1-19-3202/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-3202

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22. aprill 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi V.P lg 2 süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav V.P, IK XXX; sünniaeg: 11. august 1953. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis XXX : ; töökoht: ei tööta,

vanadus telefon: ; varasem karistatus: kriminaalja pensionär; elukoht: XXX; XXX väärteo tõkend: ei ole kohaldatud korras karistamata;

KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista kümme (10 V.P lg 2

) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 määrata, et mõistetud kümne (10 alusel ) kuu pikkusest vangistusest tuleb V.P seitse (7 vangistust. koheselt ära kanda ) päeva

KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja hulka V.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.–20. jaanuar 2019. a, s.o kaks (2) päeva ning ülejäänud koheselt ärakandmisele kuuluva viie (5) päeva vangistuse algust arvata alates tema teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 21. aprillist 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada suhtes tõkendina vahistamist kuni V.P kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmiseni.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa üheksa , s.o

(9) kuu kahekümne kolme (23) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.P ei pane ühe katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 (1 aasta kuue (6) kuu pikkuse ) lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on V.P

katseajal kohustatud:

1. elama

;

kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametniku le andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.P-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata V.P-le katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata V.P-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi

„Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, - -

Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik

registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil

http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse . määratud ajal

KarS § 78 p 1 alusel hakata V.P katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata V.P katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise V.P-lt õigus kuueks ) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. (6

Liiklusseaduse § 127 alusel on V.P kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista V.P-lt sundraha

ükssada viis 05) eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist (14) eurot ja kaitsjatasu (1 k 0) eurot. olmkümmend (3 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS

§ 180 lg 3 alusel määrata, et V.P on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates jooksul. kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700020851. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.P juhtis: süüdistatakse selles, et tema

19. jaanuaril 2019. a kella 12:40 paiku Tartumaal Tartu vallas Sojamaa küla 4 juures

mootors -Benz 200 D reg-nr , olles alkoholijoobes õidukit Mercedes XXX (alkoholisisaldus tema veres oli 2,42 mg/l kohta);

21. april 2019. a lil kella 21:17 paiku Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus Kase tn 3

juures mootorsõidukit Mercedes-Benz 200 D reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,97 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus V.P kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähe 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 malt milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani V.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt t KarS

kvalifitseeritava kuriteo aotleb prokurör § 424 lg 2 järgi toimepanemise eest süüdistatavale V.P-le karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 määrata, et mõistetud vangistusest koheselt ära alusel tuleb V.P kanda 7 vangistust. KarS

20. jaanuar päeva § 68 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva (19.– 2019. a), mille vältel V.P oli kahtlustatavana kinni peetud. Kandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda veel 5 päeva, mille kandmise algust hakata arvestama alates V.P kahtlustatavana kinnipidamisest 21. aprillil 2019. a.

Kohtuotsuse t kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada äitmise tagamiseks koheselt ära

V.P suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse

ära kandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa päeva , s.o 9 kuud 23 vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.P ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud V.P

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.P-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada V.P alates vangistuse kandmiselt vabanemisest

hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja

tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„

teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu - - Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

6 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu

14 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot varalist seisundit ja . Võttes arvesse V.P

resotsialiseerumisväljavaateid (tema sissetulekuks on üksnes vanaduspension ja ta põeb mitmeid haigusi, mille raviks on vaja pidevalt osta ravimeid) sundrahast riigi kanda 300 , jätta

eurot ja kaitsjatas e (kaitsjatasu 30 eurot, ust 30 eurot. Ülejäänud menetluskulud joobetuvastamise tasu 14 eurot ning 105 eurot sundrahast, s.o kokku 149 eurot) tasumiseks määrata süüdistatavale tähtaeg alates kohtuotsuse jõustu

1 aasta misest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

V.P lg 2 tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada V.P suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalikesitatud ei ole. õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. V.P menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565

, lg 2 vähendamisele joobeseisundi tuvastamise tasu ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub

kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga täies ulatuses ja äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS

§ 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud

menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)