2-18-19303/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2019. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-19303 Tsiviilasi Onu Elli OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega Menetlusosalised Võlgnik/avaldaja: Onu Elli OÜ (registrikood xxx, äriregistri järgne asukoht xxx, e-post xxx; juhatuse liige E J, isikukood xxx) Ajutine haldur Jüri Truuts (Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: truuts@autente.ee). Kohtuistungi toimumise aeg 11. märts 2019. a.

Resolutsioon

1. Lõpetada Onu Elli OÜ (registrikood xxx) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. Likvideerida Onu Elli OÜ ja kustutada see Tartu Maakohtu registriosakonna registrist. Onu Elli OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile Jüri Truutsile.

3. Vabastada ajutine haldur Jüri Truuts pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast Onu Elli OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Onu Elli OÜ dokumentide hoidjaks E J (isikukood xxx, elukoht xxx).

5. Määrata Jüri Truutsile ajutise halduri tasu 1 012,50 eurot ja tehtud kulutuste katteks 4 eurot.

6. Välja mõista Onu Elli OÜ-lt ja E J’lt solidaarselt ajutise halduri tasu summas 619 eurot ja 50 senti Jüri Truutsi kasuks. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Autente B2C (reg kood xxx, a/a XXX AS Swedbank).

7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot ajutisele pankrotihaldur Jüri Truutsile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Autente B2C (reg kood xxx, a/a XXX AS Swedbank).

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

2-18-19303

2(4) pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2).

Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Onu Elli OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on ettevõte püsivalt maksejõuetu, omakapital on miinuses ja varad puuduvad, kohustusi on ettevõttel 15 780,50 euro eest.

7.2.2019. a. määrusega võttis kohus Onu Elli OÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja esindaja leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused 15 780,50 eurot, lisanduvad xxx kasuks väljamõistetud menetluskulud summas 3 852 eurot, vara on 18,75 eurot SEB Pank AS kontojääk. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal ei ole halduril andeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise peamine põhjus on võlgniku peamise tellija, RMK, töökorralduse muutumine ja riigihangete mittekorraldamine. Seoses sellega kaotas võlgnik oluliselt käibes. Lõplikult peatas võlgniku tegevuse tsiviilasjas 2-17- 100719 30.11.2018. a tehtud lahend, millega ei rahuldatud võlgniku hagi ning kohustuste hulka lisandusid vastaspoole menetluskulud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2016. aastal, mil ei võidetud enam RMK hankelepinguid, muud tulud aga ei olnud tegutsemiseks piisavad. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse

3(4) vajalikud kulutused.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,25 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 012,50 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega lisandu) ning tehtud kulutuste katteks 4 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

Võlgniku juhatuse liige on nõustunud osaliselt menetluskulude kandmisega. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 ning TsÜS § 37 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 619,50 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks. PankrS §

23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule E Jle.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik