1-18-7610/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7610 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. aprilli 2019 määrus süüdimõistetu D.H ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu D.H

(isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 10.10.2018 otsusega karistati D.H KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta vangistusega ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg 05.03.2018 kuni 06.03.2018 ja 15.05.2018, s.o 3 päeva, kandmata karistus on vangistus 1 aasta

1 kuu 27 päeva, mille alguseks loeti D.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.08.2018. Karistuse kandmise aja lõpp 08.10.2019.

2. Viru Maakohtu 03.04.2019 määrusega jäeti D.H ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.1. D.H kannab vanglakaristust varavastaste kuritegude eest. Ka eelmine karistus oli tal varavastase kuriteo eest. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

2.2. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu probleemiks narkootikumide tarvitamine vabaduses. Kuritegude soodusteguriks oli sõltuvus. Tal võib esineda tagasilanguse perioode,

hakates taas tarvitama sõltuvusaineid, mis on omakorda tõsiseks soodusteguriks uute

2

kuritegude toimepanemisel. Seega ei olnud maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2.3. Maakohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.10.2019, kanda on veel üle 6 kuu vangistuse. Isiku vabastamisel ei ole maakohtul veendumusel, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas,

et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist

vangistuses. Olenemata kindla elukoha ja garanteeritud töökohta olemasolust, puudub maakohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi ja tema seadusekuulekuse tagamisel nimetatu tähendust ei omanud. Käesolevalt puuduvad süüdimõistetul distsiplinaarkaristused. Samas maakohtul puudub alus

arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

2.4. Maakohus hindas süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, garanteeritud töökoht) küll

kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Maakohtul ei tekkinud antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses

seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine –

korduvate kuritegude toimepanemine ning sõltuvusprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

2.5. Maakohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse

käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning

soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude

toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on

kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.

Määruskaebus 3. Viru Maakohtu 03.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D.H,

kes palub asi uuesti üle vaadata ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetu leiab, et vangistuses viibitud 8 kuu jooksul on ta aru saanud aru, et tal tuleb alluda seaduskuulekale elustiilile ning tegeleda narkootikumidest vabanemisega. D.H toob välja, et vangla on teda muutnud ning ta ei taha sinna enam kunagi tagasi sattuda. Abi muutumiseks näeb ta kriminaalhooldusest. Seaduskuulekat eluviisi tagab garanteeritud eluja töökoht. D.H on teinud kindla otsuse asuda vabatahtlikult sõltuvusravile. Vabaduses saab ta tasuda ka võlgnevusi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

5. Kohtupraktikas on tõesti asutud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik

3

ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevalt

ei ole tulenevalt vangistuse pikkusest koostatud isikule individuaalset täitmiskava. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused, kuid vangla iseloomustusest tulenevalt on kinnipeetavaga tegelenud idanädalaselt inspektor-kontaktisik erinevate olemprobleemide küsimustega seoses. 6. Maakohus on õigesti märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, kuid ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et D.H puhul see tingimus täidetuks oleks. Nagu märkis maakohus, siis ka varasemalt

oli süüdimõistetul olemas garanteeritud eluja töökoht, kuid see ei ole hoidnud ära uusi kuritegusid. Süüdimõistetu on jätkuvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Seega puudub

alus asuda seisukohale, et vaatamata nimetatud asjaolude olemasolust, oleks tegemist asjaoludega, mis motiveeriksid süüdimõistetut seadusekuulekalt elama.

D.H on vaatamata töökoha olemasolule karistatud ka varavastaste süütegude eest. Seejuures on märkimisväärne, et garanteeritud töökoht firmas OÜ Xing tööobjektid on Soomes,

kuid aegajalt täidetakse tellimusi ka Tallinnas. Kuna süüdimõistetu peab olema

kriminaalhooldusel vähemalt kuni 08.10.2019, siis võib olla töötamine raskendatud ning seetõttu võivad täitmata jääda ka nõuded, mis seisuga 01.03.2019 on 11 597,07 eurot. Vangla iseloomustusest ei tulene, et süüdimõistetul oleks olemas lähedaste materiaalne toetus.

Uute kuritegude riski kasuks räägib sõltuvus narkootikumidest nagu märkis ka maakohus.

Süüdimõistetu väidetavalt soovib muutuda. Seejuures tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu väidab, et ta võib iga hetk tarvitamise lõpetada, seejuures leides, et ta vajab ravi.

Sõltuvus on diagnoositud. Ringkonnakohtu hinnangul süüdimõistetu soov muutuda ei ole veenev. Määruskaebus jääb edutuks.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau