3-18-351/45 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-351 Määruse kuupäev

24. aprill 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Kohtuasi X kaebus Viru Vangla 21. novembri 2017. a käskkirja tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a määrus Menetluse alus Riigikohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a määrus ja saata apellatsioonkaebus menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) vaidlustas halduskohtus Viru Vangla 21. novembri 2017. a käskkirja nr 6-3/1137-1, millega teda karistati distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega. Kaebaja nõudis, et talle hüvitataks õigusvastase kartserisse paigutamisega tekitatud kahju.

2. Tartu Halduskohus jättis 31. oktoobri 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata.

3. Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsuse apellatsiooni korras, nõudes käskkirja tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 3. detsembri 2018. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest 15 euro 75 sendi suuruse riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

5. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu määruse kätte 6. detsembril 2018. Riigilõivu tasumise tähtajaks oli 17. detsember 2018.

3-18-351 2(2)

6. Tartu Ringkonnakohus tagastas 21. detsembri 2018. a määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, kuna kaebaja polnud tasunud riigilõivu ega esitanud taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses taotleb kaebaja apellatsioonkaebuse läbivaatamist, sest tegi kõik endast oleneva, et riigilõiv õigeks ajaks makstud saaks. Kuna kaebaja ei saa ise oma raha käsutada, esitas ta vanglale

10. detsembril 2018 taotluse tema isikuarvelt riigilõivu tasumiseks. Taotluses rõhutas ta, et riigilõiv peab olema tasutud hiljemalt 16. detsembril 2018. Pärast kaebuse tagastamist selgus, et vangla on teinud makse alles 27. detsembril 2018. Kaebaja sai sellest teada 3. jaanuaril 2019 temani jõudnud maksekorraldusest.

Kaebaja esitas Riigikohtule lisaks apellatsioonkaebuse täienduse, milles selgitab distsiplinaarsüüteo asjaolusid.

8. Vastustaja määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. Vaidlust pole selle üle, et

17. detsembriks 2018 ehk kohtu määratud tähtaja viimaseks päevaks polnud riigilõivu tasutud. Kaebaja esitatud maksekorraldusest nähtub, et Tartu Vangla tasus kaebaja isikuarvelt riigilõivu

27. detsembril 2018. Kaebaja oli riigilõivu tasumise avalduse esitanud vanglale 10. detsembril 2018.

10. Kaebaja ei saanud midagi ette võtta selleks, et riigilõiv laekuks õigel ajal. VangS § 44 lg 1 kohaselt kantakse kinnipeetava töötasu ja temale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ §-st 54 selgub, et vanglas raha kasutamiseks esitab kinnipeetav finantsja majandusosakonna juhatajale taotluse, kuhu märgib isikuarvelt maha kantava summa suuruse ja ülekande soovi korral ka arveldusarve numbri, panga ja arveldusarve kasutaja nime. Vangla sisekorraeeskirja § 55 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus vähemalt üks kord kuus saada teada oma isikuarve jääk.

11. Kaebaja esitas vanglale riigilõivu tasumise taotluse piisava ajavaruga ja tema isikuarvel oli vajalik raha olemas, kuid vangla ei teinud taotluses nimetatud tähtpäevaks ülekannet. HKMS 69 lg 1 näeb ette, et kohtul on võimalik enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel pikendada. Võib kahtluseta öelda, et kui kohus oleks neid asjaolusid teadnud, oleks ta saanud HKMS § 69 lg 1 alusel riigilõivu tasumise tähtaega pikendada. Kuigi riigilõiv jäi tähtajaks tasumata, ei saa seda pidada kaebaja eksimuseks, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kuna riigilõiv on tasutud, saab ringkonnakohus otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle.

12. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)