1-19-2939/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-2939

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprillil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-2939 ( ) 18231502324 Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk

Ines Üprus

Kriminaalasi X.A süüdistatuna KarS § järgi

121 lg 2 p 2 kokkuleppemenetluses

Prokurör

Janar Pilve Süüdistatav

X.A – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx OÜ, varem kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada X.A KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui X.A ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista X.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ral 1 810 eurot ja p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse osutatud õigusabi eest .

Kohustada X.A-lt tasuma ja kaitsjatasu 12 kuu

väljamõistetud sundraha jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,5 eurot.

Sundraha kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 jooksul ja kuu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju

Maakohtu Tallinna -toimikust. kohtumaja kantseleist või e Maksekorraldusel märkida selgitusena „ sundraha.“ X.A , kriminaalasi 1-19-2939, menetluskulud

ja Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemid

e korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ lähenemiskeeld alusel kohaldada X.A-le

kannatanu K M suhtes 3 aastat. Keelata X.A-l: tähtajaga - läheneda K Mle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, v.a tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel ja ühiste lastega kohtumisel; - K Mle elukohale aadressil x

läheneda lähemale kui 100 meetrit; - K Mle juhuslikel kohtumistel, kohustades X.A viivitamatult läheneda eemalduma K Mst siseruumides vähemalt 5 meetri kaugusele ning muudel juhtudel vähemalt 50 meetri kaugusele; - K M eetrit; läheneda töökohale lähemale kui 50 m - K M võtta ga ühendust telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu, v.

a ühiste lastega seonduvates küsimustes.

A - -plaat (kriminaalasja materjalide juures) kriminaalasja materjalide sitõend CD jätta juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

X.A süüdistatakse selles, et ta tõukas kahe käega 11.11.2018.a kl 08.35 ajal x asuvas korteris enda endist elukaaslast K Mt (ik x) nii, et ta kukkus ja lõi kukla vastu seina. Seejärel lõi X.A t ühel korral vastu nägu ning tabas kannatanu huule piirkonda. K M Kirjeldatud teoga põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusena alahuulele marrastuse ning huulele paistetuse.

Seega pani X.A toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st tekitas temaga lähisuhtes olevale isikule, s.o , füüsilist valu ning kehavigastusi. K M

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud X.A 15.03.2019.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunn KarS § X.A istamist ja karistamist

121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. Kui X.A ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lgte 1 amata, – 3 jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pöör KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada K M (ik x) isikuõiguste kaitseks X.A-le lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda: le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 K M meetrit, v.a tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel ja ühiste lastega kohtumisel; K Mle elukohale aadressil x lähemale kui 100 meetrit; K Mle juhuslikel kohtumistel, kohustades X.A viivitamatult eemalduma K Mst siseruumides vähemalt 5 meetri kaugusele ning muudel juhtudel vähemalt 50 meetri kaugusele; töökohale lähemale kui 50 meetrit; K M keelata X.A võtta ga ühendust telefoni, kirja ja elektronposti teel K M ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu, v.

a ühiste lastega seonduvates küsimustes. Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p asitõendi - 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva st - - plaadi, CD mis asub - pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 810 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot eurot, KrMS § 180 lg 1 ja riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik