3-18-852/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-852

Haldusasi

AUTOKS TC OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse

28.03.2018 korralduse nr 460-k tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AUTOKS TC OÜ, volitatud esindaja adv

Martin Männik

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva

Vanamb ja Karel Raudmann

Kolmas isik – OÜ Tabal, volitatud esindajad v.adv

Helvia Räägel ja v.adv Raul Keba

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AUTOKS TC OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AUTOKS TC OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28. septembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-852 muutmata.

2. Mõista AUTOKS TC OÜ-lt OÜ Tabal apellatsiooniastme menetluskulude katteks

välja 672 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-18-852

2(9)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AUTOKS TC OÜ-le kuulub Kadaka tee 183a, Tallinn kinnistu.

2. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 28.03.2018 korraldusega nr 460-k Mustamäe

linnaosas asuva 1,74 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Kadaka tee 185, 185a, 185c, 187a/1,

187d/1 ja 187e/1 kinnistute detailplaneeringu (OÜ SIRKEL&MALL töö nr 55-09, DP). DP

koostamise eesmärk on moodustada Kadaka tee 185, Kadaka tee 185a, Kadaka tee 185c,

Kadaka tee 187a/1, Kadaka tee 187d/1 ja Kadaka tee 187e/1 kinnistutest neli uut krunti: üks

65% äri- ja 35% tootmismaa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus kuni 3

maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hoone rajamiseks ning 1-korruselise hoone

rekonstrueerimiseks, üks ärimaa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus 1-

korruselise hoone ehitamiseks ning kaks ärimaa sihtotstarbega krunti, millele ehitusõigust ei

määrata. Lisaks on DP-s lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine

ning tehnovõrkudega varustamine.

3. AUTOKS TC OÜ esitas 27.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavalitsuse korralduse tühistamiseks.

DP mõjutab otseselt kaebaja kinnistu kasutamist, sh nii vee ja kanalisatsiooniga varustamise

kui ka kinnistu hoonestamise võimaluste osas. DP seab kaebaja kinnistu kasutamisele

kitsendusi ning korraldus ja DP materjalid on vastuolulised. DP seletuskirja p-s 4.13 on

tuleohutusnõuete puhul märgitud, et tuleohutuskuja on 8 m ning selle mittetäitmisel tuleb

kasutada tulekindlust suurendavaid abimeetmeid, kinnisel hoonestamisviisil tulemüüri. Seega

nähtub DP seletuskirjast, et võimalikuks ei ole peetud tuleohutuse seaduse alusel antud

siseministri 30.03.2017 määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ § 22 lg-s 2 sätestatud tuleohutuskuja vähendamist. Kuivõrd Kadaka tee 183a

kinnistu on nii Kadaka tee 185 kinnistu põhja- kui ka idapoolsel küljel hoonestatud ning

olemasolev hoonestus on kinnistu piirile lähemal kui 8 m, ei ole Kadaka tee 185 ja Kadaka tee

183a kinnistu piirile ehitise püstitamisel nõutavat tuleohutuskuja võimalik järgida. Seega on

sellise kava realiseerimiseks nõutav muude tuleohutusabinõude rakendamine.

DP seletuskirja p 4.4. näeb ette, et Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a kinnistu piiril kulgevad

hoone seinad peavad täitma tulemüüri funktsiooni ning vastama tulemüürile esitatavatele

nõuetele. Selline tulemüür kinnistute vahelise piiri kahel küljel oli kantud ka DP 14.08.2007

joonisele, millele kaebaja andis oma kooskõlastuse. DP kehtestamisel avaldatud DP

põhijoonisel on tulemüür kinnistute piirile kantud üksnes Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsel

küljel, põhjapoolsel küljel aga mitte. Seega ei nähtu DP põhijooniselt ühe DP seletuskirja

kohaselt nõutava tulemüüri rajamine ning DP seletuskiri ja põhijoonis on omavahel vastuolus.

DP seletuskirjaga on vastuolus ka korralduse eelnõu seletuskiri, millest tulenevad korralduse

sissejuhatava osa kohaselt korralduse põhjendused. Korralduse andmisel on ekslikult lähtutud

3-18-852

3(9)

sellest, et Kadaka tee 185 kinnistule kavandatud hoone rajamine kinnistu piirile ei toimu

põhjapoolses küljes, vaid üksnes idapoolses küljes, kuigi DP põhijooniselt on selgelt näha

vastupidine ning see on kajastatud ka DP seletuskirjas. Seega esineb Kadaka tee 185 kinnistu

põhjapoolsele piirile tulemüüri rajamise kohustuse osas korralduse ja DP vastuolu, mille tõttu

ei vasta korraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-s 1 sätestatud nõudele.

Kadaka tee 185 kinnistu põhjapiirile hoone püstitamine ilma tulemüüri rajamiseta on

lahendus, millele kaebaja ei ole oma kooskõlastust andnud, väide DP kooskõlastamisest

kaebaja poolt korralduse eelnõu seletuskirja lk-l 3 on ebaõige ja eksitav. Tegemist oleks

kaebaja õigusi kahjustava planeeringulahendusega, kuna tuleohutuskuja jääks täies ulatuses

kaebaja kinnistule ja see piiraks tulevikus oluliselt tema võimalusi oma kinnistu

hoonestamiseks. Isegi kui kaebajal oleks võimalik kujast tulenevaid mõjusid leevendada

tulemüüri rajamisega kinnistute piirile, oleks põhjendamatu, kui tulemüüri rajamise

korraldamise ja sellega seotud kulude kandmise kohustus jääks kaebajale, mitte DP-st

huvitatud isikule. Seetõttu tuleks korraldus tühistada ka juhul, kui asuda seisukohale, et

käsitletud vastuolu DP materjalide ja korralduse vahel korralduse tühistamist ei tingiks.

Kehtestatud DP on täiendavalt õigusvastane Kadaka tee 183a kinnistu vee ja kanalisatsiooniga

varustamise lahenduse puudumise tõttu. DP seletuskirja p-i 4.10. „Tehnovõrgud“ alap-s 4.10.1

„Veevarustus“ on lk-l 15 märgitud, et olemasolev kinnistu Kadaka tee 183a olmevee ühendus

tuleb taastada. Samasisuline märkus on esitatud olmekanalisatsiooni osas seletuskirja alap-s

4.10.2 lk-l 16. DP põhijoonisel ei ole olemasolevat Kadaka tee 183a olmevee ja

kanalisatsiooni torustikke aga näidatud. Samuti puudub tehnovõrkude koondplaanilt lahendus

Kadaka tee 183a olmevee ja -kanalisatsiooni ühenduste taastamise osas, mida DP seletuskiri

planeeringulahenduselt selgelt nõuab. Seetõttu kahjustab kehtestatud planeeringulahendus

kaebaja huve ja õigusi.

4. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

DP põhijoonisel on tulemüür Kadaka tee 185 ja Kadaka tee 183a kinnistute piiril märgitud

tõesti ainult Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsele küljele ning jäänud märkimata põhjapoolsele

küljele. Samas on põhijoonise tabelis „Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed

nõuded“ märgitud, et krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid

silmas pidades. Järelikult nähtub põhijooniselt, et tulemüür tuleb rajada. Tulemüüri rajamise

kohustus nähtub ka DP seletuskirja p-i 4.4 teisest lõigust. Tulemüüri tingmärgi puudumine

joonisel on tehniline eksimus, mis tulemüüri rajamise kohustust ei mõjuta. DP põhijoonist ja

seletuskirja koos vaadates ei saa tekkida kahtlust, et tulemüür tuleb rajada nii Kadaka tee 185

kinnistu ida- kui ka põhjapoolsele küljele. Korraldusega on hoone ehitamise puhul ette nähtud

tulemüüri rajamine ulatuses, milles hoone jääb kinnistute piirile.

Vahetult DP-st ei tulene ehitusõigust. Ehitusseaduse (EhS) §-st 38 tulenevalt on ehitamiseks

vajalik ehitusluba. Ehitusloa saamise eelduseks on ehitusprojekt, milles toodud lahenduste

vastavust ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele, sh tuleohutusnõuetele, hindab kohalik

omavalitsus ehitusloa menetluses. Ehitise tuleohutuse osa hindab ehitusloa menetluses

Päästeamet. On ilmne, et tulemüüri tingmärki puudutav küsimus ei mõjutanud DP

kehtestamise otsustust. Tegemist ei ole sisulise veaga. Kaebaja õigused võiksid saada

kahjustatud, kui kolmas isik ei järgi ehitamisel tuleohutuse nõudeid.

Kadaka tee 183a kinnistu varustamist vee ja kanalisatsiooniga ei saa lahendada vaidlusaluse

DP-ga, kuivõrd Kadaka tee 183a kinnistu ei jää DP alasse.

5. OÜ Tabal palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes Tallinna linna seisukohtadega.

Korralduses on märgitud, et piiripoolsele küljele tuleb rajada tulemüür, mistõttu ei oleks

3-18-852

4(9)

kolmandal isikul lisaks ehitistele esitatavatele nõuetele ka DP alusel võimalik ehitada DP

kohaseid hooneid ilma, et järgitaks korraldust ja EhS-s ning muudes õigusaktides ehitamisele

ning ehitistele esitatavaid nõudeid. Vastustaja esitab EhS § 42 lg 7 p-st 2 lähtudes võimaliku

ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks muu hulgas kaebajale, kelle õigusi või huve võib

ehitis või ehitamine puudutada. Samuti puudub põhjus kahelda, et kaebaja tõstatatud

ohutusalaste argumentide valguses kontrollib vastustaja iseäranis hoolikalt asjakohase

ehitusloa väljastamisel ehitamise ja ehitise ohutusega seotud küsimusi ning palub

ehitusprojekti kooskõlastada Päästeametiga. Seega on kaebajal võimalik vastustajale esitada

kõik oma kahtlused ehitusprojekti ohutuse osas ehitusloa menetluses.

Kaebaja ei ole DP menetluses joonise ebatäpsusele tähelepanu juhtinud. Tulemüüri tingmärk

hoone põhjapoolsel küljel puudus juba sellelt põhijooniselt, mis oli esitatud 07.09–21.09.2015

toimunud avalikule väljapanekule ning mille osas toimus avaliku väljapaneku tulemusi

tutvustav avalik arutelu 03.11.2015. Kolmas isik on juba 2017. a oktoobris koostanud

kõnealuse piirini kavandatud uue hoone arhitektuurse eskiisi, mida on ka kaebajale

tutvustatud. Antud lahendus näeb ette tulemüüri kogu kinnistute vahelisel piirialal, kuhu uus

hoone ulatub, sh põhjakaares. Pooled mõistavad ühtemoodi tulemüüri rajamise vajadust ning

antud teema on juba järgmise projekteerimisetapiga lahendatud. Asendiplaanilt nähtub, et

tulemüür on ette nähtud nii hoone ida- kui ka põhjapoolsesse külge. Samuti nähtub tulemüür

3D-visualiseeringust ning vaadetest.

Kadaka tee 183a kinnistu varustamist vee ja kanalisatsiooniga ei saagi lahendada vaidlusaluse

DP-ga, kuivõrd Kadaka tee 183a kinnistu ei jää DP alasse. Vastavat küsimust ei ole ette

nähtud DP lähteülesandes. Praegu saab kaebaja kinnistu vett kolmanda isiku kinnistult vaid

kolmanda isiku vastutuleku tõttu. Mingit lepingulist või seadusest tulenevat alust nõuda oma

kinnistu vee- ja kanalisatsiooniteenusega varustamist kolmandalt isikult kaebajal ei ole.

6. Tallinna Halduskohus jättis 28.09.2018 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2050 eurot ning jättis kaebaja ja

vastustaja menetluskulud nende endi kanda.

Kohus nõustus menetlusosalistega, et DP põhijoonisel (09.11.2017) on tulemüür joonisele

märgitud Kadaka tee 185 kinnistu idapoolsel küljel ja puudub põhjapoolsel küljel. Samas on

põhijoonise tabelis arhitektuurinõuete all tulemüüri kohta märge, et „krundi piiril paikneva

hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades.“ Lisaks on DP seletuskirja p-s

4.13 tuleohutusnõuete juures märgitud, et tuleohutuskuja on 8 m ning selle mittetäitmisel tuleb

kasutada tulekindlust suurendavaid abimeetmeid, kinnisel hoonestamisviisil tulemüüri. Ka

korralduse seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et „joonise Põhijoonis alusel tuleb tulemüür

rajada Kadaka tee 185 kinnistul asuva 1-korruselise hoone (põhijoonisel tähistatud HOONE

B) ja krundi positsioon 2 vahelisele piirile ning olemasoleva 1-korruselise hoone ja Mäealuse

tn 12 kinnistu põhjapoolses osas asuva katlamaja vahele“ (vt seletuskirja lk 9, 3. lõik). Kuna

põhijoonise kirjeldav materjal kohustab rajama kinnistute vahele tulemüüri, võib eeldada, et

tegemist on tehnilise eksimusega.

Erandjuhtudel

võib

kohus

haldusakti kontrollimisel

arvestada haldusorgani

poolt

kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest

kaalutlustest haldusakti andmisel. Sellisel juhul võib kohus HMS § 58 alusel jätta

põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Tõendamiskoormus

küsimuses, kas kohtumenetluses esitatud põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris

ja kas sellega arvestati, on haldusorganil. Nii vastustaja kui ka kolmas isik kinnitasid kohtule,

et piiripoolsetele külgedele on ette nähtud tulemüür, kuna tulemüüri rajamise nõue on nii DP

kui ka korralduse seletuskirjas märgitud. Seega asjaolu, et põhijoonisele on jäänud ekslikult

3-18-852

5(9)

märkimata tulemüüri osaline asukoht, ei tähenda, et kolmandal isikul puudub tulemüüri

rajamise kohustus, millest tulenevalt ei ole üksnes kaebaja viidatud asjaolu tõttu haldusakt

õigusvastane. Tulemüüri rajamise kohustus kolmandale isikule tuleneb ka EhS §-st 38 ning §

42 lg 7 p-st 2, mistõttu ei ole korraldusega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi.

Vaidlustatud DP ei hõlma kaebajale kuuluvat kinnistut, mistõttu ei ole kaebajat puudutava

torustiku märkimine plaanile DP käigus vajalik. Kaebaja omandiõigused on vaidlustatud DP-

ga kaitstud. DP seletuskirja p-s 4.10.1 on välja toodud, et olemasoleva kinnistu Kadaka tee

183a olmevee ühendus tuleb taastada ning alapeatükk lõpeb tõdemusega, et kinnistusiseste

trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. P-s 4.10.2 on märgitud, et olemasolev

kinnistu Kadaka tee 183a olmekanalisatsiooni ühendus tuleb taastada ning kinnistusiseste

trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Seega lahendatakse kaebaja

püstitatud küsimus edasise ehituslubade väljastamise (menetluse) käigus. Kuna DP koosneb

muu hulgas ka seletuskirjast, millest tuleb ehitise püstitajal lähtuda, ei saa kolmas isik eirata

korraldust, et olemasolevad vee- ning kanalisatsiooniühendused Kadaka tee 183a kinnistule

tuleb taastada. Kolmas isik seda ka ei eita. Samuti on vastustaja seisukohal, et kolmandale

isikule kuuluva olemasoleva torustiku likvideerimiseks on vajalik ehitusluba ning EhS § 44 lg

1 p-st 4 tulenevalt ei saa tekkida olukorda, et kaebaja kinnistul ei taastata vee- ja

kanalisatsiooniühendusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Autoks TC OÜ palub 29.10.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

rahuldada uue otsusega kaebus. Kaebaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda ning

märkida otsuses, et menetluskuludelt kuulub otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

tasumisele viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Halduskohtu põhjendused tulemüüri osas ei kõrvalda DP materjalide vastuolusid.

Halduskohus on arusaamatul põhjusel jätnud käsitlemata vaidlustatud korralduse eelnõu

seletuskirja p-s 4 esineva vea kavandatud hoone asukoha osas, mille kohaselt toimuks

kavandatud hoone püstitamine kinnistute piirile üksnes Kadaka tee 185 kinnistu idaküljes.

Kohtu viidatud korralduse eelnõu seletuskirja lk 9 kolmas lõik tulemüüri osas ei puuduta

mingil moel Kadaka tee 185 ja 183a kinnistute piirile kavandatud hoonet ja selle tulemüüride

rajamist. DP põhijoonise graafilise osa ja tabelis arhitektuurinõuete osas esitatud vastuolu

pinnalt ei saa asuda seisukohale, et tulemüüri mittenäitamine Kadaka tee 185 kinnistu

põhjaküljel on tehniline eksimus. Tegelikkuses kajastab korralduse eelnõu seletuskiri

tulemüüri rajamise kohustust ebaõigesti, kuna selle kohaselt paikneks kavandatud hoone

kinnistute piiril üksnes ühe küljega.

Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks kohus leiab, et vastustaja on juba DP

kehtestamisel lähtunud kohtumenetluses avaldatud seisukohtadest. Otsustavat tähtsust DP

mõistetavuse ja sellest tulenevate nõuete osas ei saa omistada sellele, et vastustaja ja kolmas

isik on kohtumenetluse käigus avaldanud, et tulemüür tuleb rajada ka Kadaka tee 185 kinnistu

põhjaküljele. DP materjalid peavad olema (ilma vastustaja selgitusteta) arusaadavad ka

mistahes kolmandale isikule. DP arusaadavuse ja selle materjalide omavaheliste vastuolude

tõttu on asjakohatu osundada sellele, et kolmas isik on kohtuvaidluses avaldanud nõustumist

tulemüüri rajamise nõutavusega. DP kõnealust puudust ei saa seetõttu lugeda korralduse

tühistamist mittetingivaks puuduseks HMS § 58 mõistes. Tulemüüri rajamise regulatsiooni

olemasolu seaduses ei tähenda, et tulemüüri rajamist ei tuleks DP-s käsitleda või selle osas DP

materjalides esinevad vastuolud ei oma tähtsust. Tulemüüri rajamine ei ole tuleohutuse nõuete

täitmise ainus abinõu. Ka EhS § 38 ja § 42 lg 7 p 2 regulatsioonist ei tulene, et omavahel

3-18-852

6(9)

vastuolus olevate materjalidega ja ebaselge DP ei riku kaebaja õigusi. Ehitusloa menetlusse

kaasamine ei muuda olematuks DP puudusi ega muuda õigusvastast haldusakti õiguspäraseks.

Halduskohtu seisukohad ei kinnita DP puuduste mitteesinemist Kadaka tee 183a vee- ja

kanalisatsioonivarustuse lahenduse osas. DP joonistel kõnealuste trasside puudumine

planeeringuala hulka kuuluvatel kinnistutel ei ole õigustatav sellega, et kaebajale kuuluv

Kadaka tee 183a kinnistu ei kuulu DP alasse. Kui DP seletuskirja kohaselt (p-d 4.10.1 ja

4.10.2) tuleb taastada kaebaja kinnistu vee- ja kanalisatsiooniga varustamiseks vajalik

ühendus, peab DP-s olema ka näidatud, millisel viisil see toimub. Kolmanda isiku

seisukohtade põhjal puudub kaebajal veendumus, et kolmas isik nõustub Kadaka tee 183a

kinnistu vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamise kohustuslikkusega. Kinnistusiseste

trasside asukoha täpsustamiseks ehitusprojekti staadiumis peaks DP joonistel olema näidatud

esialgne

trasside

kulgemise

lahendus.

Ehitusloa

taotlemisel

hinnatakse

projekti

nõuetekohasust, mille juures omakorda hinnatakse projekti vastavust DP-le.

EhS lisast 1 nähtuvalt on veevärgi ja kanalisatsioonitorustiku lammutamiseks üldjuhul vajalik

ehitusteatise esitamine, mitte ehitusloa taotlemine, mistõttu viide kaebaja õiguste kaitsele

tulenevalt EhS § 44 lg 1 p-st 4 võib osutuda sisutuks.

Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja vastuväidet kolmanda isiku menetluskulude

nimekirjale ega ole õigusabikulude kolmanda isiku kasuks väljamõistmist kohaselt

põhjendanud. Tegemist ei ole sedavõrd keeruka haldusasjaga, mis õigustaks mitme lepingulise

esindaja kulutuste hüvitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg-st 3 tulenevalt tuleks

jätta kolmanda isiku kasuks välja mõistmata ühe lepingulise esindaja õigusabiga seotud kulud.

8. Tallinna linn palub 29.11.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja on juba varasemalt viidanud, et kõiki dokumente (korraldust, korralduse

seletuskirja, DP põhijoonist ja selle seletuskirja) tuleb vaadelda kogumina. Halduskohtu

otsuses viidatud korralduse eelnõu seletuskirja lk 9 kolmas lõik on kohtu lisaviide sellele, et

tulemüüri rajamine on vajalik, kuna DP-s tähistatud HOONE B puhul on märgitud, et krundi

positsioon 2 vahelisele piirile ning olemasoleva 1-korruselise hoone ja Mäealuse tn 12

kinnistu põhjapoolses osas asuva katlamaja vahele tuleb tulemüür rajada. HOONE B on

sarnaselt Kadaka tee 185 HOONE A-ga ümbritsetud hoonete või tulevaste hoonetega ja ei saa

olla olukorda, et HOONE A põhjapoolse külje puhul ei tulene tulemüüri rajamise kohustust.

Kaebaja viidatud vastuoludele seoses tulemüüriga teistes DP materjalides (DP põhijoonise

krunditabel, DP seletuskirja p-d 4.4 ja 4.13 ning korralduse seletuskiri) on vastustaja ja

kolmas isik esitanud vastuse juba varasemalt, mistõttu on arusaadav, et kohus on otsuse teinud

lähtudes eelpool nimetatud materjalidest. Kaebaja viidatud dokumentidest ei ole tulemüüri

nõuet nimetatud vaid DP põhijoonise graafilises osas ja korralduse seletuskirja p-s 4.

Ülejäänud dokumentidest on selgelt aru saada, et tulemüüri rajamise nõue on olemas. Seetõttu

on kohus otsuse p-s 15 ka viidanud, et põhijoonise kirjeldav materjal kohustab rajama

kinnistute vahele tulemüüri.

Tulemüüri nõue kujuneb välja ehitusloa menetluses. Tulemüüri nõude kohustuslikkus on

arusaadav, kui vaadelda DP materjale kogumis (PlanS § 3 lg 2). On iseenesest mõistetav, et

ükskõik milline kolmas isik, kes soovib realiseerida DP-s kavandatut, tutvub kõikide

dokumentidega, mis moodustavad ühtse terviku. Seega ei saa tekkida olukorda, et tulemüüri

rajamise nõue Kadaka tee 185 kinnistu hoone põhjaküljele jääks arusaamatuks. Vastustaja ja

kolmanda isiku ühtne arusaam tulemüüri rajamise nõudmisest viitab sellele, et tulemüüri

rajamise kohustusest ka Kadaka tee 185 kinnistu hoone põhjaküljele on lähtutud DP

3-18-852

7(9)

koostamise algatamisest alates. Tulemüüri tingmärki puudutav küsimus ei mõjutanud DP

kehtestamise otsustust ja tegemist ei ole sisulise veaga. Seega võib kohus jätta HMS § 58

alusel põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata.

Vastustaja nõustub, et tulemüüri rajamine ei ole tuleohutuse täitmise ainus abinõu, kuid DP

seletuskirja p-s 4.13 on tuleohutusnõuete all selgelt välja toodud, et kinnisel hoonestamisviisil

tuleb kasutada tulemüüri. EhS § 38 ja § 42 lg 7 p 2 ei reguleeri tulemüüri rajamist. Tegemist

on materiaal- ja menetlusõiguslike normidega, millest tulenevalt jõutakse tuleohutuse nõuete

seaduslikule järgimisele.

Kaebaja kinnistu ei kuulu DP planeeringualasse. Seetõttu on arusaadav, et DP-s ei ole

märgitud Kadaka tee 183a kohta vee ja kanalisatsiooniga varustamise torustikku. DP-s on

välja toodud, et kinnistusiseste trasside asukoht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Kuna

kaebaja kinnistu ei kuulu planeeringualasse, siis ei ole ühtegi põhimõttelist lahendust sellele

maa-alale tehtud. Seega on ainetu nimetada planeeringulahendust seetõttu puudulikuks. Kuna

olemasoleva DP vee- ja kanalisatsioonivarustamise lahendamisel on vajalik ehitusluba, siis

EhS § 44 lg 1 p-st 4 tulenevalt ei saa tekkida olukorda, et kaebaja kinnistul ei taastata vee- ja

kanalisatsiooniühendusi.

9. OÜ Tabal palub 29.11.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

DP põhijoonisele tulemüüri Kadaka tee 185 kinnistu põhjapoolsele küljele märkimata jätmine

on tehniline eksimus. See ei tähenda, et kolmandal isikul puudub tulemüüri rajamise kohustus.

DP materjalide ja korralduse osas ei esine selliseid vastuolusid, mis annaksid kolmandale

isikule võimaluse ehitada hoone ilma tulemüüri rajamata ja võiksid kahjustada kaebaja õigusi.

DP lahendus ja vaidlustatud korraldus on selged ning mõistlikult ei saa tekkida küsimust

sellest, kas tulemüür rajatakse või mitte. Tulemüüri rajamise teema on juba järgmise

projekteerimisetapiga lahendatud ja tulemüür on ette nähtud nii ida- kui ka põhjapoolsesse

külge (vt 04.06.2018 vastuse lisa 2).

Kuna DP ei hõlma kaebaja kinnistut, siis ei olnud kaebajat puudutava torustiku märkimine

plaanile DP käigus vajalik. Kaebaja kinnistu vee ja kanalisatsiooniga varustamise küsimust ei

ole ette nähtud ka DP lähteülesandes. Vaidlustatud korraldus ei piira kuidagi kaebaja õigust

taotleda liitumist kolmanda isiku valduses oleva tehnovõrguga. Arusaamatu on kaebaja väide,

et kolmas isik on kohustatud tagama kaebaja kinnistu vee- ja kanalisatsiooniühenduse

toimimise ja taastamise. Kolmas isik ei ole vee-ettevõtja, kellel oleks selline kohustus. DP

seletuskirja kohaselt on kaebajal võimalik vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamise

tingimuste üle läbi rääkida, sh taotleda tehnilisi tingimusi ja teostada projekteerimist kaebajale

vajaliku vee- ja kanalisatsiooniühenduse loomiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid

HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Tuleb möönda, et DP põhijoonisel on tehniline ebatäpsus osas, mis puudutab hoone A

põhjapiiril tulemüüri puudumist. Samuti on puudulik korralduse seletuskirja p 4, mida lugedes

võib aru saada, justkui kõnealune hoone ei ulatuks krundi piirini põhja poolt ja seega sinna

pole tulemüüri ette nähtud. Eeltoodud ebakõlad aga ei riku kaebaja õigusi ega too kaasa DP

3-18-852

8(9)

kehtestamise tühistamist, sest planeerimisdokumente koosmõjus vaadeldes on selge, et ka

hoone põhjapoolsele küljele, mis asub krundi piiril, tuleb ühemõtteliselt rajada tulemüür. DP

põhijoonise arhitektuurinõuete osas on selgelt kirjas, et krundi piiril paikneva hoone seinad

tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas pidades. Sama on kirjas DP seletuskirja p-s 4.4 lausa

kahel korral – krundi piiridel paiknevad hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid silmas

pidades (p 4.4 2. lõik); krundi piiril paikneva hoone seinad tuleb rajada tulemüüri nõudeid

silmas pidades (p 4.4 3. lõik). Puudub igasugune loogiline alus arvata, et need märkused

kehtiksid üksnes hoone B puhul, sest ka DP seletuskirja p-s 4.13 (tuleohutusnõuded) on

üldklauslina märgitud, et tuleohutuskuja 8 m mittetäitmisel tuleb kinnisel hoonestamisviisil

kasutada tulemüüri. Ehkki halduskohtu otsuse p-s 14 toodud viide korralduse seletuskirjale (lk

9 3. lõik) on ebatäpne, viidates hoopis hoonele B ja selle piiride ja tulemüüridega seonduvale,

näitab DP seletuskirja p 4.13 üldklausel üheselt kogu DP ala kontekstis, et kõigi kinnistu

piirile ehitatavate hoonete seinte osas, mille puhul ei ole teostatav 8 m tuleohutuskuja nõude

täitmine, tuleb kinnisel hoonestamisviisil kasutada tulemüüri. Et seda on nii mõistnud ka

kolmas isik (mis ühtlasi näitab, et kaebaja hirm on olnud asjatu), nähtub selgelt kolmanda

isiku poolt esitatud projektdokumentatsioonist (tl 51‒52), milles hoone A kinnistu põhjapiiril

asuv osa on projekteeritud tulemüürina.

12. Tegemist ei ole olnud lubamatu haldusakti tagantjärgi põhjendamisega. Kuna kaebaja DP

menetluses oma selgitusi ja vastuväiteid ei esitanud, vaid tõi puudused ja vastuolud DP

dokumentatsioonis esmakordselt välja alles kohtumenetluses, siis ei olegi Tallinna linn saanud

esitada oma vastuväiteid varasemalt ega käsitleda neid korralduse seletuskirjas. Mõistlik on

eeldada, et kui linn oleks DP menetluses avastanud kohtumenetluses käsitletud puudused, siis

oleks ta need menetluse vältel parandanud, mitte asunud korralduse eelnõu seletuskirjas

põhjendama vastuolude esinemist.

13. Halduskohtu viited EhS §-le 38 ja § 42 lg 7 p-le 2 ei ole asjakohatud, sest nende normide

kaudu realiseerub kaebuse esitaja täiendav kaitse vaidlusaluse hoone A ehitamise järgmises

faasis, s.o ehitusloa andmisel. Kui kolmas isik asub ehitusluba taotlema DP-ga ettenähtust

erineva (ja kaebaja õigusi kahjustava) ehitusprojekti alusel, on kaebajal õigus esitada selles

osas oma vastuväited ja oma õigusi kaitsta.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et DP ei riku kaebaja omandiõigusi

vett ja kanalisatsiooni puudutavas. DP seletuskirja p-d 4.10.1 ja 4.10.2 kohustavad

ühemõtteliselt taastama kaebaja kinnistu Kadaka tee 183a olmevee ühenduse ja

olmekanalisatsiooni ühenduse, sõltumata sellest, mida kolmas isik arvab kaebaja ja kolmanda

isiku vahelistest võimalikest tsiviilõiguslikest suhetest.

Nii veevarustuse kui ka

olmekanalisatsiooni puhul on märgitud, et kinnistusiseste trasside asukoht täpsustatakse

ehitusprojekti staadiumis. Niisiis ei tugine kaebaja nõue, et trassid peaks olema kantud juba ka

DP põhijoonisele, DP eesmärkidele ega lähteülesandele. Kaebaja subjektiivseid õigusi

puudutab üksnes küsimus, et kaebaja kinnistu olmevee ja olmekanalisatsiooni ühendus saaks

taastatud, kuid mitte see, kuidas täpselt vastavad trassid kolmanda isiku kinnistul kulgevad.

Kaebaja õigused on lisaks tagatud DP seletuskirja p-ga 4.12, milles on ette nähtud, et

olemasoleva veetoru hooldamiseks tuleb seada servituut Kadaka tee 183a igakordse kinnistu

omaniku kasuks ning servituudi seadmise vajadustega alade koridoride laiused täpsustuvad

ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel. Ka AS Tallinna Vesi poolt DP-le antud

kooskõlastuselt (tl 103) nähtub, et järgnevate projekteerimisstaadiumide (hoonete

veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektide) koostamiseks tuleb eelnevalt taotleda AS-lt

Tallinna Vesi tehnilised tingimused ning vee ja kanalisatsioonitorustikele võõra kinnistu piires

tuleb vormistada notariaalsed servituudilepingud. Küsimus sellest, kas olemasoleva torustiku

lammutamiseks on vajalik ehitusluba või mitte, ei seondu kehtestatud DP õiguspärasuse

küsimusega.

3-18-852

9(9)

15. Halduskohus

ei

ole

eksinud

esimese

kohtuastme

menetluskulude

jagamisel.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt n Riigikohtu määrus asjas 3-2-1-43-10, p 18 ja 3-2-1-

65-13, p 18). Halduskohus on otsuse p-s 19 analüüsinud kolmanda isiku menetluskulusid ja

kohtu arutluskäik on põhjendatud ja jälgitav. Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (nt

16.04.2014 määruse nr 3-13-70165 p 14 ja seal viidatud 03.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-07-

1257 ning 19.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3200, p 4), et puuduvad objektiivsed täpsed

mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude

asjakohaste

näitajatega

määratleda

protsessiosalise

antud

haldusasjas

põhjendatud

õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas

eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi

maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne).

Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas piiratud ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt

väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust

korrigeerida

halduskohtu

poolt

väljamõistetud

õigusabikulusid

eeskätt

juhul,

kui

väljamõistetud õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on

õigusabikulude hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Riigikohus märkis

lahendis nr 3-3-1-55-05, et kohtul on asja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum.

Ringkonnakohus leiab praeguses asjas, et halduskohus ei ole eksinud kolmanda isiku

põhjendatud õigusabikulude summa leidmisel, st, et leitud tulemus ei ole ilmselgelt

põhjendamatu ning hindamata pole jäetud ühtegi olulist asjaolu. Menetluskulude suuruse ja

põhjendatuse puhul ei ole oluline hinnata, mitu esindajat on menetlusosalisel, vaid milline on

nende esindajate töö maht kokku arvutatuna ning kas see on olnud põhjendatud ja

proportsionaalne. Arvestades mh, et kolmanda isiku kahe esindaja esimese kohtuastme kulu

oli kokku 2050 eurot ja kaebuse esitaja ühe esindaja kulu 2587 eurot, saab ringkonnakohus

nõustuda halduskohtuga, et kolmanda isiku õigusabikulude suurus oli esimese astme

kohtumenetluses põhjendatud.

16. Eelnevat kokku võttes jääb AUTOKS TC OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

17. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1

alusel ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud tuleb kaebajalt välja mõista HKMS § 108

lg 8 alusel. Kolmas isik taotleb kaebajalt 672 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist.

Õigusabikulude kandmise kohustus ja seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt

tõendatud. Õigusabikulud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja nende suurus

põhjendatud. Järelikult tuleb kaebajalt mõista välja kolmanda isiku apellatsiooniastme

menetluskulude katteks 672 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)