YY varjasid tema eest nii

toimunud tehinguid kui ka teise arvelduskonto olemasolu. Apellant on lisaks kinnitanud, et

jälgis pidevalt temale teadaoleval Danske Bank A/S Eesti filiaali kontol toimuvaid liikumisi

3-17-2235

11(12)

ega tuvastanud midagi kahtlust äratavat. Need selgitused ei ole veenvad. Esmajoones nähtub

MTA 30.11.2017 vastuse (I kd, tl 172) lisas olevatest Fermet Pro OÜ arvelduskontode

01.04.2015–30.06.2015 väljavõtetest (I kd, tl 184-198; I kd, tl 201-206), et väidetavalt apellandi

jälgimise all olnud Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt on kolme kuu jooksul tehtud kolmele

töötajale palgaväljamakseid ainult 10.06.2015 (lisaks kahel korral 18.05.2015 ja 10.06.2015 ka

DDile) ning vahemikul 02.04.2015–18.05.2015 (ca 1,5 kuu jooksul) ei ole kontol toimunud

ainsatki liikumist. Tegutseva ja töötajaid omava ettevõtte puhul ei saa seda pidada kuidagi

tavapäraseks, mistõttu pidi apellandile olema teada või vähemasti tekkima mõistlik kahtlus, et

tegemist ei ole äriühingu ainsa pangakontoga. Swedbank AS kontolt nähtubki sama perioodi

vältel oluliselt suurema hulga toimingute tegemine, sh 2015. a aprilli ja mai eest töötasude

maksmine vastavalt 14-le ja 17-le töötajale.

Samuti ei ole vaidlust, et apellant omas volitusi e-maksuameti kasutamiseks. Asjaolul, et ta neid

volitusi tegelikkuses ei kasutanud, ei ole määravat tähtsust, sest see oli tema enda valik. Fermet

Pro OÜ maksudeklaratsioonides kajastatud käibeandmete (sh tehingupartnerite) ja apellandile

teadaoleval arvelduskontol toimunud liikumiste võrdluse põhjal oleks XX-l pidanud ilmselgelt

tekkima kahtlus, et ta ei oma ülevaadet äriühingu kogu majandustegevusest. Sellise järelduse

tegemiseks oleks piisanud elementaarsetest raamatupidamis- ja maksundusalastest teadmistest,

mille olemasolu on vaieldamatult osaks juhatuse liikme hoolsusstandardist, sest nende

puudumisel poleks kontrollikohustuse sisuline täitmine võimalik. Puuduvad igasugused

tõendid, et apellant oleks reaalselt nõudnud temale dokumentide esitamist, kuid neid ei antud.

12. Ringkonnakohus möönab samas, et olukorras, kus maksuhalduri hinnangul ei ole Fermet

Pro OÜ 2015. a juuni KMD-l kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud (st vastavas osas

puudus äriühingul käive) ja maksuvõlg tekkis 20.07.2015 valeandmetega KMD esitamise

tagajärjel (sh puuduvad andmed tehingute kohta vormistatud algdokumentide kajastamisest

Fermet Pro OÜ raamatupidamises ja maksuhaldur ei ole välistanud, et XX-l võis puududa

juurdepääs äriühingu arvelduskontole Swedbank AS-s), tõusetub tõesti küsimus, kas apellanti

saab selles osas ikka pidada äriühingu maksuvõla eest süüliselt vastutavaks. Kuigi vastuses

apellatsioonkaebusele on maksuhaldur väitnud, et tugineb 2015. a juuni puhul üksnes

tasumiskohustuse rikkumisele, nähtub vastutusotsuse p-st 3.1, et 2015. a märtsi kuni juuni osas

on ühetaoliselt heidetud apellandile ette nii deklareerimis-, tasumis- kui ka tagamiskohustuse

rikkumist. Kuna XX lahkus Fermet Pro OÜ juhatuse liikme kohalt 08.07.2015, siis on ilmne,

et tal ei olnud objektiivselt enam võimalik ise korraldada äriühingu 2015. a juuni KMD

esitamist korrektsete andmetega ega ka tagada korrektsete andmetega KMD esitamist teise

juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt.

KMS § 38 lg 1 kohaselt tuleb tasumisele kuuluv käibemaksusumma tasuda KMD esitamise

kuupäevaks ning samas korras tuleb tasuda ka käibemaksusumma, mis on väljastatud arvele

või muule müügidokumendile märgitud seaduses sätestatut eirates. Vastutusotsuse p-s 3.1.2 on

üldsõnaliselt märgitud, et XX korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et Fermet Pro OÜ

deklareeris ebaõigesti käibemaksu ja sisendkäibemaksu, mille tulemusel jäi käibemaks

vaidlusaluses osas riigile tasumata, kuigi äriühingule laekus kontrolliperioodil piisavalt raha,

millest saanuks maksuvõla tasuda. See selgitus ei saa siiski põhjendada XX vastutust 2015. a

juuni osas, sest käibemaksusumma tasumise tähtajaks (20.07.2015) ei olnud ta enam Fermet

Pro OÜ juhatuse liikmeks, kellel olnuks reaalselt võimalik täita rahalised kohustused esindatava

vara arvel (vt MKS § 8 lg 1 ls 2). Olukorras, kus maksuhaldur ei ole kahelnud selles, et XX

vaidlusaluste tehingute tegemises ei osalenud, ei saanud alusetute müügiarvete väljastamine

apellandile ka koheselt selguda. Raamatupidamise algdokumentide põhjalikku üle vaatamata

jätmist saaks apellandile raske hooletuse vormis süüks panna tingimusel, et tal pidi olema

tekkinud kahtlus, et äriühingu raamatupidamises on kajastatud ebaõigeid andmeid. Teistsuguse

3-17-2235

12(12)

lähenemise korral välistataks üldse võimalus tugineda usalduspõhimõttele, mis ei saa olla

põhjendatud (vrd Riigikohtu 13.12.2017 otsus nr 4-17-1195, p-d 6–10).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 2015. a juuni osas XX-le MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel

vastutusotsuse koostamise tingimused seega täidetud ja vastutusotsus tuleb selles osas

tühistada. Vastutusotsuse lisast 5 (I kd, tl 92) nähtuvalt on 2015. a juuni eest apellandilt

sissenõutavaks maksusummaks 28 280,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt jääb vastutusotsus

jõusse 61 854,37 euro ulatuses (s.o 90 135,13 − 28 280,76 = 61 854,37).

13. Apellandi muude väidete osas, mis ei erine sisuliselt esimese astme kohtule esitatust,

nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata.

Halduskohus leidis otsuse p-s 12 põhjendatult, et Fermet Pro OÜ nõudeõiguse olemasolu DD

vastu (põhisummas 51 560 eurot) ei ole tõendatud. Isegi kui nõudeõigus tegelikkuses

eksisteerib, olid MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused täidetud, sest 23.01.2017 maksuotsuse

täitmiseks on maksuhaldur 17.03.2017 ja 20.04.2017 korraldustega (MTA 08.12.2017 vastuse

lisad 3 ja 4) arestinud Fermet Pro OÜ pangakontod ning 28.09.2017 vastutusotsuse tegemise

ajaks oli rahalisele õigusele sissenõude pööramisest möödunud rohkem kui kolm kuud.

14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt

ning tühistada Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 otsus osas, millega jäeti rahuldamata XX

kaebus MTA 28.09.2017 vastutusotsuse tühistamiseks seonduvalt 2015. a juuni

käibemaksusummaga. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab XX

kaebuse osaliselt ja tühistab MTA 28.09.2017 vastutusotsuse 61 854,37 eurot ületavas osas.

Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada

kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et

XX on tasunud kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 157,20 eurot (I kd, tl 130; II

kd, tl 49) ning esimese astme kohtumenetluses tõlgitasu 168 eurot (I kd, tl 211; II kd, tl 29; II

kd, tl 37), samuti on taotlenud esimese astme kohtus kokku 3504 euro suuruste õigusabikulude

vastustajalt väljamõistmist (II kd, tl 18-19; II kd, tl 31-32). Õigusabikulude kandmise kohustus

on siiski nõuetekohaselt tõendatud üksnes 240 euro ulatuses, millele juhtis 12.04.2018 istungil

tähelepanu juba halduskohus (II kd, tl 26p). Ringkonnakohtule ei ole esitatud andmeid

täiendavate esindajakulude kandmise kohta, mistõttu on apellandi tõendatud menetluskulud

kokku 565,20 eurot. Kuna ringkonnakohtu otsuse tagajärjel on kaebus rahuldatud 31,38%

ulatuses (28 280,76 × 100 / 90 135,13 = 31,38%), siis tuleb vastustajalt mõista kaebaja

menetluskulude katteks välja 177,36 eurot. Ülejäänud osas jäävad XX menetluskulud HKMS

§ 108 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kohta andmeid

esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)