3-18-1752/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1752

Haldusasi

T.

K. kaebus

Lääne-Harju

Vallavalitsuse

kohustamiseks

vastata

kaebaja

03.07.2018

ja

06.08.2018 selgitustaotlustele viivitamatult sisuliselt

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: T. K.

Vastustaja: Lääne-Harju vald

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta T. K. kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega ning mitte

avaldada tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis

võimaldavad teda üheselt identifitseerida.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. mai 2019.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.07.2018 ja 06.08.2018 esitas T. K. Lääne-Harju Vallavalitsusele selgitustaotlused (tl 4p),

millele järgnes e-kirjavahetus vallaga.

2. 10.09.2018 saabus Tallinna Halduskohtule T. K. kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse

kohustamiseks vastata kaebaja 03.07.2018 ja 06.08.2018 selgitustaotlustele viivitamatult

sisuliselt.

3. 10.09.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 04.04.2019 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kohustada Lääne-Harju Vallavalitsust vastata kaebaja 03.07.2018 ja

06.08.2018 selgitustaotlustele viivitamatult sisuliselt. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevalt.

4.1. Kaebaja on esitanud vastustajale e-posti teel kaks selgitustaotlust, vastavalt 03.07.2018 ja

06.08.2018. Vastustaja ei ole kummalegi selgitustaotlusele vastanud sisuliselt.

Selgitustaotlustele ei ole vastatud MSVS § 6 sätestatud tähtaja jooksul ega ole teavitatud

vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjustest.

MSVS § 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse asutus või organ registreerib selgitustaotluse selle

saamisele järgneval tööpäeval. Seega pidanuks olema selgitustaotlus registreeritud hiljemalt

04.07.2018 ja selgitustaotlusele pidanuks vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui

03.08.2018. Lääne-Harju valla dokumendiregistris ei ole selgitustaotluse registreerimine

jälgitav ja tänase päevani ei ole ka selgitustaotlusele sisuliselt vastatud.

Kaebaja esitas 06.08.2018 e-posti teel Lääne-Harju vallavanemale Jaanus Saadile uue

selgitustaotluse. Ka sellele selgitustaotlusele ei ole vastustaja sisuliselt vastanud ning ka see ei

kajastu vastustaja dokumendiregistris.

Mõlema selgitustaotluse kätte saamine vastustaja poolt on tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et

selgitustaotlustele sisuliselt vastamata jättes ei näidanud vastustaja üles asjaajamises

tavapäraselt nõutavat hoolsust. Avaliku võimu organ on kohustatud oma ülesandeid täites

pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest (vt nt HMS § 5 lg 4). Vastustaja ei ole korduvalt

pidanud kinni tähtajast.

4.2. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 15 eurot so

kaebuselt tasutud riigilõiv.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

5.1. Kaebuse esitaja 03.07.2018 ja 06.08.2018 kirjadele/selgitustaotlustele on vastatud.

Keskkonna peaspetsialist Made Saadvee vastas 04.07.2018 ja 13.07.2018 kaebaja kirjadele.

Abivallavanem hr Erki Ruben on vastanud kaebaja e-kirjadele 06. , 21. ja 30. augustil 2018

ning pakkunud kokkusaamist asja lahendamiseks.

Vastused ei ole kaebajat rahuldanud.

5.2. Vastustaja toob välja, et 26.09.2018 toimus poolte vahel kompromissläbirääkimiste

esimene läbirääkimiste voor. Kohtumisel osales kaebaja ning Lääne –Harju valla poolt

abivallavanem Erki Ruben ja õigusnõunik Vahur Glaase. Läbirääkimiste käigus lepiti kokku,

et kuivõrd põhiküsimus käsitleb Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrust nr 12 „Koerte

ja kasside pidamise eeskiri Lääne-Harju vallas“, siis vallavalitsusel puudub volikogu poolt

vastuvõetud haldusaktide osas pädevus arvamuse andmiseks nende seadustele vastavuse suhtes.

Vallavalitsus täidab volikogu poolt vastuvõetud õigusakte kuni need pole tunnistatud seadusega

vastuolus olevaks.

Vastavalt kokkulepitule pöördus Erki Ruben 27.09.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu

keskkonna- ja planeerimiskomisjoni poole seisukoha saamiseks kaebaja küsimustele.

08.10.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjoni esimehe Nikolai

Pitšugovi kirja kohaselt teeb Lääne-Harju Vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjon

Vallavalitsusele ettepaneku esitada volikogule kinnistamiseks „Koerte ja kasside pidamise

eeskirja“ uues redaktsioonis, eemaldades praegu kehtivast redaktsioonist § 3 (3) „Hajaasustuses

elavatel kassidel puudub ehitises või territooriumil kinnipidamise nõue. Soovituslik on

hajaasustuses elavad kassid soovimatute järglaste vältimiseks steriliseerida või kastreerida“.

08.10.2018 edastati Nikolai Pitšugovi kiri kaebajale. Samuti esitati küsimus missugused on

tema ettepanekud asja edasiseks menetlemiseks.

09.10.2018 õigusnõunik Vahur Glaasele kaebajalt saabunud e-kiri sisaldas järgmist: „Kui Te

peate silmas komisjoni seisukohas toodud ettepanekut Vallavalitsusele, et viimane esitaks

volikogule uue eeskirjade redaktsiooni, siis leian et mul ei ole volitusi selles menetluses kaasa

rääkida. Kui Te aga peate silmas kohtu asja, siis menetleb seda kohus ja kaebaja ei saa teha

menetlusettepanekuid. Küll aga loodan siiralt, et selgitustaotluste adressaadid annavad

tähtaegselt sisulise selgituse ning me ei pea enam kohtu aega kulutama. Käesoleva hetkeni ei

ole ma näinud ega kuulnud vastustaja poolt selgelt mõistetavat püüet jõuda kompromissini.“

Vastustaja

leiab,

et

08.10.2018

Lääne-Harju

Vallavolikogu

keskkonna-

ja

planeerimiskomisjoni esimehe Nikolai Pitšugovi kirjaga, mille samal päeval edastas kaebajale

õigusnõunik V. Glaase, on kaebuse esitajale antud sisuline vastus Lääne-Harju Vallavolikogu

29.05.2018 määruse nr 12 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri Lääne-Harju vallas“ §-i 3 lõike

3 regulatsiooni muutmise eelnõu väljatöötamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus mõistab kaebuse eesmärki selliselt, et kaebaja soovib saada sisulist vastust oma

selgitustaotlustele.

Kaebaja leiab, et vastustajal tuli kaebaja poolt palutud selgitustaotlustele anda sisuliselt

põhjendatud vastused. Vastustaja poolt esitatud vastused kaebaja küsimustele kaebaja arvates

ei vasta. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajale on vastatud ning vastustaja on

oma

seaduses

sätestatud

kohustuse

täitnud,

lisaks

on

kaebajaga

kohtutud

mh

kompromissläbirääkimiste raames ning valla seisukohti täiendavalt selgitatud. Asjaolu, et

kaebaja ei ole rahul vastuste sisuga, ei muuda vastuseid õigusvastaseks ega kohusta kaebajale

täiendavalt vastama.

7. Kohus loeb pärast tõendite ja poolte seisukohtade uurimist käesolevas asjas tuvastatuks

järgmised faktilised asjaolud.

7.1. Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 03.07.2018

selgitustaotluse, milles viitas LTTS § 12 ja LoKS § 5, Lääne-Harju Vallavolikogu määrusele

29.05.2018 nr 12 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri Lääne-Harju vallas“ (Määrus) § 3 lg 1, lg

5, lg 7, lg 10, lg 11, § 4 lg 1, lg 6 ja § 8. Selgitustaotluses märgib kaebaja edasi “Eelnevaid

norme kogumis tõlgendades võib teha selge järelduse, et seaduseandja ja Vallavolikogu on

seadnud eesmärgiks tõkestada loomade hulkumise, et oleks välistatud hulkuvate loomade poolt

teiste isikute õiguste kahjustamine, oleks tagatud avalik kord mis muuhulgas tähendab ka looma

väljaheidete koristamist jne.

Seega tuleb jaatada, et õiguskuulekas loomapidaja teostab oma looma üle pidevat järelevalvet,

koristab looma järelt väljaheited, takistab loomal sisenemise laste mänguväljakule,

spordirajatistele jms. ning ei lase looma avalikus kohas vabalt liikuma, kasutades looma

ohjamiseks muuhulgas jalutusrihma või muud vahendit, mis tagab, et loom ei pääseks

kontrollimatult ja ilma omaniku juuresolekuta väljaspoole omanikule kuuluvat või tema

kasutuses olevat territooriumi, teisisõnu ei pääseks hulkuma.

Olen seisukohal, et hulkuv loom, kes roojab minu või avalikule maale, hulkuv loom, kes

kontrollimatult pääseb kolmanda isiku maal ja omandis olevat looma selle omaniku tahte

vastaselt penetreerima, hulkuv loom, kes pääseb kolmanda isiku maal olevaid väikeloomi -ja

linde murdma, hulkuv loom, kes mujalt toob oma karva sees kasvõi puuke kolmanda isiku

maale (loe koju), hulkuv loom, kes inna ajal terve öö lakkamatult häälitseb kolmanda isiku akna

all või hulkuv loom, kes urineerib kuivavale pesule on just sedasorti nähtus, mida nimetatud

normide abil peaks tõkestama.

Selles valguses palun selgitage viitega kohasele õigusnormile, millele tuginedes on Lääne-

Harju Vallavolikogu asunud kõrgemale seaduseloojast ning andnud Määruse § 3 lg 3

esimese lausega kassiomanikule võimaluse eirata kõiki eespool kirjeldatud kohustusi?

Sellele lisaks palun selgitage, mille poolest on hulkuv kass väiksem probleem kui näiteks

hulkuv koer või hulkuv boamadu?“ (tl 4p)

7.2. Asjas on tõendamist leidnud, et Lääne-Harju valla keskkonna peaspetsialist vastas kaebaja

03.07.2018 selgitustaotlusele oma 04.07.2019 kirjaga, milles märkis järgmist: „Tänan Teid

väga põhjaliku analüüsi eest! Kahtlemata on Teil õigus ja jagan absoluutselt toodud seisukohti.

Paraku on see üks keeruline teema ja hea, et volikogu selliselgi moel eeskirja vastu võttis, sest

esialgu püüti mulle selgeks teha, et sellist eeskirja pole üldse vaja, kuna mõnes liitunud

omavalitsuses enne ei olnud.

Vastu võetud eeskirjas on erisus tehtud tihe- ja hajaasustuses elavate kasside suhtes.

Põhjendusena, et hajaasustuses on ajalooliselt kassid vabamalt ringi liikunud. Seetõttu on

lisatud steriliseerimise/kastreerimise punkt.

Ühtlasi võib seda punkti pidada ka üleminekuperioodiks. Erisus on selles, et tiheasustusalalt

püütakse hulkuvad kassid kokku ja saadetakse varjupaika hukkamisele (laekunud kaebuse

alusel), hajaasustusalalt mitte. Vahemärkusena, et üks kass maksab 250 eurot, mis teeb aasta

vältel küllaltki suure summa omavalitsuse eelarvest.

Boamaod ei liigitu kasside ja koerte hulka ja nende pidamine ei kuulu omavalitsuse pädevuse

alla. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et omavalitsus kehtestab koerte ja

kasside pidamise eeskirja. Ei anta ette, mida eeskiri sisaldama peab, omavalitsusel on õigus

oma territooriumil kehtestada oma kord. Kui see oleks riiklikult ja ühtlaselt reguleeritud, ei

oleks omavalitsuse eeskirju vaja. Võrdlusena, näiteks jäätmeseaduses on täpselt ära toodud,

mida omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri sisaldama peab.“ (tl 4 ja selle pöördel)

7.3. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajat saadud vastus ei rahuldanud ning ta palus oma

04.07.2018 kirjaga jätkuvalt vastata esitatud küsimustele sisuliselt. (tl 4)

7.4. 13.07.2018 vastuskirjaga teatas Lääne-Harju valla keskkonna peaspetsialist, et:

„Ametnikul ei ole sünnis kritiseerida volikogu otsuseid. Võtame ettepaneku teadmiseks ja kui

eeskirja muutmine päevakorda kerkib, viime muudatuse sisse.“ (tl 4)

7.5. 13.07.2018 teatas kaebaja vastustajale, et soovib jätkuvalt sisulist vastust esitatud

küsimustele. (tl 4)

7.6. 06.08.2018 edastas kaebaja selgitustaotluse Lääne Harju vallavanemale, milles palub

selgitada: „Kuidas Teie juhitud üksuses on saanud võimalikuks seaduse rikkumine ja miks Teile

alluv ametnik ei täida oma kohustust?“ (tl 6p).

7.7. 06.08.2018 edastas vastustaja kaebajale kutse keskkonnaspetsialisti juurde 07.08.2018 kell

16:00 arutamaks selgitustaotluses püstitatud teemasid (tl 6p).

Kaebuse esitaja oma 06.08.2018 vastuse kohaselt kohtumisele minna ei soovinud, vaid soovis

vastust selgitustaotlusele e-posti teel (tl 6p).

Sama päeval vastas vastustaja, et kaebaja saab vastuse e-kirja teel (tl 6p).

7.8. 21.08.2018 edastab kaebaja e-kirja vastustajale, milles märgib, et pole senini vastust saanud

(tl 6).

7.9. 21.08.2018 vastuses märgib vastustaja: „/…/ Selgitame, et kindlasti ei ole Lääne-Harju

Vallavolikogu soovinud astuda kõrgemale seadustest, vaid püüab määruste abil mõistlikkuse

alusel reguleerida valla elu. Mööname, et Teie analüüsis enne tsiteeritud küsimust on selge viide

teatud faktiliselt vastuolule sees.

Teeme ettepaneku, pakkuda välja Teie arvates sobiv sõnastus. Analüüsime selle juristide poolt

läbi ning vajadusel teeme ettepaneku Vallavolikogul määruse sõnastust muuta.“ (tl 6).

7.10. 21.08.2018 teatas kaebaja vastustajale, et: „Te olete mind vääriti mõistnud. Minu eesmärk

ei ole teha vallaametnike eest nende tööd ära ja norme sõnastada. Kodanikuna soovin vaid saada

selgitust, miks on vaatamata kõrgematele normidele, mis ei luba koduloomi hulkuma, Lääne-

Harju valla meelest hajaasustuses hulkuvad kassid lubatud?

Juhin siinkohal Teie tähelepanu sellele, et MSVS mõtte kohaselt taotleb isik selgitustaotlusega

õigusalase selgituse andmist ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta

selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja

õigusloome tegevuse kohta. Juhul, kui Te ei oska selgitada enese poolt koostatud normi, siis

palun väljendage seda selgesõnaliselt. Alternatiivselt ootan sisulist vastust minu poolt esitatud

küsimustele. /…/“ (tl 6).

7.11. Vastustaja palub oma 30.08.2018 kirjaga kaebajal teatada konkreetsed küsimused, millele

kaebaja ei ole vastust saanud (tl 6).

7.12. Vaidlust ei ole ka selles, et kohtumenetluse ajal kompromissläbirääkimiste raames on

andnud Lääne Harju vallavolikogu alatise keskkonna- ja planeerimiskomisjon 08.10.2018

omapoolse seisukoha, milles märgitakse, et tehakse vallavalitsusele ettepanek esitada

volikogule kinnitamiseks „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ uus redaktsioon, eemaldades

praegu kehtivast redaktsioonist § 3 lg 3 „Hajaasustuses elavatel kassidel puudub ehitises või

territooriumil kinnipidamise nõue. Soovituslik on hajaasustuses elavad kassid soovimatute

järglaste vältimiseks steriliseerida või kastreerida.“ (tl 16)

Õiguslik regulatsioon

8. MSVS § 2 lg 1 sätestab, et märgukiri käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine,

millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või

valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud

teavet.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses isiku

pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva

teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud

õigusalase selgituse andmist.

MSVS § 3 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema

poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide

ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.

MSVS § 6 tuleneb, et märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt

vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse

vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

Kohtu seisukoht

9. Kohus leiab, tuginedes eelpool tuvastatud faktilistele asjaoludele ja juhindudes ülal viidatud

regulatsioonist, et kaebaja 03.07.2018 pöördumist tuleb käsitleda selgitustaotlusena MSVS §

3 lähtuvalt ning samas ka kui ettepanekut (märgukirja) valdkonna (kasside ja koerte pidamine)

arengu kujundamiseks lähtudes MSVS § 2 lg 1 p 1.

Kohus ei jaga kaebaja seisukohta selles, et kaebaja 03.07.2018 pöördumisele ei ole sisuliselt

vastatud. Kaebaja tõstatas esiteks küsimuse, millele tuginedes on Lääne-Harju Vallavolikogu

asunud kõrgemale seaduseloojast ning andnud Määruse § 3 lg 3 esimese lausega

kassiomanikule võimaluse eirata kõiki eespool kirjeldatud kohustusi? Nimetatud küsimusele

on vastatud osaliselt 04.07.2018 vastustaja kirjas, milles märgitakse, et hajaasutuses on

ajalooliselt kassid vabamalt ringi liikunud ning tegemist on ülemineku perioodiga. Vastuses

tuuakse välja, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et omavalitsus kehtestab

koerte ja kasside pidamise eeskirja. Samuti on välja toodud asjaolu, et seadus ei näe ette, mida

täpselt kasside ja koerte pidamise eeskiri sisaldama peab ning vastav otsustuspädevus on

kohalikel omavalitsustel.

Kohus leiab, et sellega on vaatamata kaebaja arvamusele kaebaja selgitustaotlusele sisuliselt

vastatud. Täiendavalt (peale korduvat kirjavahetust) on kaebajale vastatud antud teemal ka

21.08.2018 kirjaga, milles vastustaja selgitab, et ei ole soovinud asuda kõrgemale

seadusandjast, vaid püüab määruse abil mõistlikult reguleerida valla elu. Lisaks on vastustaja

mõistnud kaebaja poolt tõstatud probleemi määruses ka kui ettepanekut olukorra muutmiseks,

milleks siis vastustaja on pakkunud lõppastmes välja ka konkreetsed lahendused (ettepanek

volikogule määruse muutmiseks).

Teisele kaebaja küsimusele, milles kaebaja palus selgitada, mille poolest on hulkuv kass

väiksem probleem kui näiteks hulkuv koer või hulkuv boamadu on vastatud samuti 04.07.2018

vastuskirjas märkides esmalt, et vastustaja jagab kaebaja seisukohta ning leiab, et kaebajal on

õigus – seega ei pidanudki vastustaja hakkama põhjendama, miks ta leiab, et hulkuv kass on

väiksem probleem kui hulkuv koer olukorras, kus vastustaja kaebajaga nõustub. Asjaolu, et

kaebajaga on sisuliselt nõustutud kinnitavad ka järgmised vastused kaebaja kirjadele ning

asjaolu, et sellest tulenevalt on tehtud ettepanek määruse muutmiseks.

Boamadude osas on kaebajale samuti vastatud, et nende pidamise reguleerimine ei ole kohaliku

omavalitsuse pädevuses.

Lisaks on kaebajale tehtud ettepanek tulla kohtumisele, et arutada kaebaja poolt tõstatatud

küsimusi sh oleks kaebaja saanud selgitada, millist selgitust ta veel ootab. Kaebaja sellega ei

nõustunud.

Asjaolu, et kaebajale nimetatud vastused ei meeldi või need kaebajat ei rahulda ei tähenda seda,

et antud juhul oleks vastustaja jätnud oma kohustused täitmata. Kohus leiab, et vastustaja on

järginud seadust – vastanud kaebajale MSVS sätestatud korras ning järginud hea halduse

põhimõtteid pakkudes lisaks kaebajale võimalust tulla kohtumisele, et arutada kaebajal

tekkinud küsimusi. Kohus märgib, et lisaks selgitustaotlusele vastamisele on vastustaja võtnud

ka ette sammud regulatsiooni muutmiseks.

10. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebaja 06.08.2018 pöördumisele ei ole vastatud

seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Viidatud pöördumises küsis kaebaja selgitust: „Kuidas

Teie juhitud üksuses on saanud võimalikuks seaduse rikkumine ja miks Teile alluv ametnik ei

täida oma kohustust?“ Kohus leiab, et esitatud pöördumise näol on tegemist märgukirjaga, mis

ei eelda eraldi sisulist vastust. Vastav pöördumine on otseselt seotud kaebaja esialgse

03.07.2018 pöördumisega, millele on vastatud. Peale nimetatud kaebaja pöördumist kutsutigi

kaebaja vastuvõtule keskkonnaspetsialisti juurde, millist võimalust kaebaja kasutada ei

soovinud. Seejärel vastati kaebaja poolt tõstatud esialgsele küsimusele täiendavalt sisuliselt

21.08.2019 ning 30.08.2018.

Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja 06.08.2018 pöördumise eesmärgiks oli saada täiendav sisuline

vastus oma esialgsele 03.07.2018 pöördumisele kuivõrd sellele saadud vastused kaebajat ei

rahuldanud, siis on vastustaja käitunud õiguspäraselt ega pidanud kaebajale täiendavaid

selgitusi andma olukorras, kus ka kaebaja tegelikult ei täpsustanud, millises osas ta vastust ei

saanud.

11. Mis puudutab kaebaja pöördumiste registreerimist, millistele väidetavatele puudustele veel

kaebaja viitas, siis kohus leiab, et arvestades, et vaidlust ei ole selles, et vastustaja sai kaebaja

pöördumised kätte ning vastas neile, siis nende registreerimine või registreerimata jätmine ei

puuduta kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi (vt HKMS § 44 lg 1) ning kohus jätab vastavad

väited tähelepanuta.

Kaebajale on vastatud 30 päeva jooksul kirjade saamisest (esimene kiri 03.07.2018 ja vastus

sellele 04.07.2018, millele järgnes täiendav kirjavahetus). Asjaolu, et kaebaja ei olnud rahul

vastuste sisuga ja leiab jätkuvalt, et kaebajale ei ole sisuliselt vastatud ei tähenda seda, et

vastustaja oleks rikkunud MSVS § 6 sätestatud vastamise tähtaega.

12. Eelnevat

arvestades

ei

ole

alust

kohustada

vastustajat

kaebaja

selgitustaotluse/märgukirjadele täiendavalt sisuliselt vastamiseks ning kaebus tuleb jätta

tervikuna rahuldamata.

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

14. Kaebaja on palunud kaebuses tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 asendada avaldatavas

kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega ning mitte avaldada tema isikukoodi, sünniaega,

aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus rahuldab selle

taotluse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik