1-19-2632/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2019.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)

Kriminaalasja number 1-19-2632 (19231500647)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Ann Raun

Tõlk Anneli Helmann

Prokurör

Natalia Duškina

Kaitsja Karine Nersesjan

Menetluse liik

kiirmenetlus (lühimenetluse sätete järgi)

Süüdistatav:

V.U elukoht: x; kodakondsus: EV; emakeel: vene ik: XXX;

keel; haridus: keskeri

; karistatus: kriminaalkorras haridus; töökoht või õppeasutus: ei tööta karistatud 3 kehtivat kriminaalkaristust sh viimati: 16.11.2018 Harju MK poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud 10 päeva,

KarS § 65 lg1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust 30.10.18 Harju

Maakohtu poolt mõistetud vangistusega (1aasta) ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuus vangistust, KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga ajavahemikul 16.11.18-15.05.2020 Tõkend: ei ole kohaldatud.; kahtlustatavana kinnipidamine: alates 31.03.2019.a. kell 21.05 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja kari V.U

stada teda vangistusega .

3 (kolm) kuud Kriminaalasi nr. 1-19-2632

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 16.11.2018.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, 1 aasta 2 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista ära (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 31.03.2019.a. karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada V.U

’i kinnipidamisest, s.o alates 31.03.2019.a.

Kohaldada V.U ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada V.U kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS riigituludesse: § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista V.U’ilt

- sundraha summas 405 eurot;

–

- kaitsjatasu summas 150 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest,

5. kuupäevaks (alates 15.05.2019.a. kuni 15.04.2020.a.) vähemalt tasudes iga kuu 1 46,25 eurot kuus Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorra ida viitenumber 99919700017327. ldusse märk Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 02.04.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist.

SÜÜDISTUS

Antud kriminaalasja raames et ta V.U süüdistatakse selles, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, mille eest ta on 23.07.18 ja 25.07.18 karistatud KarS § 218 lg1 järgi

(vargused 25.07.18 ja 27.06.18), samuti 16.11.2018 ta on süüdi mõistetud Harju Maakohtu otsusega (1-18-

25 lg 9292) KarS § 199 lg 2 p 9 –

2 järgi (vargus 11.08.2018), uuesti, viibides 31.03.2019 kella 19:01 paiku aadressil X 3, Maardu linn, asuvas ja X -ile kuuluvas kaupluses AS Maardu X, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, viibides müügisaalis võttis riiulilt 3 pudeli likööri ja 1 konjaki, pani need oma jope sisemisse taskusse. Seejärel ta möödus kassast, jättes tahtlikult tasumata kaupade eest kogumaksumusega 21,46 eurot, aga nimelt: 3 tk Canari Coconut Milk Liqueur 350 ml (5901064766039), väärtusega 5,29 eurot/tk, koguväärtusega 15,87 eurot; Aramis V (4740158000960), väärtusega 5,59 eurot. V.U ei viinud kuritegu lõpule tema soovist sõltumata põhjustel, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup oli tagastatud kauplusele rikkumata kujul.

Seega pani V.U toime KarS

199 lg 2 p 9 - §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt.

POOLTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav V.U tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta selgitas, et varguse pani toime alkoholijoobes. Kaitsja küsimustele vastates süüdistatav leidis, et vangistuse asendamine ÜKT’ga oleks kõige optimaalsem.

Kohtuistungil jäi esitatud süüdistuse juurde ning nõudis V.U ’i prokurör

süüditunnistamist KarS § § 25 lg 2

199 lg 2 p 9 - alusel ning karistamist vangistusega 3 kuud, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.11.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda V.U ’i kinnipidamine, s.o alates 31.03.2019.a. Prokurör selgitas karistuse määra ja liigi taotlemisel asjaolu, et V.U’il on 3 kehtivat kriminaalkaristust, käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime viimase kohtuotsuse järgi määratuse katseaja jooksul. Ka isikul puudub ametlik töökoht. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et vaidlust ei ole süüdistuse ja kvalifikatsiooni osas ning V.U’i süü on tõendamist leidnud. Kaitsja selgitas, et ta nõustub prokuröri poolt taotletud karistuse liigi ja määraga, kuid ei nõustu, et isikut tuleb karistada reaalse vangistusega.

Kaitsja selgitas, et isikul on probleemid alkoholiga, mis vajavad lahendamist. Kaitsja taotles vangistuse asendamist ÜKT’ga, kuna kahju ei tekitatud, tegu jäi katsestaadiumisse ning süüdistatava näol on tegemist noore inimesega.

KOHTU SEISUKOHT:

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et tegevus

V.U’i on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS §

199 lg 2 p 9 -

ndamist leidnud. § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodis on tõe

V.U’i süüd tema poolt süü isikliku omaksvõtu

kinnitavad lisaks le ka:

- süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /tl 29-32/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et süüdistuses nimetatud kuupäeval kell 18:45 paiku läks ta Maardus tänaval asuvasse kauplusesse X X olles

alkoholijoobes, sisenes müügisaali, võttis ostukorvi, liikus alkoholiosakonda, võttis riiulilt 3 pudelit likööri Canari, ühe pudeli konjakit Aramist ja ühe pudeli õlut Tuborg. Seejärel müügisaali riiulite vahel pani isik 3 pudelit likööri ja ühe pudeli konjakit oma jope sisemisse taskusse, suundus kassasse, maksis ühe pudeli õlu ja 2 sigaretipakkide eest ja jättis tahtlikult kauba eest tasumata, mis olid peidetud jope taskusse. Möödudes kassadest lähenes tema juurde turvatöötaja ning viibides turvaruumis andis ta turvatöötajale 3 pudelit likööri ja 1 pudeli konjakit. Isik lisas, et alkoholi soovis ta varastada enda tarbeks.

- X AS avaldusega /tl 3/, millest nähtuvalt on palutud vastutusele võtta isik, kes 31.03.2019.a kell

19:02 pani toime Maardu Xi kaupluses aadressil X 3 õigusvastase teo. Avaldusest nähtuvalt tagastati samal kuupäeval kaup rikkumata kujul kauplusele. - Xis aadressil X , Maardu õigusvastase teo toimepanemise aktiga /tl 4/, millest nähtuvalt Maardu välus meesterahvas müügisaalist kauba eest tahtlikult tasumata. Toodete maksumus kokku 21,46 eurot.

- tunnistaja V P - ütlustega /tl 5 8/, millest nähtuvalt turvatöötaja olles tööl 31.03.2019.a Maardu Xis nägi, kuidas meesterahvas, kellel seljas must jope, peas must müts, jalas mustad teksad ja mustad tossud võttis alkoholi osakonnas 3 pudelit Canari Coconut Milk Liquer, 1 pudeli Aramis

V’d ja pani eelnimetatud kauba jope põue. Isik möödus kassaliinist eelnimetatud kauba eest tasumata ning kell 19:02 peeti isik turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul.

-isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga /tl 12-15/, mille kohaselt 31.03.2019.a kell

21:05 peeti kahtlustatavana kinni V.U seoses 31.03.2019.a kell 19:01 toimepandud varguse katsega. - tega, Harju Maakohtu 16.11.2018.a kohtuotsusega /tl 18-20, 21-22/, karistusregistri väljavõt

millest nähtuvalt on V.U ’i karistatud 3-l korral kriminaalkorras (kehtivad karistused), viimati 16.11.2018. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel. Isikut on korduval kahel t karistatud väärteokorras, tal on kehtivat väärteokaristust, sealhulgas

korral KarS 218 lg 1 järgi. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata.

- 23.07.2018 jas nr 2316,18,002801 23-25 .a otsus väärteoas /tl /, millest nähtuvalt karistati isikut KarS § 218 lg 1 § 25 lg 2 - alusel rahatrahviga 120 eurot (tegu pandi toime 27.06.2018.a.).

-25.07.2018 18,005764 26-28 .a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317, /tl /, millest nähtuvalt karistati isikut KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 100 eurot (tegu pandi toime 25.07.2018.a.).

Kohus leiab, et

V.U ’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema te

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid gu on õigesti kvalifitseeritud.

kirjalikke tõendeid ning V.U ’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on V.U ’i süü kurite , mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku okatsele

omastamise eesmärgil süstemaatiliselt toimepanemises tõendamist leidnud. Antud kuritegu jäi katsestaadiumisse, kuna isik peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kohus leiab, et V.U pani varguse katse toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastami ) ja teadis, et see tema se tegevuse järel ka saabub Seega isik tegutses eesmärgiga var . astada alkoholi.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavat näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikug a.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS §

56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS §

306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6).

Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3

06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt -1-1-99-

tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14).

Süüdistatav , mis jäid katsestaadiumisse V.U pani toime teise astme kuriteo . Isik

pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kohus lgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises se

süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5- aastase vangistuse.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Karistust isiku puhtsüdamlikku kahetsust.

raskendavaid arvestades peab kohus antud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke juhul vajalikuks kohaldada suhtes karistusena vangistust. süüdistatava V.U’i

Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24- b. 07), mida kohus järgnevalt ka käsitle Kohus leiab, et , kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav ei tööta ka nähtub teatisest kahtlustatava , keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 36-37), et 2018.a oli isiku netosissetulek vaid 3243 eurot. Samuti juhib kohus tähelepanu, et isikut on väärteokorras korduvalt karistatud, millede eest mõistetud (tl 18-19). Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega.

Kohus peab karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama ka asjaolu, et V.U ’i karistati viimati Harju Maakohtu otsusega 16.11.2018.a. KarS 199 lg 2 p 9 §

– § 25 lg 2 järgi, KarS 65 lg § 2, KrMS

§ 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuulise katseajaga, ka allutati isik käitumiskontrollile. Seega saab järeldada, et V.U olles varem toime pannud kuriteo, kuid selle eest mõistetud tingimuslikult täitmisele pööramata vangistus,

Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid kku arvestades isiku puhtsüdamli

kahetsust, varastatu väärtust ning asjaolu, et kuritegu jäid katsestaadiumisse on põhjendatud kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Kohus peab põhistatuks karistada vangistusega 3 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel V.U ’i

kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg st 2, maha arvata üks -

kolmandik (s.o antud juhul 1 kuu vangistust), seega on

V.U ’ile mõistetavaks karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS 65 lg 2-le peab kohus vajalikuks mõista liitkaristuse

16.11.2018.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 2 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 31.03.2019.a karistusaja hulka ning karistusaja algust tuleb arvestada V.U’i kinnipidamisest, s.o alates 31.03.2019.a.

Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud 1 aasta 2 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabastati ta täies ulatuses katseajaga, pani ta uue süüteo toime katseajal, ei ole tingimuslik karistus pikemaajalist mõju avaldanud. Seega leiab kohus, et V.U’i väärtushinnangute muutmiseks ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine . Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus, käesolev kuriteo toimepanemine katseajal).

, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus, sealhulgas samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine tingimuslik vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, kuivõrd isik pani käesoleva kuriteo toime katseajal. Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Isik ise tunnistas kohtule, et tal on alkoholismi probleemid, seega tekiks takistused ÜKT tegemisel.

Kohus peab vajalikuks peatuda ka küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel - tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS § s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või -

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus viitab, et

KrMS § 130 lg 41

kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui V.U peeti kinni 31.03.2019.a ning toimetati 02.04.2019.a kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada V.U’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada V.U . Kohus peab vajalikuks ’i kinnipidamisest, s.o alates 31.03.2019.a rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ’i V.U tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Kaitsja selgitas, et isikul on probleemid alkoholiga ning süüdistatav peaks minema alkoholiravile. Ka nõustus süüdistatav, et tal on probleeme alkoholiga ning nõustus ravile minekuga. Kohus märgib, et isik viibis kuni käesolevas kriminaalasjas kinnipidamisele vabaduses ning juhul, kui ta oleks soovinud alkoholiravile minna või end muul moel ravida, oleks tal see võimalus olemas olnud. Ka märgib kohus, et vanglas on kinnipeetavatele meditsiiniline abi tagatud.

Menetluskulud ja asitõendid

Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 150 - eurot. KrMS § 180 lg st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. on selle suuruseks 810 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada

väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 405 eurot.

Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt V.U ’il

väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. V.U ’i näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii na võimeline tasu vanglas, kui ka karistuse kandmiselt vabanenu eest töötama. Kuivõrd isik asub peab kohus võimalikuks kandma vabadusekaotuslikku karistust

ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsus

e jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS - -319. § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311 313, § 315, § 318

Merle Parts kohtunik