4-19-2017/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-19-2017

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2017 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

E.B kaebus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 18.03.2019. a otsusele väärteoasjas nr

2570,19,000102, mille kohaselt karistati E.B

Liiklusseaduse § 224 lg järgi rahatrahviga 65 1

trahviühikut, s.o 260 eurot Menetlusosalised

Kaebuse esitaja E.B , isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: *, * *

Kohtuväline menetleja PPA prefektuuri Haapsalu Lääne

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata E.B kaebus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 18.03.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2570,19,000102. 2. Teha uus otsus karistuse täitmise osas - rahatrahvi 260 eurot

määrata tasumine ositi

igakuiste maksetena 10 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu

15. kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, järgnevad 9

osamakset järgnevate kuude 15. kuupäevaks. Osamakse suurus 26 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ak nr EE891010220034796011 ASis SEB Pank, ak

nr EE932200221023778606 Swedbank ASis või ak nr EE701700017001577198

Luminor Bank ASis, märkides . VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse viitenumbri * rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui järgib osastatud rahatrahvi tasumise E.B

tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav -

asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 3. Edastada kohtuotsus E.B-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva

4-19-2017

2 jooksul kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 18.03.2019. a otsusega väärteoasjas nr 2570,19,000102 /VTT tl 12/ karistati E.B 16.02.2019 järgmise rikkumise eest –

kell 11.31 Tallinna mnt 63 Haapsalu linn Lääne maakond, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,27 mg/l

+/- Alkoholisisaldus v 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,22 mg/l. äljahingatavas õhus

mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0083, taatlustunnistuse nr TTRC-18-00191. Rikkus 69 lg 3. LS § Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 1. E.B 1 alusel rahatrahviga 65 trahvi 260 eurot. karistati LS § 224 lg ühikut, s.o

Kaebus Kaebaja leiab /tl 1-6/

, et otsus tuleb tühistada või vähendada karistust. Kaebaja leiab, et otsus tuleb tühistada kuna kaalutlusõiguse teostamisel jäet

i arvestamata olulised asjaolud, arvestati kohatuid asjaolusid ning karistamine otsuses kajastatu alusel on

ebaõiglane ning vastuolus seadusest tuleneva kohustusega võtta karistuse määramisel

arvesse kõiki olulisi asjaolusid.

Isikut ei saa karista negatiivse , kuna da statistika parandamiseks liiklusõnnetuste osas negatiivne statistika ei ole kuidagi seotud kaebajaga. Teiseks kaebaja möönab ning on kahetsenud, et omamata alkom etrit puudus tal võimalus e ise veenduda kaines olekus, ent eeldades enda kainet olekut, istus rooli. Seega on tegemist

isikuga, ma teadmise juures ning tema raskem karistamine kes on käitunud oma pari

preventatiivsetel eesmärkidel ei ole kohane ja ei saa kuidagi parandada liiklusõnnetuste

statistikat. Lisaks ei toonud tema tegevus kaasa liiklusõnnetust, mistõttu on eeltoodud karistamise põhjendus täiesti meelevaldne ning kohatu. Täiendavalt ei ole hetkel olnud põhjust tõsiselt karta politsei poolt välja toodud õigushüve

kahjustumist ehk ei ole esinenud asjaolusid, mille alusel oleks kohane väita, et kaebaja tegevuse tulemusena kaasnes oht inimese elule.

V on

äärana märgitud väärteo toimepanemise koht või alternatiivselt on vääralt kirja

pandud toimepanemise ko Aadressil Tallinna mnt.63, Haapsalu has mõõdetud tulemus. linn, Lääne maakond on tuvastatud kaebaja väljahingatavas õhus esmane alkoholisisaldus.

Ent alkoholisisaldus 0,27+- 0,05mg/l kohta on tuvastatud politseijaoskonnas aadressil Lossiplats 4. Seega kajastuvad väärteoasja otsuses valed faktilised asjaolud, mis omakorda

loovad olukorrast vale arusaama ning toovad sellega kaasa väärteoasja tühisuse, kuna otsuses kajastatud kujul toimunud sündmust ei ole aset leidnud.

O est, et kaebaja oli teadlik oma rikkumisest, hoolimata sellest, et tsus lähtub eeldus menetleja enda poolt on välja toodud, et tegu on toime pandud ettevaatamatult. Seega on

politsei rakenda raskemaks teadliku nud vääralt oma kaalutlusõigust, hinnates tegu tegutsemise tulemusena, olles sam ettevaatamatusega. as ise tõdenud, et tegemist oli

Kaebaja on ka oma selgitustes selgitanud, et ta ei oleks sõidukit juhtinud, kui ta oleks

olnud teadlik, et on kaebaja alkoholil on jätkuvalt mõju tema kehale, kusjuures kahetsenud, et ta ei olnud 100% veendunud enne rooli istumist selles, et alkoholijoovet

enam ei esine. On eluliselt usutav, et vastavas olukorras, kus vastav otsus enese kaine

ol

alkoholitarbimise ning suures koguses vee tarbimise eku üle eelmise õhtu minimaalse puhul võetakse vastu operatiivselt, ei pidanud ega saanudki käesolevas olukorras kaebaja leida, et alkoholil on jätkuvalt mõju tema kehale. Olukorda tuleb hinnata , mitte ex ante ex

post. Politsei jätab aga oma otsuses ettevaatamatusest teo toime panemise arvestamata, hinnates tegevust tahtlikuks ning sellega seoses karistust ka raskendab.

4-19-2017

3 Politsei on otsuses jätnud arvestamata kaebaja seisukoha ning ütlused. Kaebaja ei saanud

võtta teadlikult riski, kui ta ei olnud oma jääknähtudest teadlik, vaid toimis nii nagu on protokolli ju vett. Lisaks tunnistustes kirjas ehk tarbis eelmisel õhtul vähe alkoholi ning pal

olid juhi reaktsioonid ja olek täiesti korras ehk ta tundis ennast täiesti kainena, mis on samuti d alkoholisisaldust protokollis kirjas, kuid on jäetud arvestamata. Hinnatud on vai ning leitud akse asjaolud, mis on põhjendusi karistuse raskendamiseks, ent arvestamata jäet karistust kergendavad. Seega loob politsei otsus kooslusena vale arusaama juhtunust ning karistab oluliselt rangemalt kui oleks kohane konkreetses situatsioonis karistada.

Menetleja on rangem karistamine ning kaebaja otsuses meelevaldselt väitnud, et majandusliku seisukorra halvendamine parandab liiklusharjumusi. Tegemist on menetleja subjektiivse arvamusega, mis aga on vastuolus faktilise olukorraga. Kaebaja kujul on

tegemist üliõpilasega, kelle majanduslik olukord, kui seda üldse arvestada väärteo

menetlemisel, saab olla vaid karistust kergendav asjaolu. Kaebaja majanduslikult keerukasse olukorda surumine, väites sellega liiklusharjumuste parandamist, on väär, eriti

olukorras, kus tegemist on ennegi sissetulekut mitte omava isikuga. Seda ei ole aga menetleja oma otsuses arvestanud, vaid rõhunud vaid oma subjektiivset soovi võimalikult rangelt kaebajat karistada.

Otsuses ei kajastu, et arvestataks kaebaja kahetsust. Taaskord on kergendava asjaolude

hulgas see välja toodud, ent otsuse kaalumisel arvestamata, mille rikutakse oluliselt menetlusõiguse normi ja see on mõjutanud ka asja otsustamist.

Otsuses ei aebajal ei ole kajastu, et arvestataks kaebaja varasemat käitumist. Kuna k varasemalt ühtegi karistust, on tegemist tema esimese rikkumisega. Seda enam on kohatu,

et esimese rikkumise korral heidetakse kaebajale ette negatiivset liiklusõnnetuste

statistikat, sest kaebaja on oma varasemas käitumises olnud alati korrektne ning seaduskuulelik. M askendavatest kaalutlustest, ent enetleja on lähtunud vaid hüpoteetilistest ning karistust r

on kaalumata kergendavad asjaolud karistuse jätnud kõik määramisel, rakendades seega

olulisel määral valesti kaalutlusõigust. Sellest tulenevalt le kaebaja, et väärteo otsus iab

tuleb olulistest menetleja eksimustest tulenevalt tühistada või karistuse määra tuleb vähendada kohtu poolt kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistlikuks peetava suuruseni.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele / 19- tl

19a/, et m endatud enetlusaluse isiku süü on tõ väärteoasjas kogutud tõenditega.

Kergendava asjaoluna arvestatud kahetsusega ja loomulikult sellega, et menetlusalusel

isikul varasemad rikkumised puuduvad. Rikkumiste puudumist tõendab toimikus olev karistusregistri väljavõte. Raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust tuginedes statistikale, selgitatud on olukorda liikluses ja viidatud ei ole määratud

teo ohtlikkusele. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõidukijuhtimine kujutab ohtu

liikluses. Kuigi hetkel õnnetust küll ei juhtunud, oli kaudne oht selleks olemas.

Teadaolevalt ei olnud menetlusalune isik sõidukis üksi. Seega oli ta ohtu seadnud ka

kaasreisijad ja antud juhul oligi alkoholi piirmäära ületava juhi tegevuses tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Seadusest tulenevalt on tegemist karistatava teoga.

Rikkumise kohaks saab olla koht, kus sõiduk kinni peeti ja juht juhtimiselt kõrvaldati.

Väärteoprotokolli kohaselt on rikkumine toime pandud aadressil Tallinna mnt 63

Haapsalus e tuvastamiseks Haapsalu Linna tee ja Kase tänava vahel. Juht toimetati joob

politseijaoskonda, kus kasutati tõenduslikku alkomeetrit mille näit andis positiivse

tulemuse. Tõendusliku alkomeetri protokoll vormistati jaoskonnas. Faktiliste asjade

moonutamisest ei saa juttugi olla, Tallinna mnt 63 juures on politsei poolt tuvastatud sõidukijuhtimise fakt.

4-19-2017

4 Ettevaatamatust on otsuse tegemisel arvestatud. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et tarvitas eelmisel õhtul minimaalselt alkoholi ning suures koguses vett. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt kindlasti kuidagi rääkida väikesest kogusest alkoholist. Teada on, ei saa

et erineva alkoholijoomine võib mõjutada organismist alkoholi kadumist. Samas sellise

alkoholi koguse ja aja juures ei ole väljapuhkamise aeg piisav. Seda oleks pidanud menetlusalune isik ka teadma. Üldiselt 80 kg kaaluva mehe organismist väljub 2 pitsi 0,08 liitrit viina 40% 6 h h ca ja 2,5 liitrit õlut 4,5% 18 . Kui selle valemi järgi arvestada, siis väljapuhkamise aeg jääb kindlasti lühikeseks.

O - kergendav asjaolu: tsuse esimese leheküljel on märge kahetsus. Seega ei saa väita et sellega menetleja ei oleks arvestanud.

Kohtuväline menetleja on arvestanud eelnevate rikkumiste puudumisega. Vastasel juhul oleks otsuses kajastatud et isik on varasemalt karistatud j ulla ka a siis võinuks kaalutlusele t juhtimisõiguse äravõtmine. On väga kahetsusväärne, et menetlusalune isik ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest.

Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärteo menetlemisel ei ole rikutud

väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud

kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,19,000102 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust, mis on 260 äärteoasjas tuleneb seadusest ja eurot. Otsus v vastab rikkumise raskusele nin

g tühistamiseks ei ole põhjust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 6, VTT tl 2/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille

kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad

/VTT tl 11, 12/ .

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib kas E.B , on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. E.B on tunnistanud /VTT tl 6-7/, et eelmisel neljakesi pradega õhtul tähistasid koos sõ sünnipäeva Kella 20 ajal hakkasid alkoholi tarvitama. Kamba peale oli üks liitrine rumm .

„Captain Morgan“ ja üks 0,5 liitrine viin „Stolitšnaja“. Lahjendasid kanget alkoholi „Coca Cola“ ja apelsinimahlaga. Tarbis enda arvates alkoholi mõõdukalt. Tä - pset kogust ei oska öelda. Arvab, et jõi teistest sõpradest natukene vähem alkoholi. Tarbis alkoholi kella 02ni. Kell 03 ajal läks magama. Hommikul kuskil kell 09 ajal ärkas üles. Kusagil kella 10 ajal sõid koos. Kella 11 ajal sõi ära taldrikutäie salatit. Kuskil 11.20 ajal otsustasid sõita

sõbra autoga, millega olid tulnud peole, Haapsallu vanalinna pitsat sööma. Tundis ennast täiesti kaine olevat ja pakkus ennast autojuhiks. Kella 11.30 ajal kui juhtis sõbra R T autot rg- , peatas neid politsei ja se

märk * lgus, et on siiski mitte täiesti kaine. Väärteoprotokolli /VTT tl 11/ on kirjutanud

, et kahetseb juhtunut ja üritab olla edaspidi hoolsam.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 16.02.2019. a /VTT tl 3/ kell nähtub, et

11.31 on indikaatorvahend E.B kontrollimisel andnud positiivse tulemuse. Pöördel on mille kohaselt on joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll,

E.B tuvastatud suured silma pupillid -, isiku ja kohataju selge, , kõne selge, aja

4-19-2017

5

teadvusel, mä tunni sündmusi, koordinatsioon häire käitumi letab viimase 24- teta, ne ja reaktsioonikiirus normaalne, alkoholi lõhn suust.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki /VTT tl 4-5/ kohaselt

kasutati 16.02.2019. a r Alcotest 7110EST nr ARDM- tõenduslikku alkomeetrit Dräge

0083, kontrollile allutatud isik E.B ,

tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,27 mg/l, laiendmäära lõplik mõõtetulemus 0,22 matus 0,05 mg/l, mg/l.

Tunnistaja J P

/VTT tl 9/ kohaselt rgses patrullis ütluste 16.02.2019. a oli graafikujä ,

teostasid liiklusjärelevalvet Tallinna mnt 63 juures Haapsalus, seistes tee ääres. Kella 11.30 ajal peatas Uuemõisa poolt tuleva sõ märk * * millel tuled ei põlenud. iduki BMW rg-

Juhiga suheldes tundis kerget alkoholi lõhna. Kontrollis BMW juhi E.B

võimalikku joovet indikaatorvahendiga, mis näitas alkoholi. Täpsemal kontrollimisel indikaatorvahendiga oli näit 0,25 mg/l. Kõrvaldasid juhi sõiduki juhtimiselt ja toimetasid politseijaoskonda edasisteks menetlusto ik R T istujana, iminguteks. Sõiduki oman oli kõrval sõidukis viibinud J A oli kaine ja jätkas kaine juhina BMW juhtimist.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 16.02.2019. a /VTT tl 8/ kohaselt kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 2 alusel sõiduki BMW 320 rg märk * E.B - juhtimiselt Tallinna mnt 63 Haapsalu kell 11.31 kuni kainenemiseni. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et E.B on toime

pannud teo, mis talle protokollis E.B rikkus oma väärteo süüks arvatakse.

tegevusega LS § , mis sätestab, et mootorsõ ühes liitris väljahingatavas 69 lg 3 idukijuhi õhus 0,10 milligrammi või rohkem. ei tohi olla alkoholi Kohus leiab, et E.B poolt toime pandud tegu täidab LS § 22 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb väärteona 4 lg 1

ette mootors juhtimise isiku poolt, õiduki kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 0,24 milligrammi. – Kohus märgib, et kogutud tõenditega on üheselt tuvastatav, et väärteo toimepanemise koht

oli Tallinna mnt 63 Haapsalu nagu väärteoprotokollis kirjas on, just selles kohas peatas

politsei E.B poolt juhitud sõiduki. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati E.B suhtes

politseijaoskonnas, kuid see asjaolu ei muuda teo toimepanemise kohta ja ei raskenda

E.B olukorda, kuna peale E.B kinnipidamist politsei poolt E.B alkoholi ei

tarvitanud, seega 15 minutit peale süüteo toimepanemist tõendusliku alkomeetri kasutamine tema suhtes pigem kergendab E.B olukorda.

Kohus leiab, et E.B teo toime

pani talle süüks arvatud väär ettevaatamatusega.

Kohus leiab, et E.B politseile antud ütlused ja kaebuses avaldatud asjaolud eelmise

õhtu alkoholitarvitamise kohta ei lange kokku. Politseile antud ütlustes tunnistab sõpradega 1,5 liitri es väidab, et eelmisel õhtul tarvitas kange alkoholi tarvitamist, kaebus alkoholi minimaalselt ja jõi palju vett. Tõendusliku alkomeetri tulemus näitab, et E.B

oli eelmisel õhtul alkoholi tarvitanud koguses, et ta autot juhtima asudes ei olnud

seisundis, milles oleks võinud autot juhtida. Juht ei saa oma seisundit hinnata elulise

ustavuse vms tegurite järgi vaid peab olema veendunud, et ta on seisundis, milles võib

autot juhtida. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et aneliku ja kohusetundliku suhtumise korral tähelep oleks E.B pidanud ette nägema, et ta võib olla seisundis, mis ei luba tal autot juhtida.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et E.B on talle süüks arvatud LS § 22 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 4 lg 1 süüdi on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

4-19-2017

6

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, E.B

poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid

väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 22 näeb ette karistusena ühikut või sõiduki 4 lg 1 rahatrahvi kuni 100 trahvi

juhtimisõiguse äravõtmise kuni Kohtuväline menetleja on kuue kuuni. E.B karistanud LS 224 lg 1 65 260 eurot. järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis E.B puhul on

tuvastatud. Kohus leiab, et E.B on keskmisest suurem, alkoholisisaldus süü

väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,22 mg/l, mis on LS § 224 lg 1 sätestatud rikkumise

ülemise piiri lähedal.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. tunnistab oma süüd ja kahetseb E.B juhtunut. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatise 14/ on karistamata isik ja tegu on toime /V tl TT järgi E.B

pandud ettevaatamatusest, seega karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi rangema karistuse mõistmist.

Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel on karistuse mõistmisel oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine. Kohus leiab, et E.B, olles esmase juhtimisõigusega näitas oma tegevusega selgelt, et seab esiplaanile enda huvid /VTT tl 13/, ning liiklusturvalisus ja teiste inimeste ohutus j . ikidel liiklejatel on alus ääb tahaplaanile Kõ

eeldada, et teised liiklejad täidavad liiklusnorme ja seeläbi on viidud liikluses ohuolukordade tekkimine miinimumini.

Kohtuväline menetleja on selgitanud otsuses, et politsei on liikusjärelevalve teostajana

kohustatud negatiivse statistika parandamiseks võtma kasutusele seadusest tulenevad meetmed. Kohus leiab, et sisuliselt on seeläbi tegemist karistuse mõistmise ühe alusega – karistuse üldpreventiivse eesmärgiga.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolud, et otsuses ei ole arvestatud kahetsusega, sellega, et tegu toime pandud ettevaatamatusest, on paljasõnalised. Karistus ei ole määratud rikkuja majandusliku olukorra halvendamiseks vaid otsuses on märgitud, et karistus võib halvendada rikkuja majanduslikku olukorda.

Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et e kohtuväline menetleja on karistus määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. E.B süü on keskmisest suurem

(mis

tingib karistamise karistuse keskmisest määras suuremas määras). Karistust kergendab

kahetsus, E.B on eelnevalt karistamata, tegu on toime pandud ettevaatamatusest –

need asjaolud võimaldaksid määrata karistuse keskmises määras. Samas karistuse

üldpreventiivne eesmärk tingib karistamise keskmisest määrast suuremas määras.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus E.B-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata.

4-19-2017

7

E.B on kaebuses viidanud oma majanduslikule olukorrale, on üliõpilane, sissetulekut mitte omav isik.

KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Kohus leiab, et E.B puhul on mõjuv põhjus, et määrata rahatrahv tasumisele ositi.

Kohus leiab, et KarS § 66 lg 3 juhindudes tuleb E.B-le võimaldada määratud

rahatrahv tasuda ositi 10 kuu jooksul.

Kohus jätab E.B kaebuse rahuldamata, kuid kohus teeb uue otsuse

karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 10 kuu jooksul igakuiste osamaksetena.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1, § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3, VTMS § 120 lg 1, 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik