2-17-11887/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-11887 Tsiviilasi Üllar Kiisa ja Riina Kanguri avaldus õhksoojuspumba eemaldamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 8. mai 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Üllar Kiisa ja Riina Kanguri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad: Üllar Kiisk (isikukood XXX), Riina Kangur (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isikud: Mairit Trei (isikukood XXX) Tarmo Erik (isikukood XXX) Meili Läänemets (isikukood XXX) Henno Juursoo (isikukood XXX) Viivi Kivist (isikukood XXX) Siim Paabo (isikukood XXX) Katrin Orav (isikukood XXX) Maire Mardiste (isikukood XXX) Erik Mardiste (isikukood XXX) Priit Pikhoff (isikukood XXX) Ulla Simone Möldre (isikukood XXX) Kurmo Serglov (isikukood XXX) Agne Serglov (isikukood XXX) Peeter Pedaja (isikukood XXX)

2

Ave Pedaja (isikukood XXX) Rene Kiis (isikukood XXX) Eveli Kiis (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 8. mai 2018 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus Üllar Kiisa ja Riina Kanguri kanda. 4. Jätta rahuldamata Üllar Kiisa ja Riina Kanguri taotlus ekspertiisi määramiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 1. Üllar Kiisk (avaldaja I) ja Riina Kangur (avaldaja II) esitasid 9. augustil 2017 Tartu Maakohtule avalduse, milles palusid kohustada Mairit Treid (puudutatud isik) eemaldama Tartus X asuva hoone (hoone) välisseinale paigaldatud õhksoojuspumba. 2. M. Trei vaidles avaldusele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS 3. Tartu Maakohus jättis 8. mai 2018 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldajad ja puudutatud isikud vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik vajas õhksoojuspumba paigaldamiseks kõigi korteriomanike nõusolekut ning kas puudutatud isik rikkus avaldajate ja teiste puudutatud isikute õigust vallata ja kasutada kaasomandis olevat elamu välisseina kaasomanike kokkuleppe järgi. Maa-ameti kaardirakenduse katastrikaardilt nähtuvalt on X ja XX ühe katastritunnusega ning kinnistusosakonna registriosa kandest nähtuvalt on kinnistu aadress X //XX. Kuigi kaasomandit puudutavas vaidluses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 614 lg 3 järgi kaasata menetlusse kõik kaasomanikud, on menetluse ese otseselt seotud ainult X korteriomanikega ega ole seotud XX korteriomanikega. Kuna XX korteriomanike õiguste kitsendamine ei ole menetluse eset arvestades võimalik, ei ole neid vaja menetlusse kaasata. Korteriomanike kaasomandi valdamisest ja kasutamisest tekkinud vaidlusele ei kohaldu asjaõigusseaduse (AÕS) § 89. See säte kohaldub siis, kui omanik nõuab omandiõiguse rikkumise lõpetamist isikult, kes ei ole omanik. Kuna vaidlusalune õhksoojuspump paigaldati 2017. aastal, kohaldub asjas enne 31. detsembrit 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS). Tulenevalt Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-155-14 ja nr 3-2-1-86-14 ning KOS § 1 lg-st 2 ja § 2 lg-st 2 saavad korteriomanike kaasomandisse kuuluvateks seadmeteks olla süsteemid, mille kaudu on võimalik juhtida elektrivõi soojusenergiat või vett. Asjatundjate arvamustega on ümber lükatud avaldajate väited, et enne puudutatud isiku tehtud remonti oli

3

korteris toimiv ahiküte. Kuna X kõikides korterites on ahiküte, ei ole hoones ühist küttesüsteemi. Puudutatud isiku korteris asuva ahju eemaldamine ja õhksoojuspumba paigaldamine ei ole käsitatav ühise küttesüsteemi olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 mõttes, milleks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Kuna puudutatud isiku korteris asus küttekolle, mis oli varem põhjustanud tulekahju ja oli teistele korteritele tuleohtlik, on õhksoojuspumba paigaldamine käsitatav KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud olukorrana. Ei ole tõendatud, et puudutatud isik tekitas või tekitaks õhksoojuspumba paigaldamisega hoonele kahju või kahjustaks kaasomanike huve muul viisil (AÕS § 72 lg 5). Samuti ei ole tõendatud, et tehtud muudatused on mõjutanud kaasomandis oleva seina ja maapinna majanduslikku otstarvet ja oluliselt on rikutud teiste korteriomanike valdamisja kasutusõigust. Õhksoojuspumba paigaldamise eelprojektist ja fotodelt nähtub, et õhksoojuspumba siseseade on paigaldatud elutoa seinale ning välisseade on paigaldatud maapinnale seinast 600 mm kaugusele ja varjestatud puidust restiga. Fassaaditööde käigus freesitakse õhksoojuspumba torustik ja juhtmestik fassaadi sisse. Tõenditest nähtub, et õhksoojuspump ei võta ära kasulikku hoovi ega majaseina pinda ning võimaldab korteriomanikel kasutada nii maad kui ka välisseina senise korra järgi. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kirjast nähtub, et elamu ei asu miljööväärtuslikul alal ja seega ei kohaldu sellele miljööväärtuslikele hoonetele esitatavad nõuded (nt keeld paigaldada elamu tänavapoolsele fassaadile õhksoojuspumba välisseadmeid). Õhksoojuspump on paigaldatud ehitusja ohutusnõuete kohaselt ning sellest ei tulene kahjulikke norme ületavaid mõjutusi. Samuti on peale avaldajate olnud õhksoojuspumba paigaldamisega nõus kõik ülejäänud X korteriomanikud. Teades küttesüsteemide halvast olukorrast enda korteris, on puudutatud isik käitunud heas usus ja kõigi majaelanike ohutuse huvides. Korteris on küte esmavajadus ja puudutatud isik on valinud lahenduse, mis arvestab maksimaalselt kehtivate tuleohutuse standarditega ja häirib visuaalselt minimaalselt.

MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldajad esitasid määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või saata asja maakohtule uueks lahendamiseks. Avaldajad palusid jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik väljunud oma tegevusega korteriomandi reaalosa piiridest. Elamu väliskonstruktsioonile torustiku paigaldamist ja selle tarbeks tehtud läbiviiku ning välisseadme paigaldamist maja seina äärde tuleb pidada hooneosa kasutuse ja valdamise oluliseks muudatuseks olenemata sellest, kas see kedagi häirib. Õhksoojuspumba välisseade põhjustab müra, mis miinuskraadidega oluliselt suureneb ja häirib avaldajate igapäevaelu. Öösel ei kostu tänavalt muud müra, mis summutaks õhksoojuspumba müra. Seetõttu ei ole avaldajatel võimalik magamistoas magada ega akent avada. Õhksoojuspumba energiamärgisest nähtuvalt on õhksoojuspumba müratase kõrgem ehitusprojektis märgitust. Tegelik müratase ei vasta sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemetele eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes (määrus nr 42). Puudutatud isik on möönnud, et välisseadme saanuks paigaldada hoone katusele. 5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse kohaselt on õhksoojuspumba paigaldamisel järgitud kõiki linnavalitsuse korraldusi ning eksperdiarvamusi ehitusvigade ja tuleohutuse kohta. Ei ole tõendatud, et õhksoojuspump asub avaldajate magamistoa akna taga, ning vale on avaldajate väide, et õhksoojuspump asub nende akende vahetus läheduses. Energiamärgis on lisatud ehitusprojektile ning ehitusprojekti ja tootja teabe kohaselt on vaidlusaluse õhksoojuspumba müraandmed toas 26/31/35/42 dB ja

4

õues 50 dB. Ehitusprojektis on märgitud, et õhksoojuspump reguleeritakse selliselt, et see ei ületaks määrusega nr 42 kehtestatud mürataset. Arusaamatu on avaldajate väide, et õhksoojuspumbast tulenev normikohane müra takistab reguleerimast loomulikku õhuvahetust avaldajate korteris ja lahtise akna korral magamist. Õhksoojuspumpa kasutatakse talvise kütteseadmena, mil lahtise aknaga ei magata, ning suvel on õhksoojuspump välja lülitatud.

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS ASJA ESMASEL LÄBIVAATAMISEL 6. Tartu Ringkonnakohus jättis 11. septembri 2018. a määrusega avaldajate määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid avaldajate kanda. Ringkonnakohus märkis, et asjas ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid. 7. Avaldajad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, milles palusid ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja kohustada puudutatud isikut taastama endine olukord ja eemaldama elamule paigaldatud õhksoojuspump või saata asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

RIIGIKOHTU MÄÄRUS 8. Riigikohus tühistas 30. jaanuari 2019 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuigi kaasomandi üle peetavas vaidluses tuleb TsMS § 614 lg 3 järgi kaasata menetlusse kõik kaasomanikud, võib menetluses, mille ese on vahetult seotud üksnes osa kaasomanikega ega puuduta kõiki kaasomanikke, kaasata TsMS § 198 lg 3 alusel menetlusse üksnes need kaasomanikud, kelle õigusi asja lahendamine otseselt puudutab. Avaldajate avaldus on käsitatav endise olukorra taastamise nõudena AÕS § 89 ja § 74 lg 1 tähenduses ning kasutuskorra muutmise nõudena AÕS § 72 lg 5 mõttes. Kohtud märkisid õigesti, et avaldajate endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks AÕS § 74 lg 1 järgi tuleb teha kindlaks, kas puudutatud isik on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud. Seejuures on kohtud õigesti hinnanud, kas õhksoojuspumba paigaldamine on käsitatav omandi tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes, mida korteriomanikud võivad kooskõlas KOS § 12 lg-s 2 sätestatuga otsustada häälteenamusega. Kolleegium lähtub kooskõlas TsMS § 695 ja § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga kohtute tuvastatust, et puudutatud isik paigaldas õhksoojuspumba siseseadme oma korteri elutoa seinale ja välisseadme elamu kõrval asuvale maapinnale ning ühendas siseja välisseadmed elamu välisseinast tehtud läbiviiguga. Kolleegium nõustub kohtute järeldustega, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 tähenduses ning on kaasomandis oleva elamuseina ja maa tavakasutus, mida korteriomanikud võivad otsustada häälteenamusega KOS § 12 lg 2 järgi. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Eeltoodust tuleneb, et ka olukorras, kus korteriomaniku tegevus on käsitatav tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 tähenduses ja ühise asja kasutamiseks piisab kaasomanike enamuse otsusest, ei tohi ühise asja kasutamine rikkuda teiste, sh vähemuses olevate kaasomanike õigusi.

5

Kohtud rikkusid avaldajate AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud nõuet lahendades TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimisprintsiipi. Kuigi avaldajad tuginesid avalduses õhksoojuspumba ülemäärasele ja häirivale mürale ja vibratsioonile, ei selgitanud maakohus avaldajatele selle väite tõendamise kohustust TsMS § 230 lg 1 ja § 477 lg 1 ja lg 7 teise lause järgi.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL 9. Ringkonnakohus andis 12. veebruari 2019 määrusega avaldajatele tähtaja 40 päeva määruse kättetoimetamisest õhksoojuspumba tekitatud müra ja vibratsiooni mõõtmiseks eluruumides (sh elutoas ja magamistoas) ja õues ning mõõdetud tulemuste ringkonnakohtule esitamiseks. Ringkonnakohus määras, et mõõtmiseks tuleb kasutada asjatundjat ja mõõtmine tuleb viia läbi õhksoojuspumba erinevatel töörežiimidel. Avaldajate taotlusel pikendas ringkonnakohus määratud tähtaega 14 päeva võrra. 10. Avaldajad märkisid 8. aprillil 2019 esitatud seisukohas, et nad pöördusid tõendi hankimiseks Tartu Ülikooli töökeskkonnalaborisse. Esimene mõõdistamine viidi läbi 06.märtsil 2019, kuid mõõtmisel ilmnes, et soojusvaheti ventilaator töötas katkendlikult (ca 2- 3 minutit 20 minuti järel). Uueks mõõtmiseks võimaldas vastustaja ligipääsu õhksoojuspumbale 21. märtsil 2019, kuid sellel päeval esinenud ilmastikutingimused ei võimaldanud teha kõiki mõõtmisi. Mõõtmiseks on vaja miinuskraade. Avaldajad palusid määrata ekspertiisi. 11. Ringkonnakohus määras 9. aprillil 2019 avaldajatele tähtaja, et esitada dokumendid, mis kinnitavad mõõtmiskatseid ja nende ebaõnnestumist. Avaldajad ei esitanud ringkonnakohtule mõõtmiskatseid tõendavaid dokumente ega asjatundja kinnitust, et mõõtmisi ei olnud võimalik teostada. Avaldajad vaid märkisid, et 21. märtsil 2019 oli ilm soe (+7 kraadi Celsiuse järgi), ühtlasi sadas vihma. Vihm summutab taustahelina müra. Avaldajad viitasid Riigi Ilmateenistuse veebilehele. Seisukohale lisasid avaldajad väljavõtte seadme hooldusjuhendist (e-kirjana). 12. Puudutatud isik M. Trei märkis vastusena avaldajatele seisukohale, et 26. veebruaril 2019 lasid avaldajad naabril põhjendamatult oodata kokkulepitud ajal ja teatasid alles hiljem, et mõõtmine jäi tehnilisel põhjustel ära. Teine mõõtmine toimus 6. märtsil 2019, kuid keegi ei teatanud vajalikest mõõtmistingimustest. Mõõdistustööd tehti ka 21. märtsil 2019. Pärast mõõtmistöid kinnitas Margit Oja Tartu Ülikooli Töökeskkonnalaborist, et mõõtmised õnnestusid. Samuti viitas ta ka faktile, et mõõtetunnistus on avaldajate jaoks koostatud ja neile edastatud. Mõõtetulemuste järgi jäi avaldajate magamistoas olev müra alla piirnormi. Elutoas ületas madalsageduslik müra koos mõõtemääramatusega piirnormi, kuid seda nii soojuspumbaga kui ka ilma selleta. Kinnisasi asub kesklinna piiril ristmiku ääres, mis ei ole väga vaikne elukoht.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA TEISTKORDSEL LÄBIVAATAMISEL 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldajate kanda. 14. Kuigi ringkonnakohus selgitas vastavalt Riigikohtu juhistele avaldajatele kohustust tõendada õhksoojuspumba ülemäärast müra ja vibratsiooni ning andis selleks pika tähtaja (kokku 54 päeva), ei esitanud avaldajad ühtegi tõendit. Samuti ei tõendanud avaldajad, et nad on püüdnud mõõtmist läbi viia. Avaldajad ei esitanud ühtegi dokumenti ebaõnnestunud mõõtmiskatsete kohta. Seega ei ole tõendatud seegi, et mõõtmised ebaõnnestusid.

6

Mõõtmiskatsete kohta tõendite esitamata jätmist ei õigusta ka väidetavat ebasobivad ilmastikutingimused. Tähtaeg müra ja vibratsiooni mõõtmiseks anti talvekuul (veebruaris). Järelikult esines ka tähtaja jooksul külmasid ilmasid. 15. Kuigi TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tuleneb hagita menetluse uurimisprintsiip, on selle sisu ja ulatuses erinevates hagita asjades erinev. Väär on maakohtu seisukoht, et AÕS § 89 ei kohaldu. Selles tsiviilasjas on tegu negatoornõudega AÕS § 89 ja § 74 lg 1 tähenduses, millega palutakse valduse kaotusega mitteseotud omandiõiguse riive kõrvaldada ja taastada endine olukord. Seega on tegu olemuslikult vaidlusmenetlusega, kus on pooltel oma väidete tõendamiskoormis. Ka Riigikohus viitas selles asjas avaldajate kohustusele oma väiteid tõendada. Kohtul pole mõistlikku võimalust koguda selles asjas tõendeid omaalgatuslikult, kuna müra ja vibratsiooni mõõtmine pole ilma uusi menetluskulusid tekitamata võimalik. Olulist tõendamisväärtust ei anna ka paikvaatlus, kuna vaatleja taju müra ja vibratsiooni kohta on subjektiivne. 16. TsMS § 293 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata avaldajate taotlus ekspertiisi läbiviimiseks. Avaldajad tõid kohtule esile, et nende hinnangul on korrektne mõõtmine võimalik vaid miinuskraadide esinemisel välisõhus. Kuna määruse tegemise ajaks on jõudnud kätte kevad ja saabumas on suvi, pole mõõtmine miinuskraadidega enam võimalik. Samuti pole menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS § 2) kooskõlas asja menetlemise edasilükkamine järgmise talve ajaks, kuna avaldajatel oli piisavalt võimalusi sellel talvel mõõtmine teha, s.h vajadusel ekspertiisi taotleda. Praegune taotlus on esitatud selgelt hilinenult ja ekspertiis ei annaks adekvaatseid tulemusi, samuti tekitaks see põhjendamatuid menetluskulusid. 17. Kuna õhksoojuspumbast lähtuv ülemäärane müra ja vibratsioon või muu riive avaldajate omandile on tõendamata, tuleb avaldus jätta rahuldamata. AÕS § 89 teise lause kohaselt on negatoornõue välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega (AÕS § 143). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isiku korteris asuva ahju eemaldamine ja õhksoojuspumba paigaldamine ei ole käsitatav ühise küttesüsteemi olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 mõttes, milleks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Maakohus leidis õigesti, et õhksoojuspump ei võta ära kasulikku hoovi ega majaseina pinda ning võimaldab korteriomanikel kasutada nii maad kui ka välisseina senise korra järgi. Arvestada tuleb ka asjaolu, et õhksoojuspumbaga köetakse talvel, mil on aknad suletud. Seega ei takista õhksoojuspump oluliselt avaldajate korteriomandi kasutamist. Tõendamata on, et õhksoojuspump rikub keskkonnanõudeid. 18. Menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi