2-18-2421/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2421

Tsiviilasi

J R (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik J R (pankrotis, isikukood: xxx, elukoht xxx)

Pankrotihaldur

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn,

telefon:

8840,

0600,

e-post:

maire@mmab.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada võlgniku J R (pankrotis, isikukood: xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

2. Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku J R (pankrotis) pankrotimenetluses:

Võlausaldaja

Rahuldamata nõude summa (eurodes)

xxx (xxx kaudu)

473,00

xxx AS

2028,45

xxx

58,00

AS xxx

3110,04

xxx OÜ

1205,74

Tallinna kohtutäitur xxx

349,06

xxx AS

9717,00

3. Võlgnik J R (pankrotis) võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

4. Vabastada Maire Arm pankrotihalduri kohustustest J R (pankrotis) pankrotimenetluses.

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku J R (pankrotis) kanda.

6. Määrata J R (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks

summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.

7. Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo

arvelduskontole nr xxx.

8. Määrus saata resolutsiooni punkti nr 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

9. Algatada võlgniku J R (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172.

10. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab

ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks

kord aastas.

11. Avaldada teade võlgniku J R (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg

2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta

menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163

lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 11.05.2018 määrusega kuulutati välja võlgniku J R pankrot ning nimetati

pankrotihalduriks Maire Arm. Võlgniku J R (pankrotis) pankrotihaldur esitas 06.11.2018.a kohtule

kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 09.11.2018.a määrusega, mis

jõustus edasikaebamata 05.12.2018.

Pankrotihaldur on esitanud kohtule 26.03.2019 lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised

reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks,

võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. J Rl on piiratud liikumine, tuvastatud

keskmine puue ning sissetulekuks on töövõimetustoetus. Võlgniku sissetulek jääb alla seaduses

ettenähtud alammäära, mistõttu ei jää pangakontol vabastatud miinimumist võlausaldajatele midagi

üle ning selle olukorra muutumist ei ole ette näha. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt

alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 lg. 4 toodud alustel juhul, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude

katteks 2 000 eurot, mis võiks kuluda võimalike menetluskulude ning halduri tasu katteks. Samas

peab haldur aga edasist menetlust igal juhul perspektiivituks.

J R on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173

nimetatud kohustusi. PankrS § 172 lg-le 1 vastavalt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele

võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajate üldkoosolekul 27.02 2018.a. võlausaldajaid ei osalenud. Tulenevalt PankrS § 81 lg

2-st on koosolek otsustusvõimeline esindatud häältest olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli

võlausaldajatele õigeaegselt käesoleva seaduse § 79 lõikes 4 nimetatud viisil teatatud. Kasutades

analoogiat PankrS § 78 lg 3-ga, kus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise kohta on

sätestatud, et päevakorra küsimused võib jätta kohtule otsustamiseks halduri ettepanekul, leian, et

oli võimalik koosoleku otsused vastu võtta. Lisaks eeltoodule leian, et raugemise ettepaneku

vastuvõtmist ei pea otsustama võlausaldajad, vaid selle võib haldur teha ka ettepanekuna kohtule

kui ta on teavitanud, et menetluse jätkamiseks puuduvad vahendid.

Pankrotihaldur leiab, et kohustustustest vabastamine on põhjendatud, kuna seadus näeb

üksikisikutele sellise võimaluse ning kohtud on seda seni valdavalt rakendanud. J R puhul

puuduvad seaduses sätestatud alused vabastamise menetluse mittealgatamiseks. Kuna usaldusisiku

määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt

kandma, tegi haldur koosolekule ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnikku ennast. Vastava

nõusoleku on J R esitanud.

Antud pankrotimenetluses igasugune pankrotivara puudub, tagasivõitmise võimalused puuduvad.

Pankrotimenetluses väljamakseid tehtud ei ole. Jaotise alusel ei ole võlausaldajale raha makstud.

Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev

vara puudub. Võlgnikule kuulub Maanteeameti registri järgi sõiduk xxx (registreerimisaasta xxx) ja

kerghaagis xx. Lähemal uurimisel on selgunud, et sõidukil ja kerghaagisel müügiväärtust ei ole,

selleks tuleks teostada vähemalt mingisugused remonditoimingud, milleks aga võlgnikul raha ei ole.

Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et pikema aja vältel enne pankrotimenetluse algust ei olnud nimetatud

vara võimalik olnud müüa ka täitemenetluses.

Haldur on viinud läbi kõik vajalikud menetlustoimingud.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa eurodes, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

Võlausaldaja

Tasumata nõude summa (eurodes)

xxx (xxx kaudu)

473,00

xxx AS

2028,45

xxx

58,00

AS xxx

3110,04

xxx OÜ

1205,74

Tallinna kohtutäitur xxx

349,06

xxx AS

9717,00

Läbi vaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud antud

menetluses puuduvad. Pankrotihaldur taotleb seoses igasuguste rahaliste vahendite puudumisega

eraldi taotlusega menetlusabi andmist riigi vahenditest.

Halduri hinnangul on võimalik nõustuda, et võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise

põhjuseks on olnud üle jõu käivate laenukohustuste võtmine, samuti tervisekahjustus, mille tõttu ei

ole võlgnikul võimalik leida enda võimetele kohast tööd.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg

4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse

raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui

võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 27.03.2019.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku J R

(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiitkontole 2000 eurot tähtajaga 10. aprill 2019.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks

ajaks deponeeritud ei ole.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja

hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana

käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg

3 tähenduses.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõude osas täitedokumendiks. J R (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei

esitanud.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Maire Arm’i võlgniku J R (pankrotis) pankrotihalduri

kohustustest.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud

halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on

kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada

haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja

taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks

397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et

halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri

kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Maire Arm’i töötasuks 476,40

eurot (sh käibemaks).

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse

kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku J R (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis

määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi. PankrS § 65

lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397 eurot,

millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest

menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.

PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele

vastuväite. J R (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid

võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

tuleb algatada võlgniku J R (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige

juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on

veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik

oma kohustusi täidab.

Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta

esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb

kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS §

172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande

ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS

§ 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning

milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik