2-18-16964/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-16964

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16964

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi Kairit Reni vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

9139,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht:

Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindja

Tarvo

Ilves

(e-post:

menetlus@plusplus.ee)

Kostja Kairit Reni (isikukood: XXX elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja Morris

Laanemäe

(e-post:

morris@juristaitab.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Kairit Renilt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus 4685 eurot,

intress 486,51 eurot ja viivis 1177,54 eurot.

3. Jätta hageja viivisenõue 2790,61 euro ulatuses rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 30% ulatuses PlusPlus Capital AS-i ja 70% ulatuses Kairit Reni

kanda.

5. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 970 eurot.

6. Lugeda Kairit Renilt PlusPlus Capital AS-i kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 679 eurot.

7. Määrata Kairit Reni menetluskulude rahaliseks suuruseks 60 eurot.

8. Lugeda PlusPlus Capital AS-ilt Kairit Reni kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 18 eurot.

9. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista Kairit Renilt PlusPlus Capital Asi

kasuks välja menetluskulu 661 eurot (679 eurot - 18 eurot).

10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 12.11.2018 Tartu maakohtule hagi Kairit Reni (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 4685 euro, intressi 486,51 euro ja viivise 3968,15 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista välja viivise menetluskuludelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt kostja ja Kaupmehe Järelmaks OÜ (müüja) sõlmisid XXX osamaksetega

tasumise müügilepingu, millega kostjale võimaldati järelmaksusumma 4586 euro kasutamist

sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr XXX soetamiseks. Järelmaksusumma kuulus tasumisele

vastavalt lepingu maksegraafikule. Kostja maksegraafikus osundatud makseid tasuma ei asunud

ning müüja ütles lepingu XXX erakorraliselt üles. Kuni lepingu ülesütlemiseni olid kostjal

tasumata põhiosa maksed 216,30 euro ulatuses ja intressi maksed 486,51 euro ulatuses. Peale

lepingu ülesütlemist oleks kostja pidanud tasuma veel järelmaksulepingu jäägi 4468,70 eurot.

Seega on kostja põhivõlgnevuse suurus 4685 eurot (216,30 eurot + 4468,70 eurot). 27.11.2017

loovutati nõue kostja vastu hagejale. Hageja arvestab viiviseid alates 24.09.2015 kuni 12.11.2018

lepingujärgses intressimääras (0,073973% päevas).

2. Hagiavaldusele 2.02.2019 esitatud vastuses kostja kinnitas, et on nõus tasuma põhivõlgnevuse

4685 eurot. Kostja ei olnud nõus hagis märgitud intressi- ja viivisemääradega, kuna need

ületavad seadusjärgset määra enam kui kolm korda. Kostja hinnangul tuleb arvestada Riigikohtu

10. mai 2016 seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 (p 13), milles Riigikohus leidis, et

eelduslikult tuleb hinnata võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks

vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellele Riigikohtu seisukohale tuginedes kostja

järeldas, et nii intressi- kui viivisekokkulepe on tühised.

3. 24.03.2019 seisukohas kostja nõustus, et viidatud Riigikohtu lahend käsitles üksnes

viivisekokkuleppe tühisust ning tunnistas hagis märgitud intresse.

4. 8.04.2019 seisukohas jäi hageja seisukohale, et tal on õigus nõuda viivist lepinguga ettenähtud

intressimääras.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vaidlus

puudub selles, et kostjale võimaldati XXX Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga sõlmitud

järelmaksulepingu alusel krediiti 4685 eurot, mille kostja on jätnud tagastamata. Samuti on

kostja jätnud tasumata kuni lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intressi 486,51

eurot. VÕS § 101 lg 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõua selle täitmist. Kuna kostja on hageja krediidisumma tagastamise ning intressi

tasumise nõudeid tunnistanud, kuulub hagi vastavas ulatuses rahuldamisele.

7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja on arvestanud tagastamata krediidisummalt viivist alates 24.09.2015 kuni 12.11.2018

määras 0,073973% päevas summas 3968,15 eurot. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt

krediidisumma

tagasimaksmisega

viivitamisel

tuli

krediidiandjale

maksta

viivist

krediidiintressiga võrdses määras. Üldtingimuste p 1.1 viimase lause kohaselt oli krediidiintress

27% aastas, s.o ca 0,073973% päevas. Pooled vaidlevad selle üle, kas viivisemäär 27% aastas,

s.o ca 0,073973% päevas on tüüptingimusena kehtiv. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus

tühine, kui see teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustab. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette,

et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Tartu Ringkonnakohus on 10.12.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-103995 leidnud,

et viivisemäära kui tüüptingimuse kehtivus ei sõltu sellest, kas pooled on kokku leppinud üksnes

viivisemääras või viivise- ja intressimääras. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu

määrusega, millega Riigikohus jättis otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et viivisemäär 27% aastas s.o ca 0,073973% päevas

on tüüptingimusena tühine sõltumata sellest, et see tulenes kokkulepitud intressimäärast, kuna

ületab seadusjärgset viivisemäära (8% aastas, lepingu sõlmimise ajal 8,05% aastas) enam kui

kolm korda.

VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse tõttu on hagejal

õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mis arvutatuna perioodi eest

24.09.2015 kuni 12.11.2018 on 1177,54 eurot (vt viivisekalkulaator (viivisekalkulaator.ee),

viiviseraport tl 40). Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt, mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise 1177,54 eurot ning jätab hageja viivisenõude 2790,61 euro (3968,15 eurot -

1177,54 eurot) ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja

kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses.

Hagiavalduses palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 550 eurot ja

õigusabikulu summas 420 eurot (sh käibemaks). Lisatud esinduskulu arvest nähtuvalt hageja

lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot (lisandub käibemaks) ning ajakulu 3,5 tundi

(dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2

tundi). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada. Täiendavat menetluskulude nimekirja hageja esitanud ei

ole.

Kostja palub hagejalt menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja kulu 60 eurot. Hageja

lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 5 tundi ja tunnitasu 40 eurot, kuid kostja omaosalus

õigusabikuludes esindajale oli 60 eurot.

Pooled ei ole vastaspoole menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.

Riigilõivu on hageja tasunud seaduses ettenähtud ulatuses, seega riigilõivu osas on hageja

menetluskulud põhjendatud. Kohus leiab, et nii hageja kui kostja lepingulise esindaja kulu vastab

asja keerukusele ja mahule ning on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg

1). Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 970 eurot ja

kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 60 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 679 eurot

(970 eurot x 70%) ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 18 eurot (60 eurot x 30% ). Kuna

pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas

tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 661 eurot (679 eurot - 18

eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik