3-17-1923/75 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1923

Haldusasi

LT kaebus Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a

otsuse nr 21 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2018. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – LT, esindaja v.adv Rainer Kuulme

Vastustaja – Saku vald, esindajad Maire Laur ja Ülo

Lohk

Kolmandad isikud – Anadolu OÜ, MK, MM, RV,

AR, Ecoriver OÜ, ET, TK, KK, MN, LS, MP, KV,

ML

Menetluse alus ringkonnakohtus

LT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-17-1923 materjalide juurde Saku Vallavalitsuse 16. augusti

2005. a korraldus nr 856 (II kd, tl 24), 19. juuni 2018. a korraldus nr 349 (II kd, tl

28) ja 4. detsembri 2018. a korraldus nr 708 (II kd, tl 32-32p).

2. Jätta LT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2018.

a otsus haldusasjas nr 3-17-1923 muutmata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. mail 2019

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

3-17-1923

2(12)

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saku Vallavalitsus algatas 21.06.2004 korraldusega nr 783 Jälgimäe külas asuva

Lepatänava kinnistu (Kaili; katastritunnus 71801:003:0762; pindala 5,4 ha; sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) detailplaneeringu (DP) maa sihtotstarbe muutmiseks, elamukruntideks

jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks. Saku Vallavalitsus algatas 16.08.2005 korraldusega

nr 856 detailplaneeringu Jälgimäe külas asuva Jälgimäe 1 kinnistu (Jälgimäe tee 51;

katastritunnus 71801:003:0248; pindala 3898 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ehitusõiguse

määramiseks. DP-de alad liideti ja menetlust jätkati ühe DP-na. Saku Vallavolikogu võttis

10.05.2007 otsusega nr 50 DP vastu ning Saku Vallavolikogu kehtestas 13.09.2007 otsusega nr

92 Saku valla üldplaneeringut muutva Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP. Planeeringuga

kavandatakse lisaks olemasolevale korterelamule ja abihoonele täiendavalt ehitusõiguse

andmine viie pereelamu, ühe ridaelamu, kahe kuni 3-korruselise korterelamu ja abihoonete

püstitamiseks. Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestati Saku valla

üldplaneering (ÜP) ning kehtestatud planeeringute ülevaatamisel möönis Saku Vallavolikogu

08.04.2010 otsuses nr 48 (p 3.2) vajadust tunnistada kehtetuks Kaili ja Jälgimäe tee 51

kinnistute DP.

2. Kaili kinnistu omaniku esindaja esitas 31.12.2014 avalduse, milles palus tunnistada Kaili

ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP kehtetuks menetlusreeglite rikkumise tõttu ning kehtestada DP

uuesti pärast maavanema järelevalve läbimist. Saku Vallavolikogu tunnistas 22.01.2015

otsusega nr 9 oma 10.05.2007 otsuse nr 50 (DP vastuvõtmine) ja 13.09.2007 otsuse nr 92 (DP

kehtestamine) kehtetuks, sest kuigi DP oli üldplaneeringut muutev, ei olnud seda enne

kehtestamist esitatud maavanemale järelevalve teostamiseks. Kuna DP kehtestamisest on

möödunud juba enam kui seitse aastat, tuleb DP sisuliselt üle vaadata ja kaasajastada, mistõttu

on tehtud menetlusvea parandamiseks asjakohane minna tagasi DP vastuvõtmise eelsesse

etappi. Saku Vallavolikogu jättis 27.08.2015 otsusega nr 68 algatamata keskkonnamõju

strateegilise hindamine (KSH), sest eelhinnangu kohaselt puudub DP-ga kavandataval

tegevusel oluline keskkonnamõju. Saku Vallavolikogu võttis 13.10.2016 otsusega nr 128 DP

vastu ning DP avalik väljapanek toimus 07.11.2016–06.12.2016 ja avalik arutelu 05.01.2017.

Harju maavanem nõustus 15.03.2017 kirjaga nr 6-7/189 Saku valla üldplaneeringu muutmisega

ja andis koostatud DP-le oma heakskiidu. Saku Vallavolikogu arutas DP kehtestamist

20.04.2017 istungil (pkp 6) ja otsustas jätta DP kehtestamata.

3. Saku Vallavolikogu kehtestas 18.05.2017 otsusega nr 21 Kaili ja Jälgimäe tee 51

kinnistute DP. DP-ga kavandatakse 14 krunti: viis üksikelamu krunti (kuni 2-korruselised

elamud ja kuni 2 abihoonet ehitistealuse pinnaga kuni 480 m2), üks ridaelamu krunt (kuni 2-

korruseline ridaelamu ja 3 abihoonet ehitistealuse pinnaga kuni 540 m2), kolm korterelamu

krunti (kaks kuni 3-korruselist korterelamut ja kaks abihoonet ehitistealuse pinnaga kuni 800

m2; Jälgimäe tee 51 olemasolevale 2-korruselisele korterelamule on võimalik ehitada juurde

üks korrus ja abihoone maksimaalse ehitusaluse pinnaga 650 m2), kaks parkmetsamaa krunti,

üks tuletõrjeveemahuti krunt ja kaks teemaa krunti (avalikult kasutatav juurdepääsutee ja

3-17-1923

3(12)

perspektiivne kergliiklustee). Planeeritav ala asub Saku valla ÜP kohaselt hajaasustusega alal,

mille maakasutuse juhtotstarve on osaliselt pere- ja ridaelamumaa ning osaliselt looduslik ala.

Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue katastriüksuse suurus

olema vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs.

DP teeb ettepaneku muuta planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeid ning nende paiknemist,

samuti muuta planeeritava ala ulatuses uute ehitusõigusega katastriüksuste suuruse nõuet. DP

vastab Saku valla ruumilise arengu eesmärkidele ja DP realiseerimine toimub kahes etapis:

esmalt ehitatakse välja DP järgne tehniline infrastruktuur ja likvideeritakse biotiigid ning

seejärel püstitatakse kavandatud hoonestus. DP kehtestamisele on vastu seisnud ainult üks isik

(LT), kelle vastuväidetele on põhjalikult vastatud ja kelle vastuseis ei ole kaalukam avalikust

huvist DP kehtestamiseks.

4. LT, kellele kuuluvad planeeringuala naabruses asuvad Niidu (katastritunnus

71801:003:0890; pindala 6564 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Puise (katastritunnus

71801:001:1659; pindala 8711 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kinnistud, esitas

22.06.2017 vaide DP kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille Saku Vallavolikogu

jättis 17.08.2017 otsusega nr 40 rahuldamata. Vaideotsuses märgiti muu hulgas, et kuigi

volikogu 20.04.2017 istungil jäi DP kehtestamise otsuse eelnõu vastu võtmata, ei ole volikogu

sellega otsustanud jätta DP-d kehtestamata. Vallavalitsus taotles DP kehtestamise otsuse uuesti

arutamist, sest volikogu põhjendused jäid talle arusaamatuks ja need ei olnud piisavad DP

kehtestamata jätmise otsuse eelnõu koostamiseks. DP kehtestamise otsus võis jääda 20.04.2017

istungil ebaselgetel põhjustel vastu võtmata just LT poolse mõjutustegevuse tõttu.

5. LT esitas Tallinna Halduskohtule 21.09.2017 kaebuse Saku Vallavolikogu 18.05.2017

otsuse nr 21 tühistamiseks. DP kehtestamise otsus on kaalutlusvigadega ning rikub seadusest

tulenevaid nõudeid ja kaebaja õigusi. Praegusel juhul kehtivad korraga nii volikogu 20.04.2017

protokolliline otsus DP kehtestamata jätmise kohta kui ka volikogu 18.05.2017 otsus DP

kehtestamise kohta. Seejuures puudusid asjaolud, mis saanuks põhjendada volikogu 20.04.2017

otsuse uuesti läbi vaatamist ja valla tegevus näib korruptiivsena. Vallavalitsusel tuli tagada

volikogu 20.04.2017 otsuse täitmine ja valmistada ette DP kehtestamata jätmise otsuse eelnõu.

DP kehtestamise otsuse eelnõu volikogule muutmata kujul uuesti esitamine ei saa olla

õiguspärane. Kuna Saku Vallavolikogu tunnistas 22.01.2015 otsusega DP kehtestamise otsuse

kehtetuks, siis oli selle menetlus lõppenud ning varasema DP menetlemist ei saanud jätkata,

vaid DP koostamine tulnuks uuesti algatada, kuid seda pole tehtud, olenemata sellest, et

kavandatud lahendus on varasemast oluliselt erinev. DP on vastuolus Saku valla ÜP-ga, kuid

ÜP muutmise vajadust ei ole põhjendatud. Jääb arusaamatuks, miks ei ole hooldamata kinnistu

korrastamist võimalik saavutada ÜP-ga kooskõlas oleva DP-ga. DP-s kavandatust erinev

kergliiklustee rajati juba 2017. a-l, mistõttu ei saa seegi põhjendada avalikku huvi.

Lähiümbruses puuduvad ridaelamud ja 3-korruselised korterelamud. Maakonnaplaneeringu

kohaselt pole tegemist perspektiivse hoonestusalaga. Biotiikide likvideerimise ja reovee

ärajuhtimisega seotud kaalutlused ei vasta tegelikkusele, sest Saku Maja AS 11.05.2016

kooskõlastus kehtis üks aasta ja polnud DP kehtestamise ajal enam kehtiv. Pole selge, kas

olemasolev puurkaev on piisavalt võimekas, et planeeringuala veega varustada. DP algatamise

aluseks olevad otsused on tühised, mistõttu ei saa olla õiguspärane ka DP kehtestamise otsus.

DP algatati vallavalitsuse korraldusega, kuid Saku valla ehitusmääruse § 3 p 3 kohaselt oli ÜP-

d muutva DP koostamise algatamine vallavolikogu pädevuses. KSH jäeti põhjendamatult ja

õigusvastaselt algatamata ning pole arvestatud, et ÜP p 2.3.3 kohaselt on savimaardlad

ehituskeelualad. Kehtestatud DP osas on rikutud kaasamise ja teavitamise nõudeid. DP-s

arvestatud müratasemed ei käsitle perspektiivseid müratasemeid. Terviseameti kooskõlastus oli

tingimuslik, mistõttu nõutav kooskõlastus puudub.

3-17-1923

4(12)

6. Saku vald palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. DP kehtestamise otsuse

eelnõu 20.04.2017 hääletustulemust ei saa käsitada DP kehtestamata jätmise haldusaktina.

Kuna vallavolikogu veendus, et DP kehtestamiseks puuduvad takistused, otsustati 18.05.2017

istungil DP kehtestada. Saku Vallavolikogu tunnistas 22.01.2015 otsusega kehtetuks üksnes DP

kaks menetlusetappi ning otsusest nähtuvalt sooviti DP menetlust jätkata ja see menetlusvigade

kõrvaldamise järel uuesti kehtestada. Avalikkust on DP jätkamisest teavitatud ja planeeringu

elluviimisest ei ole loobutud. Maavanem on kinnitanud, et planeerimismenetlust uuendades ei

ole rikutud menetlusnõudeid. Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 korraldus DP algatamise kohta ei

olnud vastuolus sel ajal kehtinud ÜP-ga. ÜP-d muutva DP kehtestamiseks esineb avalik huvi

(sh kergliiklustee rajamine, keskkonnatingimuste parandamine biotiikide likvideerimisega ning

kanalisatsiooni väljaehitamisega ja ala korrastamisega). Planeeringuga kavandatu sobitub

asukohta, sest ala piirneb osaliselt maatulundusmaaga ja osaliselt elamumaa kruntidega. DP

järgse lahendusega ei ole ainsana nõustunud kaebaja. DP seletuskirjas on liiklusmüra ja

radooniohu vähendamiseks pakutud välja konkreetsed lahendused (aknad, vundament,

kõrghaljastusega alad). Terviseamet on DP kooskõlastanud ja Saku Maja AS kooskõlastus ei

ole DP kehtestamiseks nõutav. KSH jäeti algatamata, sest planeeritud tegevusega ei kaasne

olulisi keskkonnamõjusid, millega on nõustunud ka Keskkonnaamet. Planeeritaval alal ei asu

ühtegi maardlat, samuti ei ole rikutud avalikkuse kaasamise ja teavitamise nõudeid. DP ei riku

kaebaja õigusi, sest Niidu ja Puise kinnistute kokkupuude planeeringualaga on minimaalne ning

DP realiseerimine ei kitsenda kaebaja võimalusi oma omandit kasutada.

7. Kolmandad isikud kaebuse suhtes oma seisukohta ei avaldanud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 03.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebajale

kuuluvad DP ala lähedal asuvad Niidu ja Puise kinnistud. Niidu kinnistu asub planeeringualast

teisel pool Jälgimäe teed ja Puise kinnistu külgneb lõuna pool Jälgimäe tee 51 kinnistuga.

Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et DP kehtestamine võiks riivata tema

subjektiivseid õigusi, vaid kaebaja seisukohad seonduvad DP objektiivse õiguspärasuse

hindamisega. Seega tuleb kaebust menetleda populaarkaebusena.

DP algse menetlemise ajal kehtis 1993. a-l vastu võetud Saku valla ÜP, mille kohaselt oli DP

ala kavandatud elamumaaks tihehoonestusmaa-alana, kus asuvad ühepereelamu krundid

suurusega 0,25 ha, ka sektsioon- ja ridaelamud. Vaidlust ei ole selles, et DP on 2009. a-l vastu

võetud ÜP-d muutvana. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas DP kehtestamisel on järgitud

menetlusreegleid ning kas võimalikud menetlusvead tingivad DP kehtestamise otsuse

tühistamise. Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsus DP kehtestamise kohta kui haldusakt kehtis

kuni selle kehtetuks tunnistamiseni Saku Vallavolikogu 22.01.2015 otsusega. DP kehtetuks

tunnistamine tähendab, et DP kehtestamisega päädinud haldusmenetlusel ei ole õiguslikku

siduvust. Arvestades planeerimismenetluse etapilisust ja ajamahukust ning haldusmenetluse

eesmärgipärasust ja efektiivsust, leidis vastustaja õigesti, et DP vastuvõtmise ja kehtestamise

otsused saab kehtetuks tunnistada ka ilma DP-d kehtetuks tunnistamata. Huvitatud isik ei ole

31.12.2014 taotlenud DP kehtetuks tunnistamist, vaid planeeringumenetluse uuendamist ja

küsimuse uut otsustamist. Huvitatud isik võis soovida DP menetluse uuendamist, sest ÜP-ga

vastuolus oleva DP alusel ei saaks talle väljastada ehitusluba. Haldusorgan võib kaalutlusõiguse

alusel menetluse uuendada ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-s 1 nimetamata alusel.

Menetluse uuendamine ei ole toimunud meelevaldselt ning HMS § 44 lg 4 kohaselt ei tule

korrata menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta. Seega ei

pidanud vastustaja alustama DP menetlust algusest peale ning Riigikohtu 09.06.2004 otsusest

nr 3-3-1-28-04 ei tulene vastupidist. Uuendatud menetlusse kaasati kõik puudutatud isikud (sh

kaebaja) ja järgiti avaliku menetluse nõudeid, samuti koguti uued kooskõlastused ja saadi DP-

le maavanema heakskiit.

3-17-1923

5(12)

Saku Vallavolikogu 20.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusakt, sest asjaolu, et DP

kehtestamise otsuse eelnõu ei saanud volikogu häälteenamust, ei tähenda, et volikogu oleks

konkludentselt võtnud vastu otsuse DP kehtestamata jätmiseks. Volikogu ei hääletanud DP

kehtestamata jätmise üle, vaid DP kehtestamise üle. Selline otsustus on suunatud haldusorganile

endale, olles sisendiks DP kehtestamata jätmise otsuse eelnõu ettevalmistamisel. Seega ei kehti

korraga DP kehtestamata jätmise otsust ja DP kehtestamise otsust. Kuna tegemist ei olnud

haldusaktiga, ei olnud selle täitmine haldusorganile kohustuslik ja viited kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) §-le 30 ei ole asjakohased. Volikogu otsuse ettevalmistamine on

volikogu sisesuhte küsimus, mille õiguspärasuse hindamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kuigi esmalt volikogus poolehoidu mitte leidnud otsuse hilisem vastuvõtmine tekitab küsimusi,

ei ole eelnõu volikogule uuesti esitamine keelatud ja asjast ei nähtu, et otsuse vastuvõtmisel

oleks rikutud menetluskorda.

Vaidlust ei ole selles, et DP-s tehakse ettepanek ÜP muutmiseks, kuid küsimus sellest, kas ÜP

muutmiseks esineb põhjendatud vajadus, on seotud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusega.

Vastustaja ei ole otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid. ÜP muutmist on põhjendatud

avaliku huviga kergliiklustee rajamiseks ja keskkonnatingimuste parandamiseks. Planeeritav

ala on ÜP kohaselt pere- ja ridaelamumaa (s.o perspektiivne elamuala), kuid sinna ei ole

kavandatud korterelamuid ega tiheasustusala. Vastustaja kaalutlused ÜP muutmiseks on DP

kehtestamiseks piisavad, sest vastavad ÜP üldistele eesmärkidele (vt ÜP seletuskirja p-d 2.16

ja 2.3.6), sh rajatakse terviklik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonilahendus ning kergliiklusteede

võrgustik, mis on valla arenguperspektiivist lähtudes olulised. ÜP näeb ette võimaluse määrata

DP-ga uus tiheasustusala ning kavandatavad ehitised ei ole ÜP järgi lubatust kõrgemad.

Kaalumisel võis arvestada ka kinnistute korrastamise ja potentsiaalselt ohtlike biotiikide

likvideerimisega. Asjaolu, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine toimub pikema aja

jooksul, ei piira DP kehtestamist. ÜP seletuskirja p-st 2.3.3 tulenevalt on maardlate alad

ehituskeelualad, kuid planeeringualal savimaardla olemasolu ei nähtu, mistõttu ei pidanud

vastustaja Kaili kinnistul savi leidumisega arvestama.

Kuna DP algatamise otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, siis ei saa see olla ka tühine.

Planeerimismenetluse uuendamine 22.01.2015 otsusega tähendas ühtlasi, et kogu menetlus pidi

olema kooskõlas kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r), Saku Vallavolikogu

14.05.2009 määrusega nr 5 „Saku valla ehitusmäärus“ ja 09.04.2009 kehtestatud Saku valla

ÜP-ga. Puudub vaidlus, et DP algatamise otsused on teinud Saku Vallavalitsus, kuigi DP

sisaldab ÜP muutmise ettepanekut ning nii Saku Vallavolikogu 13.11.2003 määrusega nr 20

kui ka 14.09.2009 määrusega nr 5 kinnitatud ehitusmääruse § 3 p 3 kohaselt oli ÜP-d muutva

DP algatamine volikogu pädevuses. Tähtsust ei oma, kas DP algatamise ajal otsustas selle

pädev haldusorgan (seejuures tuleb pigem nõustuda kaebajaga, et DP-d olid juba algatamise

ajal ÜP-d muutvad). KSH algatamata jätmine ei olnud õigusvastane. Keskkonnaamet on

08.06.2015 kirjas nr HRJ 6-8/15/11736-2 nõustunud, et DP elluviimisega ei kaasne eeldavalt

olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg-s 1 sätestatud KSH korraldamise kohustuslikke aluseid ei esine ning KeHJS §

33 lg 2 p-s 1 sätestatud kaalumine on toimunud.

Saku Maja AS ei ole PlanS v.r § 17 lg 2 tähenduses isik, kellelt tulnuks saada kooskõlastus DP

kehtestamiseks, vaid tegemist on koostöö tegijaga PlanS v.r § 16 lg 1 p 6 tähenduses (s.o

olemasoleva või kavandatava tehnovõrgu omanik või valdaja). Saku Maja AS kooskõlastus oli

PlanS v.r kohaselt vajalik DP vastuvõtmiseks ning Saku Maja AS 02.02.2016 väljastatud

tehnilised tingimused olid Saku Vallavolikogu 13.10.2016 otsuse tegemise ajal kehtivad. DP

koostamise algatamise ettepaneku tegemisel tuli ehitusmääruse § 9 lg-te 2 ja 9 kohaselt esitada

geodeetiline alusplaan, mis ei tohtinud olla vanem kui kaks aastat. Kuna 22.01.2015 otsusega

3-17-1923

6(12)

DP koostamist uuesti ei algatatud, siis ei nõutud ka uut geodeetilist plaani. Pidades silmas, et

uuendatud menetlus tuli viia läbi uuendamise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning ajakohase

geodeetilise plaani esitamata jätmine ei ole ehitusmääruse järgi puudus, mis tingiks DP

algatamisest keeldumise, siis on see puudus võimalik kõrvaldada ehitusloa menetluses. DP

seletuskirjas kajastatud lahendus planeeringuala veevarustuse ja olmereovee kanalisatsiooniga

tagamiseks on piisav, et hajutada kahtlused, kas puurkaev suudab planeeringuala veega

varustada. Terviseamet on DP kooskõlastanud ning DP seletuskirja IV-7 osas on arvestatud ka

liiklusest tingitud asjaolusid (müra, vibratsioon).

Kokkuvõttes on planeerimismenetluses tehtud küll vigu (st DP algatamise otsustas ebapädev

haldusorgan ja DP menetluses ei ole esitatud geodeetilist plaani), kuid puudused ei ole sellised,

mis oleksid mõjutanud asja otsustamist ega tingi seega vaidlustatud otsuse tühistamist (HMS §

58). DP on alates 06.02.2007 olnud vallavolikogu menetluses ja volikogu on kujundanud selle

suhtes oma toetava seisukoha.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. LT palub 03.05.2018 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.11.2018) tühistada

halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kohus on jätnud

tähelepanuta kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste rikkumisest. Kaebaja on toonud välja,

et DP lähiümbruse hoonestuse moodustavad peamiselt elamud, mistõttu on ilmne, et

ümbrusesse sobimatute 3-korruseliste korterelamute ja ridaelamute püstitamisega rikutakse

kaebaja kui DP vahetus naabruses elava isiku õigusi.

ÜP muutmine DP-ga saab olla vaid erandlik, kuna DP koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada

ÜP-ga kavandatu elluviimine (nt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20). Kohus ei

ole üldse sisuliselt hinnanud, kas ÜP põhilahenduse muutmiseks esineb praegusel juhul

põhjendatud vajadus ja vastustaja väidetud avalik huvi. Senini pole selgitatud, miks ei oleks

avaliku huvi aluseks olevaid asjaolusid (kergliiklustee, biotiigid, ühiskanalisatsioon, ala

hooldamine) võimalik saavutada ÜP-ga kooskõlas oleva DP-ga. DP kehtestamise otsus on

kaalutlusvigadega, sest see ei sisalda kaalutlusi, miks tuleb kehtestada ÜP-ga vastuolus olev

DP. Kergliiklustee rajamise kaalutlus ei ole üldse asjakohane, sest kergliiklustee on Saku valla

ja Maanteeameti koostöös Saku-Jälgimäe-Tänassilma tee äärde riigimaale 2017. aastal juba

rajatud. Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsuse vastuvõtmise ajal puudus vee-ettevõtja kehtiv

kooskõlastus vee- ja kanalisatsiooni lahenduse osas, mistõttu ei ole võimalik väita, et tagatud

oleks puurkaevu võimekus planeeringuala teenindada ja ühiskanalisatsiooni rajamine. Kohtu

seisukoht Saku Maja AS kooskõlastuse puudumise osas on ka vastuoluline. Biotiikide

likvideerimise ja ühiskanalisatsiooni rajamise osas nähtub 20.04.2017 kinnitatud Saku valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast (aastateks 2017–2029), et need tööd on

kavas teha väga pikas perspektiivis (s.o alles pärast 2029). Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS)

§ 128 lg 2 p 2 ja § 140 lg 1 p 1 kohaselt tulnuks DP jätta sellel põhjusel kehtestamata. Isegi kui

DP menetlusele tuleks kohaldada PlanS v.r sätteid (millega kaebaja ei nõustu), on kohus jätnud

arvestamata asjaoluga, et DP kehtestamisel oli juba teada, et seda on võimalik ellu viia mitte

varem kui alles ca 12 aasta pärast. Sellises olukorras tulnuks igal juhul arvestada ka kehtivat

PlanS-i, mis tingiks sellise DP kehtetuks tunnistamise. Ebaõige on ka seisukoht, et kohalikud

elanikud (v.a kaebaja) ei ole pärast menetluse uuendamist olnud DP-le vastu, sest vastuseisu

kinnitab juba ainuüksi Saku Vallavolikogu 20.04.2017 istungil toimunud hääletamine.

DP uuesti menetlemine n-ö poole pealt ja ilma kõiki menetlusetappe läbimata ei olnud lubatav

ning menetluses ei saanud kohaldada PlanS v.r sätteid, vaid see pidanuks toimuma kehtiva

PlanS-i järgi. DP menetlus uuendati varasemate menetlusvigade kõrvaldamiseks, aga kuna

halduskohus tuvastas õigesti, et menetlusreegleid rikuti juba DP algatamisel (st selle otsustas

3-17-1923

7(12)

ehitusmääruse § 3 p 3 järgi ebapädev haldusorgan, kuna apellatsioonimenetluses ei saa enam

olla vaidlust, et DP oli algusest peale ÜP-d muutev), siis tulnuks menetlusvigade

kõrvaldamiseks minna tagasi juba DP algatamise etappi. Saku Vallavolikogu 22.01.2015 otsus

ei sisalda seejuures otsustust DP menetluse uuendamise kohta, mistõttu on ebaselge, millal

uuendamine toimus ja millist PlanS redaktsiooni tuleb kohaldada. Kaili kinnistu DP algatati

Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 korraldusega ja kehtestati Saku Vallavolikogu 13.09.2007

otsusega, millega DP menetlus lõppes. Kuna Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldus nr 856

on tunnistatud Saku Vallavalitsuse 19.06.2018 korraldusega nr 349 kehtetuks, siis puudub

Jälgimäe tn 51 kinnistu osas üldse DP algatamise otsus. Menetluse jätkamiseks sama

planeeringuala suhtes (sh oluliselt muudetud planeeringulahendusega ja suurendatud

ehitusmahtudega) tulnuks algatada uue DP koostamise menetlus (vt Riigikohtu 09.06.2004

otsus nr 3-3-1-28-04, p-d 20-21; PlanS v.r § 27 lg 1; PlanS § 140 lg 7), kuid seda ei ole tehtud.

Kohtupraktikast ei tulene võimalust planeeringumenetluse alustamiseks n-ö poole pealt ning

vald on ka ise viidanud vajadusele tunnistada DP kehtetuks ja võimalusele algatada soovi korral

uus DP (arvestades ÜP muutmise ettepaneku korral ka PlanS § 142 lg-s 2 sätestatuga). Viidatud

rikkumised toovad HMS § 58 kohaselt kaasa nii DP vastuvõtmise kui ka DP kehtestamise

otsuste tühisuse. DP menetlus eeldab pädeva haldusorgani poolt vastu võetud DP algatamise

otsuse olemasolu ja selle puudumise korral ei saa DP kehtestamise otsus olla õiguspärane.

Leides, et uuendatud DP menetluses tuli kohaldada PlanS v.r sätteid, on halduskohus jätnud

üldse hindamata vastustaja tegevuse kooskõla PlanS sätetega.

Üheaegselt kehtivad nii DP kehtestamata jätmise otsus kui ka DP kehtestamise otsus. Kohus

järeldas ebaõigesti, et Saku Vallavolikogu 20.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusakt,

millega oleks otsustatud jätta DP kehtestamata. Igal juhul on jätkuvalt kehtiv (kuna seda pole

tühistatud) ja igaühele (sh vallavalitsusele) täitmiseks kohustuslik volikogu otsus mitte toetada

DP kehtestamist. Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsus on juba ainuüksi seetõttu õigusvastane.

KOKS § 30 lg 2 võimaldab valitsusel taotleda volikogu otsuse uuesti läbivaatamist juhul, kui

asjaolud on muutunud või ilmnenud on uued asjaolud. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine,

mistõttu ei olnud varasema otsuse uuesti läbivaatamiseks ja muutmiseks õiguslikku alust. Seega

oli vallavalitsusel KOKS § 30 lg 1 p 1 järgi kohustus valmistada ette DP kehtestamata jätmise

otsuse eelnõu ning ta ei saanud õiguspäraselt esitada volikogule sama küsimust muutmata kujul

uuesti otsustamiseks. Omavalitsusorganite tegevus ei tohi olla korruptiivne ega ka näida

korruptiivsena.

Saku Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega jäeti DP suhtes KSH põhjendamatult algatamata, sest

DP realiseerimisega kaasneb eeldatav oluline keskkonnamõju. Vee-ettevõtja kooskõlastuse

puudumise tõttu on selgusetu, kas biotiikide likvideerimine ja ühiskanalisatsiooni rajamine on

saavutatav või mitte. Vastustaja pidi arvestama ka savi leidumisega Kaili kinnistul, kuid seda

ei ole tehtud. Geoloogia Instituudi 1957. a aruandest nähtuvalt on tegemist savi leiukohaga, kus

asub keskmiselt 1 m paksune viirsavikiht ja varude suuruseks ca 80 000 m3. Planeeringuala on

varasemalt olnud ümbruskonnale savi maardlaks ja Saku valla ÜP seletuskirja p 2.3.3 kohaselt

on maardlate alad ehituskeelualadeks. Sellisele alale (n-ö liikuvate savide ala) ehitamiseks tuleb

eelnevalt selgitada maa-ala ehituslik sobivus, mida kinnitab ka Jälgimäe tee 51 kinnistule

1970ndatel püstitatud korterelamu seinte pragunemine. Terviseameti 08.09.2016 kooskõlastuse

tingimuste täitmine ei ole kontrollitav ja puudub ülevaade tegelikust müraolukorrast.

Terviseamet seadis tingimuseks, et pärast Juuliku-Tabasalu tee valmimist väheneb oluliselt

Tallinna-Saku-Laagri maantee liiklussagedus, kuid pole tehtud uuringuid, kas liiklussagedus on

tegelikkuses vähenenud või mitte. Seetõttu ei ole võimalik hinnata planeeringuala sobivust

müratundlike hoonete (sh eluhooned) püstitamiseks ning vajadust rakendada liiklusmüra

leevendavaid meetmeid (nt müratõkkesein). DP menetluses ei ole esitatud ehitusmääruse § 9 lg

9 järgi kohustuslikku kuni 2 aasta vanust geodeetilist plaani, vaid Kaili maaüksuse geodeetiline

3-17-1923

8(12)

alusplaan on koostatud 16.11.2004. Vastustaja on üksnes oletanud, et geodeetilised tingimused

ei ole muutunud.

DP menetluses on rikutud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtteid, sest DP vastu

võtmise ja kehtestamise otsustele ei ole eelnenud nõuetekohast DP menetluse algatamist ja

tutvustamist. Avalikkusele ei ole selgitatud, milliseid muudatusi on 2007. a lahendusega

võrreldes DP-s tehtud, vaid eksitavalt teavitatud, et huvitatud isik soovib viia ellu 2007. aastal

kehtestatud planeeringulahendust. Pole selge, millal on toimunud DP seletuskirja muutmine,

sest selle erinevatel versioonidel puuduvad kuupäevad. Seega ei ole arusaadav, milline versioon

on olnud DP kehtestamise aluseks.

10. Saku vald palub 02.07.2018 kirjalikus vastuses (täiendatud 05.12.2018) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus märkis õigesti,

et kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuks tema subjektiivsete õiguste riive, vaid

kaebus tugineb objektiivse õigusvastasuse argumentidele. Kaebaja õigusi ei ole DP menetluses

rikutud, ta on olnud menetlusse kaasatud ja saanud DP-le korduvalt esitada oma vastuväiteid,

millele on ka põhjalikult vastatud. Planeeringulahendus ei riku kuidagi kaebaja õigusi, sest tema

omandis olevate hoonestamata kinnistute kokkupuude planeeringualaga on minimaalne ja DP

elluviimisel piirkonna elukeskkond paraneb. Hoonestusala on kompaktne ja sobib ümbrusesse.

Korterelamud on planeeritud Jälgimäe tee äärde, teest kaugemale jäävad ühepereelamud ja

nende vahele ridaelamu. DP-ga ei kaasne kaebajale mingeid kitsendusi oma kinnistute

kasutamisel. Halduskohus on õigesti hinnanud, et vastustaja kaalutlused ÜP-d muutva DP

kehtestamiseks on piisavad ning DP lahendus vastab ÜP ja valla arengu üldistele eesmärkidele.

Samuti pidas kohus põhjendatult oluliseks ka avalikkuse huvi nii rajatava kergliiklustee kui ka

ühiskanalisatsiooni ning korrastatud ja ohutu ümbruse vastu. Kohalikud elanikud (v.a kaebaja)

ei ole uuendatud menetluses DP-le vastuväiteid esitanud. Arusaamatu on kaebaja hinnang, et

DP elluviimine ei ole võimalik enne ca 12 aasta möödumist, sest DP realiseerimine sõltub

eelkõige huvitatud isikutest ja nende majanduslikest võimalustest. DP seletuskirja osa VIII-1

kohaselt toimub planeeringu elluviimine kahes etapis selliselt, et esmalt ehitab huvitatud isik

välja DP järgse tehnilise infrastruktuuri ja likvideerib biotiigid ning seejärel saab püstitada

kavandatud hoonestuse. KSH algatamata jätmise, Kaili kinnistul savi leidumise, vee-ettevõtja

ja Terviseameti kooskõlastuste puudumise ning avalikkuse kaasamise ja teavitamisega

seonduvalt jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde.

Halduskohus käsitas huvitatud isiku 31.12.2014 avaldust põhjendatult menetluse uuendamise

taotlusena ning pidas üksnes DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste kehtetuks tunnistamist

õiguspäraseks. Menetluse uuendamine ei olnud meelevaldne, vaid see toimus menetlusvigade

kõrvaldamiseks. Uuendatud menetluses tuli järgida uuendamise ajal kehtivaid menetlusnorme

ja HMS § 44 lg 4 järgi ei pidanud kordama menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise

põhjused ei puuduta. Halduskohus möönis, et vähemalt Kaili kinnistu osas ei nähtu, et algatatud

DP olnuks vastuolus 1993. a-l kehtestatud Saku valla ÜP-ga. Saku Vallavalitsuse 16.08.2005

korraldusega nr 856 algatatud Jälgimäe tee 51 kinnistu DP seletuskirja kohaselt oli seegi ÜP-le

vastav, sest DP eesmärk oli rekonstrueerida olemasolev korterelamu. Kaebaja viidatud Saku

Vallavalitsuse 19.06.2018 korraldus nr 349, millega tunnistati Saku Vallavalitsuse 16.08.2005

korraldus nr 856 ilmselgelt ekslikult kehtetuks, on tunnistatud kehtetuks Saku Vallavalitsuse

04.12.2018 korraldusega nr 708. Pärast DP-de liitmist läks menetlemine volikogu pädevusse,

mistõttu ei ole DP-d algatanud ja menetlenud ebapädevad haldusorganid. Isegi kui algatamise

oleks otsustanud ebapädev organ, ei muudaks see DP edasist menetlust õigusvastaseks. Kuigi

DP menetluse uuendamise käigus ei nõutud huvitatud isikult uut geodeetilist plaani, ei

mõjutanud see kuidagi DP kehtestamise otsustamist, sest see ei oleks olnud DP algatamisest

3-17-1923

9(12)

keeldumise aluseks. Tegemist oli maa-alaga, kus olukord ei olnud varasema mõõdistusega

võrreldes muutunud, mistõttu ei oleks uue plaani koostamise nõue olnud põhjendatud.

Saku Vallavolikogu 20.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses

ja volikogu ei hääletanud 20.04.2017 istungil selle üle, kas jätta DP kehtestamata, vaid selle

üle, kas DP kehtestada, mistõttu ei kehti korraga sama DP kehtestamata jätmise ja kehtestamise

otsuseid. Volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine on volikogu sisesuhte küsimus ja volikogu

18.05.2017 otsuse vastuvõtmisel ei ole menetluskorda rikutud. DP menetlemine on toimunud

õiguspäraselt ja selle on järelevalve käigus heaks kiitnud ka maavanem.

11. Kolmandad isikud ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et LT apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus.

13. Tulenevalt asjaolust, et halduskohus juhtis otsuse p-s 20 tähelepanu, et kohtule ei ole

esitatud Jälgimäe tee 51 kinnistu osas DP algatamise otsust, esitas Saku vald 02.07.2018 vastuse

lisana Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korralduse nr 856 (II kd, tl 24), millega algatati praeguse

Jälgimäe tee 51 kinnistu DP koostamine. Vastustaja märgib, et dokument oli eksitusest jäänud

varasemalt esitamata. LT lisas 29.11.2018 seisukohale omakorda Saku Vallavalitsuse

19.06.2018 korralduse nr 349 (II kd, tl 28), millega tunnistati Saku Vallavalitsuse 16.08.2005

korraldus nr 856 kehtetuks põhjendusega, et kuna Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsusega nr

21 on alale kehtestatud Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute ühine DP, siis on algatatud DP

eesmärk täidetud. Saku vald esitas 05.12.2018 seisukoha lisana Saku Vallavalitsuse 04.12.2018

korralduse nr 708 (II kd, tl 32-32p), millega tunnistati kehtetuks Saku Vallavalitsuse 19.06.2018

korraldus nr 349. Nimetatud korralduse kohaselt tingis 19.06.2018 korralduse andmise inimlik

eksitus DP-de läbivaatamise käigus, kus vähese kogemusega ametnikul tuli lühikese aja jooksul

valmistada ette 52 vallavalitsuse korralduse eelnõu ja 22 vallavolikogu otsuse eelnõu nende

enne 01.07.2015 algatatud DP-de algatamise otsuste kehtetuks tunnistamise kohta, mida ei

olnud jõutud viia lõpule hiljemalt 01.07.2018 (vt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeltoodud tõendid võtta HKMS § 198 lg 2 p-d 2 ja 3 alusel

haldusasja materjalide juurde. Olukorras, kus Jälgimäe tee 51 kinnistu osas DP algatamise

otsust ei olnud kohtule esitatud, kuigi selle olemasolu pidi toimiku materjalide põhjal olema

halduskohtule ilmselgelt teada (nt Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsusest nr 92 – I kd, tl 11;

Saku Vallavolikogu 13.10.2016 otsusest nr 128 – I kd, tl 18-19; Saku Vallavolikogu 18.05.2017

otsusest nr 21 – I kd, tl 26-29p) ning tegemist oli planeeringumenetluse dokumendiga, mille

hindamist pidas kohus vajalikuks, tulnuks kohtul HKMS § 122 lg 2 p 5 alusel vastustajalt selgelt

nõuda vastava dokumendi esitamist. Saku Vallavalitsuse 2018. a korraldused, mis puudutavad

Jälgimäe tee 51 kinnistu DP algatamise kehtetuks tunnistamist ja selle taastamist, on koostatud

pärast halduskohtu otsuse tegemist ning neid ei olnud seetõttu võimalik kohtule varem esitada.

Kuna kõik uued tõendid kujutavad endast vaidlusaluse DP menetlust kajastavaid dokumente,

on need HKMS § 62 lg 2 tähenduses asjassepuutuvad.

14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ehitisregistrist nähtuvalt on apellandile kuuluvad

Niidu ja Puise kinnistud hoonestamata ning maatulundusmaa sihtotstarbega (Niidu kinnistu

põhiosas haritav maa ja Puise kinnistu peamiselt metsamaa). Vastustaja on õigesti märkinud, et

planeeringualale sissesõiduks ei läbita apellandile kuuluvaid kinnistuid ning DP elluviimine ei

3-17-1923

10(12)

takista kuidagi apellandil temale kuuluvate kinnistute otstarbekohast kasutamist. Apellant on

oma subjektiivsete õiguste rikkumise põhjendamiseks tuginenud üksnes väitele, et DP ümbruse

hoonestus koosneb peamiselt üksikelamutest, mistõttu rikutakse suuremahulise hoonestuse

kavandamisega mh kaebaja kui DP vahetus naabruses elava isiku õigusi. DP materjalidest ja

rahvastikuregistrist nähtuvalt on apellandi elukohaks Jälgimäe külas Kullerkupu kinnistu

(katastritunnus 71801:003:0802), mis paikneb DP alalt vaadates teisel pool metsaga kaetud

Puise kinnistut ja jääb DP alast vähemalt ca 75 m kaugusele. Seejuures ei paikne DP alal küll

3-korruselisi hooneid, kuid Jälgimäe tee 51 kinnistul asub 2-korruseline korterelamu ja DP ala

sisse jääb ka Jälgimäe tee 53 kinnistu (katastritunnus 71801:003:0221), millel asub 2-

korruseline ridaelamu. Seega ei ole korrektne väita, et ümbruses on vaid üksikelamud.

Kuna apellant ei ole planeeringu- ega kohtumenetluses toonud välja ühtegi argumenti, kuidas

seondub DP-ga kavandatava hoonestuse väidetav ümbrusesse sobimatus tema subjektiivsete

õiguste kaitsega ning vaidlust ei ole olnud selles, et LT on saanud menetluse käigus korduvalt

esitada omapoolsed vastuväited ja neile on vastanud nii Saku vald (vt Saku Vallavalitsuse

21.12.2016 vastus – I kd, tl 126-128; Saku Vallavolikogu 19.01.2017 otsus nr 6 – I kd, tl 119-

121; Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsus nr 21 – I kd, tl 26-29p; Saku Vallavolikogu

17.08.2017 otsus nr 40 – I kd, tl 38-40p) kui ka Harju maavanem (vt 15.03.2017 kiri 6-7/289 –

I kd, tl 131-134p), siis käsitas halduskohus LT kaebust põhjendatult populaarkaebusena.

Ainuüksi isiku lootus olemasoleva keskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult

kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Kuigi kaitstav õigus võib võrsuda muu hulgas

planeeringust ja halduskohtus on vaidlustatavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt

Riigikohtu 16.12.2016 otsus nr 3-3-1-87-16, p-d 8 ja 10), ei saa Saku valla ÜP suurt

üldistusastet arvestades lähtuda sellest, et apellandi viidatud sätete eesmärk oleks kaitsta tema

kui naabruses elava isiku huve ning neile sätetele tuginemiseks ei pea isik üldse näitama ära

näiteks omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet (vrd Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-

16, p 26).

15. Halduskohus leidis põhjendatult, et Kaili kinnistu omaniku 31.12.2014 avaldust (I kd, tl

95) tuli sisuliselt käsitada Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsusega nr 92 (I kd, tl 11)

kehtestatud Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP menetluse uuendamise taotlusena ning

vastustajal ei olnud kohustust uuendatud menetluses korrata neid menetlustoiminguid, mida

menetluse uuendamise põhjused ei puudutanud (HMS § 44 lg 4). Olenemata sellest, et Saku

Vallavolikogu 22.01.2015 otsuses nr 9 (I kd, tl 14-14p) ei ole eraldi märgitud, et tegemist on

menetluse uuendamisega, nähtub otsusest üheselt, et selle eesmärk oli 2007. a-l lõppenud DP

menetlus taasavada. PlanS v.r § 27 lg 1 ei ole asjakohane, sest planeeringu elluviimisest ei ole

soovitud loobuda. Riigikohtu 09.06.2004 otsuses nr 3-3-1-28-04 (p 20) toodud tingimused DP

kehtestamiseks olid Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsuse nr 21 tegemisel täidetud, sest

uuendatud planeerimismenetluse lõppemise ja DP kehtestamise otsuse vahele ei jäänud pikka

ajavahemikku. Kuna menetlus tuleb lugeda uuendatuks hiljemalt 22.01.2015 otsuse

adressaadile teatavakstegemisest ja DP kehtestati 18.05.2017 otsusega (s.o uuendatud menetlus

viidi lõpule enne 01.07.2018), siis ei ole halduskohus eksinud ka selles, et EhSRS § 1 lg-te 1 ja

4 järgi tuli DP menetluses järgida kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS v.r nõudeid ning apellandi

viited kehtivale PlanS-le ei ole asjassepuutuvad. Olenemata sellest, kas Kaili ja Jälgimäe tee 51

kinnistute DP-d olid juba nende Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 ja 16.08.2005 korraldustega

algatamise ajal vastuolus Saku valla 1993. a ÜP-ga (I kd, tl 94) või mitte, kehtestati liidetud

planeering Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsusega üheselt arusaadavalt ÜP-d muutva DP-na

ehk volikogu oli ÜP-d muutva DP algatamise selgelt aktsepteerinud. Sellises olukorras puudus

igasugune mõistlik põhjus minna tagasi DP algatamise etappi. Kuna DP algatamise otsus ei ole

üldse haldusakt, vaid menetlustoiming, siis ei oma tähtsust, et Saku Vallavalitsuse 16.08.2005

korraldus nr 856 tunnistati Saku Vallavalitsuse 19.06.2018 korraldusega nr 349 kehtetuks.

3-17-1923

11(12)

Pealegi on viimati nimetatud korraldus tunnistatud omakorda kehtetuks Saku Vallavalitsuse

04.12.2018 korraldusega nr 708.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et asjaolust, et volikogu 20.04.2017

istungile heakskiitmiseks esitatud DP kehtestamise otsuse eelnõu ei leidnud volikogu liikmete

enamuse toetust, ei tulene, et volikogu oleks seeläbi võtnud juba 20.04.2017 vastu otsuse jätta

DP kehtestamata, vaid volikogu hääletas üksnes temale esitatud eelnõu üle. Seetõttu on ainetu

apellandi arutlus, et samaaegselt kehtivad vastuolulised otsused. Vallavolikogu 20.04.2017

istungi protokollist (I kd, tl 21-24) ei nähtu samuti, et volikogu oleks teinud vallavalitsusele

ülesandeks valmistada ette DP kehtestamata jätmise otsuse eelnõu. Kui vallavalitsus leidis, et

DP kehtestamata jätmiseks ei ole tegelikult alust, võis ta esitada sama eelnõu volikogule ka

uuesti otsustamiseks. Samalaadset olukorda ei ole peetud iseenesest õigusvastaseks ka lahendis

nr 3-3-1-28-04, kui DP menetlemise ja kehtestamise vahele ei ole jäänud pikka ajavahemikku.

17. Vaidlust ei ole selles, et Saku valla ÜP põhijoonise kohaselt on DP-ga hõlmatud maa-ala

maakasutuse juhtfunktsiooniks osaliselt pere- ja ridaelamumaa ning osaliselt looduslik ala.

Samuti nähtub põhijooniselt, et tegemist ei ole tiheasustusalaga. ÜP seletuskirja p 2.3.7.2 järgi

tulenevad Jälgimäe küla üldised hoonestustingimused ÜP seletuskirja p-dest 2.3.2–2.3.6. Kuigi

on ilmne, et DP-ga kavandatud hoonestus ei vasta ÜP seletuskirja p 2.3.4 tingimustele, on

vastustaja põhjendatult viidanud, et ÜP seletuskirja p 2.3.5 annab mh võimaluse moodustada

DP-dega uusi tiheasutusalasid tingimusel, et need liidetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

ning tagatakse liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu.

Iseenesest on õige, et ÜP muutmine DP-ga peaks toimuma üksnes erandjuhtudel (vt PlanS v.r

§ 9 lg 7; Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20), kuid vaidlusaluse DP seletuskirja

(I kd, tl 44-52p) p-s III-1 on ÜP muutmise ettepanekut põhjendatud piisavalt. Tuleb arvestada,

et ÜP võimaldab DP-ga uue tiheasustusala moodustamist ja selleks seatud tingimused on

praegusel juhul täidetud ning kõnealusel alal (st Jälgimäe tee 51 ja 53 kinnistutel) paiknevad

juba praegu nii korterelamu kui ka ridaelamu. Olukorras, kus DP menetluses ei ole toodud välja

ühtegi olulist vastanduvat huvi, mis kaaluks üles avaliku huvi kergliiklustee rajamiseks ja

keskkonnatingimuste parandamiseks (sh maa-ala korrastamine, ühiskanalisatsiooni rajamine,

biotiikide likvideerimine), ei saa ÜP muutmist pidada meelevaldseks.

18. Kergliiklusteega seotud kaalutlused ei ole asjakohatud, sest avalikes huvides ongi näha

Saku Vallavalitsuse tellimisel (vt riigihange viitenumbriga 183021) rajatava Saku-Jälgimäe-

Tänassilma kergliiklustee jaoks DP alal ette teemaa krunt (pos 12). DP seletuskirja p-st VII-1

nähtuvalt ei ole perspektiivse kergliiklustee rajamine huvitatud isiku kohustuseks. Seevastu ei

oma tähtsust apellandi viide, et „Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2017–2029“ ei näe Jälgimäe külas ette suuremahulisi arendustöid, sest DP seletuskirja

p-de V-2 ja VII-1 kohaselt pumbatakse planeeringualal (sh Jälgimäe tee 51 ja 53 elamutes)

tekkiv reovesi (mida praegu puhastatakse Kaili kinnistul paiknevates biotiikides) mööda

survekanalisatsioonitorustikku Tänassilma külas asuvasse Fazeri reoveepumplasse, mille

huvitatud isik ehitab välja esimeses etapis. Seega ei sõltu kanalisatsioonitorustiku rajamine

kohaliku omavalitsuse võimalustest ja prioriteetidest ning ainetu on arutlus, et DP

realiseerimine ei saa alata enne aastat 2029. Biotiikidega seotud keskkonnariskide esimesel

võimalusel lahendamise vajadusele viitas juba Saku Vallavolikogu 14.02.2008 määrusega nr 6

kinnitatud „Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008–2020“

(p 5.11). Vee-ettevõtja Saku Maja AS-ga on DP menetluses tehtud koostööd vastavalt PlanS

v.r § 16 lg 1 p-le 6 ning ehitusmääruse § 9 lg-le 10 ja § 13 lg 1 p-le 2. Apellant ei ole toonud

esile ainsatki asjaolu, mis võiks anda põhjust kahelda, et olemasoleva puurkaevu võimekusest

ei piisa DP ala teenindamiseks (sh ei ole planeeringulahendust muudetud).

3-17-1923

12(12)

19. Kuigi ÜP seletuskirja p 2.3.3 järgi on ehituskeelualaks muu hulgas maardlate alad, ei ole

see asjassepuutuv, sest Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistutel ei asu ühtegi maardlat. ÜP

seletuskirja p 1.4 kohaselt on Saku vallas asuvad maardlad kantud põhijoonisele ja nende kohta

on andmed esitatud ÜP seletuskirja lisas 5. Põhijooniselt ei nähtu, et vallas oleks üldse mõni

savimaardla. Kuna ÜP seletuskirjas on selgelt määratletud, mida on selles maardla all silmas

peetud, siis on apellandi viited Kaili kinnistul savi leidumisele ainetud. Asjaolu, et

ümbruskonna elanikud võisid Kaili kinnistut kasutada savi saamiseks, ei muuda seda veel

maardlaks. Püstitatavate ehitiste ohutuse ja püsimise tagamiseks võimalike ehituslike

lisatingimuste seadmine ei ole DP ülesanne, vaid see tuleb lahendada ehitusloa andmise

menetluses.

20. Terviseameti 08.09.2016 kooskõlastus nr 9.3-1/4359-4 (I kd, tl 103-103p) ei olnud

tingimuslik, vaid haldusorgan aktsepteeris selles Saku valla selgitust, et Tallinna-Saku-Laagri

maantee liiklussagedus pärast Juuliku-Tabasalu tee valmimist eelduslikult oluliselt väheneb.

Seetõttu ei pidanud Terviseamet täiendavaid mürauuringuid enam vajalikuks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega, et uuendatud DP menetluses aegunud geodeetilise plaani

kasutamine ei saanud mõjutada menetluse tulemust, millest tulenevalt ei tingi see ka DP

kehtestamise otsuse tühistamist (vt HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 ja HKMS § 5

lg 3). KSH algatamata jätmise osas on apellant üksnes paljasõnaliselt leidnud, et kavandataval

tegevusel on oluline keskkonnamõju, esitamata sisulisi vastuväiteid Saku Vallavolikogu

27.08.2015 otsusele nr 68 lisatud KSH eelhinnangule (I kd, tl 15-17p). KeHJS § 33 lg 1 p 2 ja

lg 2 p 1 kohaselt oli praegusel juhul kohustus kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja koostada

eelhinnang ning seda on ka tehtud. DP menetluses on järgitud ka avaliku menetluse nõudeid ja

avalikkust ei ole eksitatud. DP lahendus ei ole 2007. a-l kehtestatuga võrreldes ka olemuslikult

muutunud (vrd I kd, tl 42 ja I kd, tl 43). DP avalikul väljapanekul 07.11.2016–06.12.2016 ja

avalikul arutelul 05.01.2017 esitas DP-le vastuväiteid üksnes apellant. Volikogu 20.04.2017

istungi hääletustulemust ei saa käsitada kohalike elanike vastuseisuna (vrd Riigikohtu

22.12.2008 määrus nr 3-3-1-74-08, p 12).

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb LT apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 03.04.2018 otsus muutmata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et

LT on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (II kd, tl 11) ja kandnud

apellatsioonimenetluses esindajakulusid 750 eurot (II kd, tl 39-43). Menetluskulude kandmine

ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt

tõendatud.

Kuna

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Saku vald ega kolmandad

isikud ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka teiste

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)