1-16-8741/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 16-8741 –

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number

1 16-8741 – Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi s

ekretär Kristina Tomtšakovskaja Kriminaalhooldusametnik Maar

ja Mägi

Kriminaalhooldusasja sisu Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Maarja Mäe G.C-le Harju Maakohtu 27.10.2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele ja osaliselt pööramiseks Kriminaalhooldusalune G.C (ik: XXX; elukoht: x, Tallinn; viibib vahi all Tallinna Vanglas) Süüdi mõistetud Harju Maakohtu 27.10.2016. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse algus oli 28.10.2016. a on 27.04.2019. , lõpp a. Kohtuistungi toimumise aeg, te koht 30.01.2019. a, 20.02.2019. a, 12.03.2019. a, 16.04.2019. a, Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung

RESOLUTSIOON

1. KarS § 74 alusel pöörata täitmisele lg 4 G.C-le Harju Maakohtu 27.10.2016.

a otsusega mõistetud ja osalisel rakandmata karistus 1 ( t ä – üks üks ) aasta 1 ( )

kuu ja 29 vangistust. (kakskümmend üheksa) päeva

2. G.C karistuse kandmise algust lugeda alates 15.04.2019. a.

3.

usabi KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulu – tasu õig osutamise eest 90

- riigi kanda. € (üheksakümmend eurot)

Määrus väljastada Põhja G.C-le , Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale Ida-Harju ja kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu 27.10.2016. a kohtuotsusega tunnistati G.C süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 424 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1, KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 1 kuu ja

29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui G.C 2- aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kr -s 75 lg 1 p 1 - iminaalhooldaja järelevalve all talle KarS § sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on G.C kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Katseaja algust arvestati alates k

ohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtuotsus jõustus 28.10.2016. a.

Harju Maakohtu 22.11.2017. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele G.C-le Harju Maakohtu 27.10.2016. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Pikendati G.C-le Harju Maakohtu 27.10.2016. a kohtuotsusega mõistetud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 27.04.2019. a. Kohtumäärus jõustus

08.12.2017. a.

Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 07.01.2019. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande G.C karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune G.C on rikkunud temale pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 28.12.2018. a toimunud korralisele registreerimisele – ilmus hooldusalune

alkoholijoobes, indikaatorvahendi näit oli 0,334 mg/l kohta. Protokollile kirjutatud seletuses põhjendas hooldusalune G.C oma kohustuse rikkumist sellega, et kodus oli jõulu istumine ning ta tarvitas glögi. Senise katseaja jooksul on isikule koostatud 2 kirjalikku hoiatust seoses lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi - rikkumisega. Esimene kirjalik hoiatus koostati 01.12.2016. a ning teine 08.05.2017. a. Peale viimase kirjaliku hoiatuse koostamist läks isik ise Wismari Haiglasse ning esitas ametnikule tõendid selle kohta, et oli 12.05.2017. a käinud psühhiaatri vastuvõtul ning lasknud end kodeerida. Isikuga on korduvalt räägitud alkoholi tarvitamisest, selle mõjust ning võimalikest tagajärgedest hooldusalusele. 01.11.2017. a koostati hooldusaluse kohta erakorraline ettekanne, kuna isik lahkus ilma loata Eesti territooriumilt Rootsi ning rikkus temale pandud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. 22.11.2017. a tehtud Harju Maakohtu määrusega pikendati hooldusalusele eelnevalt määratud katseaega 6 kuu võrra ehk kuni 27.04.2019. a. Senise kriminaalhoolduse ajal on isikut kokku 3-korral väärteokorras karistatud

– 2 korda ÜTS ja 1 korral KarS § 218 eest. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku KarS §

-

74 lg 4 alus 27.10.2016. a el pöörata ärakandmata Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele kohtu poolt määratud kohustust. , kuna G.C on rikkunud

Harju Maakohtu 19.03.2019 kuulutati G.C tagaotsitavaks ja ta peeti . a kohtumäärusega selles kriminaalasjas kinni 15.04.2019. a.

PPA Põhja prefektuur teatas 16.04.2019. a Harju Maakohtule, et Põhja prefektuur menetleb uut kriminaalasja nr 19231700751 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel, kus kahtlustatavana on kinni peetud G.C . Isikul puudub kindel elukoht, ta väidab, et elab oma endise elukaaslase juures x, kuid tegelikult ei ole see tema elukoht.

Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil G.C karistuse täitmisele pööramist. Erakorraline ettekanne esitati seoses sellega, et isik tarvitas alkoholi. Esimene kohtuistung lükati edasi põhjusel, et anda G.C-le võimalus pöörduda Wismari Haiglasse psühhiaatri vastuvõtule 08.02.2019. a, kuid kriminaalhooldusalune teatas 20.02.2019. a e-maili teel, et tal ei ole raha psühhiaatri vastuvõtule minna. 19.03.2019. a G.C teatas, et tal ei ole võimalik haiguse tõttu kohtusse ilmuda, kuid kriminaalhooldusametniku poolt samal päeval teostatud kodukülastus isiku teadaoleva le ebaõnnestus, kuna ta ei viibinud tele aadresside kummalgi nendest aadressidest. Ametnik ei ole nõus G.C katseaja pikendamisega, kuna seda on juba selles kriminaalasjas 6 kuu võrra pikendatud, kuid mitte mingisuguseid positiivseid tulemuse see endaga kaasa ei ole toonud. 30.01.2019. a kohtuistungil lubas kriminaalhooldusalune kohtule, et kodeerub koheselt alkoholi tarvitamise vastu, mis on aga senini tegemata. Ta ei ole kriminaalhooldajaga ühendust võtnud ning ta teadlikult on kaldunud kõrvale kohustuste täitmisest. Kriminaalhooldusametniku korduvalt teostatud kodukülastused mitmele aadressile on ebaõnnestunud, kuna isik ei viibi nendel aadressidel, mida ta on oma elukohaks nimetanud. G.C suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, tal puudub selleks motivatsioon.

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistu mitte t ngil talle mõistetud karistuse äitmisele pööramist Teatas, et kuna tal oli vähe tööd . ja raha ei olnud, siis tal ei olnud võimalik psühhiaatri poole Wismari Haiglas pöörduda. se Taotles pikendada talle katseaega ja asendada tingimisi vangistus üldkasuliku töö tundide tegemisega. Tunnistas, et tal on probleemid alkoholiga, aga kuna ta nüüd töötab, siis saab ta kodeeruda alkoholi tarvitamise vastu.

KarS § 74 lg 4 kohaselt ui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle k pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaeg

a kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku kriminaalhooldusaluse ja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus G.C-le Harju Maakohtu 27.10.2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja osaliselt ja on kuulub rahuldamisele.

Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna G.C , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. kriminaalhooldusalune G.C Kohtuistungil leidis tõendamist, et rikkus kohtu poolt talle

- mitte tarvitad määratud lisakohustust KarS § 75 lg 2 p järgi a alkoholi. 28.12.2018. a toimunud korralisele registreerimisele ilmus hooldusalune alkoholijoobes, indikaatorvahendi näit oli 0,334 mg/l kohta. G.C senise katseaja jooksul on isikule koostatud 2 kirjalikku hoiatust seoses lisakohustuse - mitte tarvitada alkoholi - rikkumisega. Esimene kirjalik hoiatus koostati 01.12.2016. a ning teine 08.05.2017. a. Peale viimase kirjaliku hoiatuse koostamist läks isik ise Wismari Haiglasse ning esitas ametnikule tõendid selle kohta, et oli 12.05.2017. a käinud psühhiaatri vastuvõtul ning lasknud end ta

kodeerida. Isikuga on korduvalt räägitud alkoholi tarvitamisest, selle mõjust ning võimalikest tagajärgedest hooldusalusele. 01.11.2017. a koostati hooldusaluse kohta erakorraline ettekanne, kuna isik lahkus ilma loata Eesti territooriumilt Rootsi ning rikkus temale pandud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. 22.11.2017. a tehtud Harju Maakohtu määrusega pikendati hooldusalusele eelnevalt määratud katseaega 6 kuu võrra ehk kuni 27.04.2019. a. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku KarS § 74 lg 4 alusel pöörata ärakandmata Harju Maakohtu 27.10.2016. a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele, kuna G.C on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust. G.C ei ilmunud ka kohtuistungile ega andnud oma mitteilmumisest teada ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Kohtuistungil G.C tunnistas, et rikkus kohtuotsusega talle määratud käitumiskontrolli lisa mitte tarvitada alkoholi. Avaldas kohtuistungil soovi asuda alkoholismi nõuet – nüüd s

õltuvusravile Wismari Haiglasse, sest ta nüüd töötab ning tal on võimalik sõltuvusravi eest tasuda. Samuti taotles ta vangistuse asendamist üldkasuliku töö tundide tegemisega ning pikendada veelkord tema katseaega . ning mitte pöörata talle mõistetud vangistust täitmisele Kohtu hinnangul ei kuulu kriminaalhooldusaluse taotlused rahuldamisele. Kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas G.C suhtes ja on leidnud kinnitust, et isikul on tõsine alkoholiprobleem ning ta on korduvalt katseaja kestel tarvitanud alkoholi, mistõttu on kriminaalhooldusametnik talle ka 2 kirjalikku hoiatust teinud. Isik on alkoholijoobes ohtlik ja

PPA Põhja prefektuur teatas 16.04.2019. a kohtule, et G.C-d kahtlustatakse juba uute süütegude toimepanemises. G.C juba 12.05.2017. a kodeerus alkoholi tarvitamise vastu, kuid sellest hoolimata tarvitas ta alkoholi edasi. Kriminaalhooldusalune avaldas nüüd kohtuistungil soovi asuda jällegi alkoholismivastasele ravile, kuid kohtu arvates ei ole see enam põhjendatud. 30.01.2019. a kohtuistungil andis kohus G.C-le võimaluse asuda alkoholismivastasele ravile Wismari Haiglas, millise kohustusega isik ka nõustus ning registreeris end ise 08.02.2019. a arsti vastuvõtule, kuid ravile ta ikkagi ei asunud.

G.C tõi ravile mitteasumise põhjuseks raha puudumise. 16.04.2019. a kohtuistungil G.C teatas, et ta nüüd töötab ning peale palgapäeva on tal koheselt võimalik jällegi alkoholismi sõltuvusravile asuda, kuid kohtul puudub usk, et kriminaalhooldusalune seda kohustust täitma asuks. G.C ei ole kohtule ega kriminaalhooldusametnikule esitanud töölepingut ega mitte ühtegi dokument, mis tõendaks tema töötamist ning kohtuistungil väitis ta ka ise, et töötab mitteametlikult. Seega jääb G.C juba selline väide paljasõnaliseks ning töötasu saamine ikkagi küsitavaks.

Lisaks on isik selle katseaja jooksul 1-korral alkoholismi sõltuvusravil „kodeerunud“, kuid sellest hoolimata tarvitas alkoholi edasi, mis näitab, et see raviviis ei ole G.C jaoks piisav alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kohtule jääb arusaamatuks, et kui isikul oli võimalik alates 2019. a veebruarikuust ehk mitu kuud juba psühhiaatri vastuvõtule minna, siis miks ta soovib seda teha alles nüüd, kui ta politsei poolt kinni peeti. Kui kriminaalhooldusalusele on määratud kohtuotsusega lisakohustuseks alkoholi mitte tarvitamise keeld, siis on see absoluutne, isik ei tohi mitte kuskil ega mitte mingil ajahetkel alkoholi tarvitada.

Samuti ei ole k talle ohtu arvates põhjendatud nüüd vangistuse kandmise asemel üldkasuliku töö tundide tegemise määramine, leks võimeline seda sest kohtul ei ole usku, et isik o kohustust nõuetekohaselt täitma. Üldkasuliku töö tundide tegemine nõuab karmi distipliini, et täita tundide tegemise ajagraafikuid tunni ja minuti täpsusega. Kuid ilmselgelt ei ole see karistusliik G.C jaoks. Kriminaalhoolduse läbiviimise üks oluline tingimus on isiku kindel elukoht, kuid G.C on kogu kriminaalhoolduse jooksul sellega manipuleerinud. Kriminaalhooldusametnikul ei ole mitte ühelgi korral õnnestunud G.C elukoha kontrolli edukalt läbi viia, kuna isik ei ole tema poolt nimetatud aadressidel viibinud ning nendel aadressidel viibinud inimesed ei ole teadnud G.C-st mitte midagi.

Viimaselgi kohtuistungil teatas G.C oma elukohaks Keskuse x, aga tema kinnipidamisel 15.04.2019. a on tema elukoha aadres x. siks märgitud

Samuti ei ole põhjendatud isiku suhtes katseaja pikendamine, kuna kohus juba 1-korral pikendas katseaega 6 kuu võrra jättes G.C karistuse täitmisele pööramata, kuid positiivseid tulemusi see endaga kaasa ei toonud, vaid isik jätkas rikkumiste toimepanemist. On leidnud tuvastamist, et G.C suhtes on kriminaalhooldus täiesti ebaõnnestunud ning kohtul ei ole enam korralikult kriminaalhoolduse kohustusi usku, et isik oleks nüüd võimeline täitma. Kohtu hinnangul ei ole G.C motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab lubadusi ainult sellepärast, et mitte asuda vangistust kandma. Isik on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka enne viibinud vägivallaga seotud süütegude eest kriminaalhooldusel,

mil jällegi karistus pöörati täitmisele, mistõttu oli ta juba varasemalt kursis kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Ka varasem reaalses vangistuses viibimine, ei ole suutnud motiveerida isikut seaduskuulekalt käituma. Kohus otsust tehes andis G.C-le reaalset vangistust osaliselt tingimisi kanda, võimaluse kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning lisakohustust rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli tahtlikult. Kohus leiab, et G.C-le kohtu

otsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta.

Kohus on seisukohal, et G.C käesoleval ajal on suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb G.C-le Harju

Maakohtu 27.10.2016 ja osaliselt . a otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 1 aastat 1 kuu ja 29 vangistust

74 lg 4

Kohus on arvamusel, et päeva

- KarS § alusel täitmisele pöörata. G.C t suhtub talle kohtu poolt määratud kohustus e täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. e osa

Kaitsjatasu jätab kohus riigi kanda, kuna G.C loobus kohtuistungil kaitsjast.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/