2-18-15630/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Kohtujurist

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

Antero Maksing

23. aprill 2019. a, Tallinn

2-18-15630

Korteriühistu Xxx 88 ja 90 registrist kustutamise ja

likvideerimise otsustamine

Puudutatud isik I: Korteriühistu Xxx 88 ja 90

(registrikood xxx), lepinguline esindaja Mart Kuusk

Puudutatud isik II: Tallinn, Xxx tn 88 korteriühistu

(registrikood xxx), seaduslikud esindajad A L, L K,

Rita Arro

Puudutatud isik III: Tallinn, Xxx tn 90 korteriühistu

(registrikood xxx), seaduslikud esindajad A V, J B

Likvideerimismenetluse algatamine

1. Lugeda Korteriühistu Xxx 88 ja 90 (registrikood xxx) korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 68 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 39 p 8 alusel

lõpetatuks 01.01.2018.

2. Algatada Korteriühistu Xxx 88 ja 90 likvideerimismenetlus ja määrata

likvideerijaks Mart Kuusk (isikukood xxx, aadress Mustamäe tee 55, 10621 Tallinn,

e-post mart@volaabi.ee, telefoninumber 6574751, 5171233).

3. Kohustada likvideerijat Mart Kuusk viivitamata kohtule teatama likvideerimis-

menetluse lõpetamisest ja Korteriühistu Xxx 88 ja 90 registrist kustutamisest.

Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete

täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole

lõppenud ja isikut ei ole 23. jaanuariks 2020 registrist kustutatud, tuleb nimetatud

kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta ning teatada põhjus, miks

likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta

järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande

esitamiseni. Aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.

Likvideerijat, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²).

4. Jätta menetluskulud Korteriühistu Xxx 88 ja 90 kanda. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

2-18-15630

5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja edastada likvideerija kande

tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärus kehtib ja kuulub

täitmisele selle edastamisest puudutatud isikutele, s.o alates 23.04.2019.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

jooksul alates määruse tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond esitas 17.10.2018 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 119 ja § 595 lg 2 p 5 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 68 alusel kohtule

puudutatud isiku I dokumendid, et algatada menetlus Korteriühistu Xxx 88 ja 90 registrist

kustutamise ja likvideerimise otsustamiseks. Korteriühistu Xxx 88 ja 90 on asutatud kahe

kinnisasja (Xxx tn 88, Tallinn, katastritunnus xxx ja Xxx tn 90, Tallinn, katastritunnus xxx)

korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ja majandamiseks. Puudutatud isik I loetakse

KrtS § 68 lg 1 kohaselt lõpetatuks, sest registripidajale ei esitatud üldkoosoleku protokolli selle

kohta, et soovitakse jätkata mitme kinnisasja majandamiseks loodud korteriühistuna (KrtS § 69

lg 1). Eelnimetatud kinnistute baasil on KrtS § 68 lg 2 alusel moodustanud uued korteriühistud

Tallinn, Xxx tn 88 korteriühistu (puudutatud isik II) ja Tallinn, Xxx tn 90 korteriühistu

(puudutatud isik III).

2. Kohus algatas 20.11.2018. a määrusega menetluse puudutatud isiku I registrist kustutamise

ja likvideerimise otsustamiseks ning kaasas mh tulenevalt KrtS §-st 68 menetlusse ka

puudutatud isikud II ja III. Kohus määras puudutatud isikule I tähtaja kirjaliku arvamuse

esitamiseks, milles likvideerimise taotlemise korral esitada ettepanek likvideerija isiku kohta

koos likvideerija nõusoleku ja seisukohaga kulude ja tasu osas. Tähtaegselt vastas kohtule

vaid menetlusväline isik, kes märkis, et uued ühistud alustavad tööd alates 01.01.2019 ja

puudutatud isik I likvideeritakse.

3. Kohus selgitas 07.02.2019. a kirjaga puudutatud isikutele täiendavalt õiguslikku olukorda

ja menetluslikku seisu ning määras täiendava tähtaja kohase arvamuse esitamiseks, milles on

võimalik taotleda likvideerimise läbiviimist ja märkida omapoolne pädev kandidaat.

Puudutatud isik I vastas kohtule 21.02.2019, palus algatada likvideerimismenetluse ja määrata

likvideerijaks Mart Kuuse (Kuusk). Kohtule esitati likvideerija kandidaadi kirjalik nõusolek.

4. Kohus kuulas likvideerija kandidaadi kirjalikult ära. Mart Kuusk kinnitas, et vastab

seadusega likvideerija ametikohale kehtestatud nõuetele, tema suhtes ei ole rakendatud

tegutsemis-, ettevõtlus- või ärikeeldu. Kandidaat kinnitas teadlikkust likvideerijaks

määramisega kaasnevatest õigustest, kohustustest ja vastutusest ning märkis, et likvideerijana

ei nõua kohtu kaudu likvideerimise kulude ja tasu hüvitamist (puudutatud isikuga I on

saavutatud kokkulepe). Likvideerijakandidaadil on juriidiline kõrgharidus ning pikaajaline

kogemus õigusvaldkonnas, sh ühinguõiguse küsimustes.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija

määramise TsMS § 475 lg 1 p 11 ja p 12¹ alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab,

et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Menetlusosalised ei ole soovinud enda suulist ärakuulamist, mistõttu

vaatab kohus asja läbi kirjalikult kohtuistungit pidamata. Kohus, vaadanud läbi registripidaja

2 (4)

2-18-15630

poolt edastatud dokumendid ja tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et

puudutatud isiku I osas tuleb läbi viia likvideerimismenetlus.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 8 järgi lõpetatakse juriidiline isik mh muul

seadusega ettenähtud alusel. KrtS § 68 lg 1 näeb ette, et kui mitme kinnisasja korteriomandite

kaasomandi osa valitsemiseks ja majandamiseks on asutatud korteriühistu kuni KrtS

jõustumiseni kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 3 lg 5 tähenduses, tekib KrtS jõustumisel

iga kinnisasja korteriomandite valitsemiseks korteriühistu KrtS tähenduses ja olemasolev

korteriühistu loetakse lõpetatuks. Korteriomanikud ei ole registripidajale esitanud otsust selle

kohta, et soovitakse jätkata mitme kinnisasja valitsemiseks ja majandamiseks loodud

korteriühistuna.

Seega loetakse Korteriühistu Xxx 88 ja 90 KrtS § 68 lg 1 alusel koostoimes TsÜS § 39 p-ga 8

lõpetatuks alates 01.01.2018. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isiku I eraldi

sundlõpetamise otsustamine ei ole vajalik, kuivõrd antud juhul ei ole ette nähtud eraõigusliku

juriidilise isiku lõpetamine mitte kohtulahendiga, vaid seadusega. Nimetatud tõlgendust toetab

Riigikohtu seisukoht seoses äriseadustiku (ÄS) § 513 lg-ga 2, mille alusel ei toimunud

juriidiliste isikute sundlõpetamine kohtuotsusega, vaid seadusega (vt Riigikohtu 16.12.2003. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03, p 18).

7. KrtS § 68 lg 3 järgi kohaldatakse likvideerimisele ja registrist kustutamisele TsÜS-s ja

mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) mittetulundusühingu likvideerimise ja registrist

kustutamise kohta sätestatut. Juriidilise isiku lõpetamisega ei kaasne juriidilise isiku kui

õigussubjekti lõppemist, juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisega (TsÜS § 45 lg 2, MTÜS

§ 2 lg 1). TsÜS § 41 lg 1 esimese lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku

lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Korteriühistu lõpetatuks lugemine ei tähenda seega tema automaatset kustutamist, vaid

seaduse alusel lõpetamist, millele järgneb likvideerimine. Eeltoodut arvestades tuleb läbi viia

puudutatud isiku I likvideerimismenetlus.

8. TsÜS § 41 lg 2 esimese lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41

lg 2 teise lause, MTÜS § 43 lg 1 teise lause ja TsMS § 602 teise lause alusel määrab muu

hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral likvideerijad kohus. Vastavalt TsMS § 603 lg-le

1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on

kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerijaks ei või

olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

Kohus määrab likvideerijaks puudutatud isiku I poolt pakutud kandidaadi Mart Kuusk, kes on

andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohtu hinnangul

vastab isik TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja tema esitatud andmed enda hariduse ja töökogemuse

kohta võimaldavad eeldada, et ta suudab likvideerimist vajalikul tasemel korraldada. Kohtule

ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Mart Kuuse likvideerijaks nimetamise. Kohus ei

tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu.

Likvideerija elukoht on Eestis.

9. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud TsÜS-s

ja MTÜS-s. Seejuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist,

sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.

KrtS § 68 lg 4 sätestab, et likvideeritava korteriühistu vara jagatakse pärast võlausaldajate

nõuete rahuldamist KrtS jõustumisel tekkinud korteriühistutele vastavalt eriomandi eseme

üldpinna suurusele. KrtS § 68 lg 5 näeb ette, et kui likvideeritava korteriühistu varast ei jätku

võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, vastutavad KrtS

jõustumisel tekkinud

3 (4)

2-18-15630

korteriühistud nõuete eest osavõlgnikena vastavalt eriomandi eseme üldpinna suurusele.

Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija

kohustatud need hoiule võtma.

10. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab

likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt

teavet ülesannete täitmise kohta.

Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 9 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta

hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade

likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht majandusaasta aruande esitamise osas

ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb

esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise

isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

Kohus hoiatab, et TsMS § 477² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid

nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist

vabastada.

11. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud

kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks

katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija

kinnitas, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt ei ole

likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt

ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda

likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku I kanda. Kohus määrab

TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Teistel menetlusosalistel ei ole tsiviilasja materjalide põhjal saanud menetluskulusid tekkida.

13. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (MTÜS § 44 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis

nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

Kohus tunnistab määruse likvideerija määramise osas alates selle edastamisest puudutatud

isikule I viivitamata täidetavaks. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine

kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4 teine lause). Likvideerija esindusõigus tekib

hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478

lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi

isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku

tähendust.

14. Isiku määramise määruse peale võib esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. /

allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

4 (4)