2-18-5994/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinn kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5994

Tsiviilasi

MTÜ Eesti Autorite Ühingu hagi Tallinn Contsert Club

OÜ ja Worex Music OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

1 816,26 eurot

Hageja: MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood: 80004182,

Lille tn 13, 10614 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Mari Must

(Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn,

e-post: mari.must@ellex.ee)

Kostja I: Tallinn Contsert Club OÜ (registrikood: 12401106,

Narva

mnt

7a,

15172

Tallinn,

e-post:

tallinncontsert@gmail.com)

Kostja II: Worex Music OÜ (registrikood: 12904273, x,

13417 Tallinn, e-post: bednieri@gmail.com)

Kostjate

esindaja:

vandeadvokaat

Aleksei

Ratnikov

(Advokaadibüroo A. Ratnikov ja Partnerid, J. Köleri 8,

10150, Tallinn, e-post: aleksei@ratnikovab.com)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjatelt Tallinn Contsert Club OÜ ja Worex Music OÜ

solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks kahju hüvitis summas

1681,26 eurot.

3. Välja mõista kostjatelt Tallinn Contsert Club OÜ ja Worex Music OÜ

solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks 18.04.2019 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised summas 134,91 eurot ja alates 19.04.2019

viivised protsendina põhinõudelt (1 681,26 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus kohaselt Alexela Kontserdimajas (endine Nordea

Kontserdimaja) toimus 13. aprillil 2018 Dima Bilan’i kontsert „JÄLLE 35“, mille

korraldajaks oli algselt märgitud Tallinn Contsert Club OÜ ning vahetult enne kontserdi

toimumist oli korraldajaks märgitud Worex Music OÜ. Kontserdile müüs pileteid AS

Piletilevi. Nii Tallinn Contsert Club OÜ kui ka Worex Music OÜ ainuke juhatuse liige ja

ainuke osanik on T T. Tallinn Contsert Club OÜ ega Worex Music OÜ ei pöördunud

kontserdil teoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks MTÜ Eesti Autorite

Ühing poole. Seetõttu saatis hageja ise 10. aprillil 2018 kostjale e-kirjaga litsentsilepingu

muusikateoste avalikuks esituseks, mille palus allkirjastada ja tagastada. Samuti selgitas

hageja, et litsentsilepingu jõustumiseks tuleb 12. aprilliks 2018 saata AS Piletilevi väljavõte

piletimüügi kohta, mille alusel saab MTÜ Eesti Autorite Ühing koostada litsentsitasu

ettemaksu arve, mis tuleb tasuda hiljemalt 13. aprilliks 2018. Hageja töötaja selgitas, et

piletimüügi raporti esitamata jätmisel ning litsentsitasu ettemaksu arve tähtajaks

mittetasumisel litsentsileping ei jõustu. Tallinn Contsert Club OÜ ega Worex Music OÜ ei

esitanud nõutud ajaks piletimüügiaruannet, ei allkirjastanud litsentsilepingut ega tasunud

litsentsitasu, kuid sellele vaatamata korraldasid kontserdi. Vahetult enne kontserdi toimumist

saatis juhatuse liige T T piletimüügiaruande seisuga 31. märts 2018. Vastavalt

piletimüügiaruandele seisuga 31. märts 2018 oli kokku müüdud 1248 piletit summas

29199,05 eurot.

Alexela kontserdimajas käis kontserdil hageja töötaja Kati Jehe, kes tuvastas muuhulgas

järgmised kontserdil esitamisele tulnud lood:

−

„MALYSH“, autor Zudin Ilja Valerevich;

−

„NEVOZMOZHNOE VOZMOZHNO“, autorid Krylova Larisa Evgenevna,

Lunev Aleksandr Petrovich;

− „JA TVOJ NOMER ODIN“, autorid Washington James David; Krylova Larisa

Evgenevna; Bilan Dima Nikolaevich;

− „NE OTREKAJUTSJA LJUBJA“, autorid Tushnova Veronika M; Minkov Mark

Anatolevich; −

„NA BEREGU NEBA“, autorid Mshenskiy Mikhail Georgiy; Bokarev

Roman.

MTÜ Eesti Autorite Ühing esindab kõikide laulude autoreid läbi koostöölepingute teiste

riikide kollektiivse esindamise organisatsioonidega. Nii Tallinn Contsert Club OÜ kui ka

Worex Music OÜ tegevusalale (kontsertide korraldamine) on tüüpiline projektipõhine müük

ning puuduvad pikaajalised siduvad müügilepingud. Mõlemal kostjal puudub ka tuntud

kaubamärk, mistõttu saadakse kliente eelkõige tänu mõlema ainuomaniku ja ainukese

juhatuse liikme T T referentsidele ja tutvustele ning neid ka teenindatakse omaniku poolt.

Eeltoodut kinnitab asjaolu, et Tallinnas toimunud kontserdi osas suhtles hagejaga kostjate

ainuosanik ja ainuke juhatuse liige T T.

Kostjad on muusikateoste ebaseadusliku kasutamisega tekitanud kahju. Dima Bilani

kontserdil ei olnud luba teoste avalikuks esitamiseks. Kostjad ei allkirjastanud hageja

saadetud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu ettemakset. Kuivõrd esitatud lugude

autorid on teoste avaliku esitamise õiguse teostamise andnud üle kollektiivse esindamise

organisatsioonile, ei saa nad ise seda õigust vastavalt AutÕS § 79 lõikele 5 teostada.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjad saanud hagejalt luba teoste avalikuks esitamiseks ning

teoste avalik esitamine oli AutÕS § 13¹ lõikest 2 ja § 14 lõikest 3 tulenevalt keelatud. Kostjad

on ise ennast avalikkusele esitlenud ühe ja sama kontserdi korraldajana. Teoste avaliku

esitamisega rikkusid kostjad AutÕS § 13 lõikest 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste

kasutamisele, mistõttu vastutavad hagejale tekitatud kahju eest samal alusel ja vastutavad

hüvitise maksmise eest solidaarselt.

VÕS § 127 lõikest 6 tulenevalt võib kohus määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes

muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava

õiguse kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib kohus kahjuhüvitise kindla summana

määramisel lähtuda muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kuid ka

muudest asjakohastest asjaoludest.

Vastavalt kostjate poolt kohtule esitatud kontserdi piletimüügiandmetele müüdi kokku 1460

piletit summas 33 634,35 eurot. Tavapärase litsentsitasu suuruse arvutamise metoodika on ära

toodud hageja kodulehel, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri puhul tavapärane

litsentsitasumäär 5 % sissepääsutasudelt.

Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekitatud kahju suurus 33 634,35 eurot x 5 % = 1681,72

eurot.

Hageja õigusvastaselt tekitatud kahjunõude suurus, millelt palub arvestada seadusjärgset

viivist, on 1681,72 eurot.

Eeltoodust tulenevalt hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 1681,72

eurot ning viivise alates 18. aprillist 2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja

alates kohtuotsuse tegemisest vastavalt seaduses sätestatud viivise määrale kuni põhinõude

täitmiseni.

Kostjate vastuväited

Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt hageja saatis kostjale 10.04.2018 e-kirja litsentsilepinguga ja palus

selle allkirjastada ja tagastada. Kostjad peavad vajalikuks siinkohal täpsemalt selgitada poolte

vahel toimunut – antud juhul on hageja esitanud tõendid üksnes osaliselt ja endale kasulikus

ulatuses. 13.04.2018 teavitati hagejat, et kostjad on nõus tasuma autoritasu ja saadeti

eelarvestus.

Kostjad

avastasid

pärast

arve

saamist,

et

esitatud

arve

ei

vasta

raamatupidamisseadusele ja seda ei saa korrektselt lisada äriühingu raamatupidamisse. Nimelt

on arvele selgitusena kantud, et tegemist on kahjuhüvitisega asjas nr 2-18-5994 ja summaks

on märgitud 1 681,72 eurot. Kostjatele ei olnud muu hulgas arusaadav, kust tuleneb antud

summa suurus ja arvel märgitud summa osas pole hageja selgitusi jaganud. Samuti pole

selgitatud miks pidi kostja II esitatud arve kohaselt tasuma autoritasu vaidlusaluse arve alusel

täies ulatuses, sh ka kostja I eest.

Esitatud arve ei kajastanud tehingu sisu. Ei olnud võimalik aru saada mille eest arve esitati.

Samuti ei olnud selgitatud, mille alusel kanti üle kostja I kohustus tasuda oma osa autoritasust

kostjale II. VÕS §175 lg.1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel

üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kostja ja

hageja vahel ei ole sõlmitud kohustuste ülevõtmise lepingut, mille alusel kostja II peaks

tasuma kostja I eest kostja I osa autoritasust. VÕS § 175 lg.2 kohaselt kolmas isik võib

võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle

üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostjad kinnitavad, et ei ole omavahel

sõlminud lepingut, mille alusel oleks kostja I kohustus tasuda D. Bilani kontserdiga seonduv

autoritasu üle läinud kostjale 2. Samuti ei ole (ega saanud) kostjad tulenevalt VÕS § 175 lg.2

hagejalt nõusolekut taotlenud. Eeltoodu alusel järeldub, et hageja esitas ebaõige arve,

arvestamata, et temal puudub õiguslik alus arve esitamiseks kostjale 2 (autoritasu määramine

täies ulatuses). Sellest johtuvalt ei ole kostjatel isegi tekkinud kohustust tasuda arvet, kuna

kostjad pole saanud seadusele vastavaid arveid, mis on antud juhul aluseks autoritasu

tasumiseks.

Kostjad on aga käitunud hageja suhtes heas usus. Peale ebaõige arve saamist osundasid

kostjad, et arve on veaga ja seda ei ole võimalik tasuda, kuna arve sisust ei ole võimalik aru

saada. Samuti on kostjad selgitanud, et on nõus tasuma autoritasu ja palusid esitada iga kostja

kohta eraldi lepingu ja iga kostja kohta eraldi arve. Kostjad on arve saamise järgselt samuti

saatnud hagejale vastuse palvega esitada eraldi arved vastavalt hagejale saadetud aruannetele.

Vastavalt aruannetele jagunes autoritasu kahe kostja vahel, mis tähendas, et ei saanud kanda

ühe kostja raamatupidamisse arvet, mille osas sellel äriühingul kohustust hageja ees ei olnud.

Antud seisukoha on kostja hagejale ka esitanud enda arve saamise järgses kirjavahetuses.

Kostjad ei ole mitte üheski kirjas keeldunud autoritasu maksmisest, vaid on palunud üksnes

esitada aruannetele vastavad arved. Kostjad on esitanud hagejale D. Bilani kontserdi

aruanded, et hagejal oleks võimalik esitada kostjatele seadusele vastavad arved ja autoritasu

lepingud. Ei ole põhjendatud, et hageja on esitanud ühele kostjale arve kogu nõude osas kuigi

kostjad on hagejale esitanud ürituse aruanded, millest lähtuvalt saab ja peab esitama

konkreetse arve konkreetsele äriühingule. Ei ole mõistlik, et hageja on jätnud arve

koostamisel tähelepanuta asjaolu, et tasu maksmise kohustus on kahel erineval äriühingul.

Sellest lähtuvalt ei saanud mõistlikult oodata ka, et üks kostja tasub kogu nõutud autoritasu, st

ka teise kostja eest (eelnevalt on kostjad selgitanud, et selleks puudub õiguslik alus).

Lähtuvalt eeltoodust ei ole hagiga kohtusse pöördumine olnud põhjendatud ja muu hulgas ei

ole põhjendatud viiviste või muude kahju hüvitiste sissenõudmine lähtuvalt VÕS §-ist 139,

kuna nõuet sellisel viisil, nagu hagis on kirjeldatud, ei ole tekkinud ega eksisteeri. Hageja on

alusetult pöördunud nõudega kohtusse, arvestamata, et kostjad olid nõus kogu autoritasu

hagejale tasuma. Ainuke põhjus miks autoritasu on jäänud maksmata on arve mittevastavus

raamatupidamisseaduses toodule – antud arvet ei saa kajastada kostjate raamatupidamises,

sest selle üksnes osalist tasumist ei oleks hiljem võimalik kasvõi EMTA-le põhjendada.

Muu hulgas ei ole arvelt võimalik välja lugeda, millise kontserti autoritasu eest on arve

esitatud. Raamatupidamisseaduse kohaselt peab olema arvetel märgitud arve sisu ja alus.

Antud juhul polnud hageja seda teinud. Antud juhul on hageja pahatahtlikult keeldunud arveid

ümber tegemast ja pöördunud selle asemel otse kohtusse ning on teinud seda ennatlikult ja

põhjendamatult. Seda ei saa aga pidada mõistlikuks ja kostjatele arusaadavaks. Kostjatel oli

õigus saada seaduse nõuetele vastavad arved – miks on hageja arvete muutmisest keeldunud

jääb kostjatele arusaamatuks. Hageja pole selgitanud, miks ta ei soovinud ebaseaduslikku

arvet seaduse nõuetele vastavaks ümber teha vastavalt kostjate poolt hagejale esitatud

aruannetele.

Lähtuvalt eeltoodust ei saa kostjad nõustuda ühegi hagiavalduses toodud väitega ja leiavad, et

hagi on esitatud pahauskselt ja enda jõupositsiooni ära kasutades.

Hageja ise toob avalikult välja, et EAÜ-ga tuleb sõlmida leping (https://www.eau.org/teoste-

kasutajale/muusikateoste-avalik-esitus/), siis ilmselgelt on see tavapärane tegevus. Kuna

tegemist on avaliku informatsiooniga, siis järelikult käitub ja tegutseb hageja vastavalt.

Samuti saatis hageja pidevalt kostjale koostöö käigus lepinguid.

Kostjad osundavad täiendavalt, et hageja on esitanud mõlema kostja osas ühise nõude

summas 1681,72 eurot, mille aluseks on piletimüügi aruanded, kus on arvestatud summad

koos

käibemaksuga.

Kostjad

juhivad

tähelepanu

asjaolule,

et

kostja

I

on

käibemaksukohustuslane,

kuid

kostja

II

mitte.

Vastavalt

KMS

§

lg

käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik

juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või

kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Vastavalt KMS § 24 lg 1

maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase

kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale

väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-

s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja

pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

Eeltoodust järeldub, et kuna kostja I on käibemaksukohustuslane, siis on ta kohustatud

müüdud piletitele lisama käibemaksu. Seega aruandes piletite müügihind võib olla näidatud

ainult koos käibemaksuga, kuna käibemaksukohuslase puhul peab olema lõplik

teenuse/müügi hind näidatud koos käibemaksuga. Tulenevalt KMS §15 ei ole ürituste

piletitele tehtud erandeid; seega piletite müügihinnale kehtestatakse käibemaksu määra 20%.

Seega kostja I arvestas piletitele juurde käibemaksu vastavalt seaduses märgitule, kostja II aga

mitte. Hageja ei või aga arvestada arvestustes käibemaksu, kuna tema ei ole

käibemaksukohuslane ning käibemaks ei ole AutÕS mõttes autoritasuks. Kuna käibemaks on

riigi poolt kehtestatud maks, mitte aga autoritasu, siis ei või hageja sellele oma nõuet

laiendada. Eelnevast tulenevalt peaks hageja tegema enda toodud arvestuses muudatuse ja

vähendama kostja II poolt saadud piletitulu summat käibemaksu summa võrra.

Kuigi hageja leiab, et autoritasu on võimalik tõlgendada kahjuna, siis kostjad selle käsitlusega

ei nõustu. Kostjad leiavad, et autoritasu (ka nn litsentsitasu) ei ole samastatav kahjuga.

Kostjate arvates ei eksisteerinud poolte vahel sellist suhet, kus kostjad võiksid tekitada

hagejale kahju (oma olemuselt). Käesoleval juhul on hageja oma vastava otsusega

kehtestanud protsendid, millised ta võtab autoritasuna üritustelt (kuigi ka selline protsentide

kehtestamine on vaieldav). Seega jääb siiski hagejal autoritasu saamata ning kahju ei teki.

Kostjate arvates ei saa käsitleda hageja nõuet kahjuna ka põhjusel, et hageja nõue ei vasta

oma olemuselt VÕS §128 lg.2, mille kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu. Otsest varalist kahju ei saanud kostjad hagejale tekitada. Samuti

ei ole tegemist saamata jäänud tuluga VÕS § 128 lg.4. Kui aga kohus leiab, et hageja nõuet

tuleb käsitleda kahjuna, siis leiavad kostjad, et kahju tekkimist ei ole nõuetekohaselt

tõendatud, st ei ole toodud ega tõendatud põhjuslikku seost, õigusvastasust, kahju suurust,

süüd ja selle vormi.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

1) hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise

organisatsioon;

2) Alexela Kontserdimajas (endine Nordea Kontserdimaja) toimus 13. aprillil 2018 Dima

Bilan’i kontsert „JÄLLE 35“, mille korraldajaks oli algselt märgitud Tallinn Contsert Club

OÜ ning vahetult enne kontserdi toimumist oli korraldajaks märgitud Worex Music OÜ;

3) 13. aprillil 2018 toimunud Dima Bilan’i kontserdil tulid esitamisele järgmised teosed:

-

„MALYSH“, autor Zudin Ilja Valerevich;

-

„NEVOZMOZHNOE VOZMOZHNO“, autorid Krylova Larisa Evgenevna, Lunev

Aleksandr Petrovich;

-

„JA TVOJ NOMER ODIN“, autorid Washington James David; Krylova Larisa

Evgenevna; Bilan Dima Nikolaevich;

-

„NE OTREKAJUTSJA LJUBJA“, autorid Tushnova Veronika M; Minkov Mark

Anatolevich; −

„NA BEREGU NEBA“, autorid Mshenskiy Mikhail Georgiy;

Bokarev Roman.

4) kostja ei ole sõlminud hagejaga ega muusikateoste autoritega lepingut muusikateoste

avalikuks esitamiseks.

Hageja on esitanud hagi kostjate vastu autori varaliste õiguste esindaja loata muusikateoste

avaliku esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 1 681,72 eurot ja viivise

nõudes.

AutÕS § 4 lg 3 p 7 kohaselt kuuluvad tekstiga ja tekstita muusikateosed autoriõigusega

kaitstavate teoste hulka. Kooskõlas AutÕS § 11 lõikega 1 tekivad teose autoril selle

loomisega varalised ja mittevaralised õigused. Varaliste õiguste hulka kuulub AutÕS § 13 lg 1

p 7 alusel õigus lubada ja keelata teoste avalikku esitamist elavas või või tehniliselt

vahendatud ettekandes. AutÕS § 131 lg 1 kohaselt teostab autor oma varalisi õigusi kas

iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus

selle üle, et hageja näol on tegemist kollektiivse esindamise organisatsiooniga. AutÕS § 13 lg

2 järgi võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav

isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise

organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku

esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele

taotleb loa üks nendest.

AutÕS § 14 lg 1 näeb ette, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute

poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu,

sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord määratakse AutÕS § 14 lg 2

kohaselt kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori

volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose

kasutaja vahelise kokkuleppega AutÕS § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi

arvestades. Kooskõlas AutÕS § 14 lõikega 3 on teose kasutamine keelatud seni, kuni ei ole

saavutatud eelpool viidatud kokkulepet. Ka AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist

teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise

(loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕS

neljandas peatükis ettenähtud juhtudel.

AutÕS § 76 lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja

raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste

omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Kooskõlas AutÕS § 76

lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon mittetulundusühing, kes teostab

kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab

olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad

kontrollima õiguste omajad. Õigustest saadav tasu on AutÕS § 76 lg 7 kohaselt tasu, mida

kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas

ainuõigusest või õigusest tasule. Kasutaja on vastavalt AutÕS § 76 lõikele 10 isik, kes teeb

toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omaja luba või millega seoses tuleb õiguste omajale

maksta tasu, ja kes ei toimi tarbijana. Eeltoodust lähtudes on hagejal kui kollektiivse

esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjalt tasu muusikateoste avaliku esitamise eest.

Käesoleval juhul pole vaidlust selle üle, et 13. aprill 2018 Alexela Kontserdimajas toimunud

Dima Bilan’i kontserdil „ JÄLLE 35!“ esitanud elavas ettekandes muusikateoseid, mille

autorid kuuluvad kollektiivse esindamise organisatsioonidesse ning välismaiste autoriõiguseid

kollektiivselt kaitstavate organisatsioonidega on hagejal sõlmitud vastavad lepingud. Vaidlust

pole ka selle üle, et kostjad ei ole saanud enne 13. aprill 2018 kontserdi toimumist hagejalt

ega teoste autoritelt luba teoste avalikuks esitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud tõendamist, et kostjad korraldades

13. aprillil 2018 Dima Bilan’i kontserdil „ JÄLLE 35!“ rikkus eelnimetatud autoriõiguseid

kollektiivselt kaitstavate organisatsioonide liikmeks olevate autorite varalisi õigusi, milleks on

õigus teose avalikule esitamisele AutÕS § 12 lg 1 p 7 tähenduses ja hagejal kollektiivse

esitamise organisatsioonina on õigus nõuda kostjalt muusikateoste avaliku esitamise tasu.

Vastavalt hageja koduleheküljel avaldatud litsentsitasu suuruse arvutamise metoodikale on

kostjate korraldatud žanri puhul tavaline litsentsitasumäär 5% sissepääsutasudelt (tlk 42).

AutÕS § 81 7 reguleerib autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslikku

kaitset õiguste objekti õigusevastase kasutamise korral. AutÕS § 81 7 lg 1 p 1 näeb ette, et

autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate

õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega

kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui

kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjatelt kui teoste ilma loata kasutajalt

kahju hüvitamist.

VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva

kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse,

autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see

on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida

rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.

Hageja lähtub nõutava kahju hüvitise summa määramisel hageja koduleheküljel avaldatud

litsentsitasu suuruse arvutamise metoodikast, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri

puhul tavaline litsentsitasumäär 5%, mis arvutatakse vastava ürituse sissepääsutasust.

Kostjate poolt kohtule esitatud piletimüügiandmete kohaselt müüdi 1460 piletit summas

33 634, 35 eurot (tlk 108-120). Seega sellest tavapärane litsentsitasu 5% on 1 681,72 eurot.

Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja nõude matemaatilisele arvutusele.

Kostjate vastuväidete kohaselt olid kostjad nõus tasuma autoritasu ja kostjad saatsid hagejale

eelarvestuse, kuid pärast arve saamist selgus, et arve ei vasta raamatupidamisseadusele ja seda

ei saa lisada raamatupidamisse. Nimelt oli arvele selgitusena kantud, et tegemist on

kahjuhüvitisega asjas nr 2-18-5993 ja summaks on märgitud 1 681,72 eurot. Kostjatele ei

olnud muu hulgas arusaadav, kust tuleneb antud summa suurus ja arvel märgitud summa osas

ei ole hageja selgitusi jaganud. Samuti pole selgitatud, miks pidi kostja II esitatud arve

kohaselt tasuma autoritasu vaidlusaluse arve alusel täies ulatuses, sh kostja I eest. Kostjad on

palunud esitada iga kostja kohta eraldi lepingu ja iga kostja kohta eraldi arve. Samuti on

kostjad esitanud vastuväited seoses käibemaksu tasumisega.

Kohus leiab, et kostjate vastuväited hageja nõudele ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saatis hageja ise 10. aprillil mõlema kostja seaduslikule

esindajale T T e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mille palus

allkirjastada ja tagastada. Samuti selgitas hageja, et litsentsilepingu jõustumiseks tuleb 12.

aprilliks 2018 saata AS Piletilevi väljavõte piletimüügi kohta, mille alusel saab MTÜ Eesti

Autorite Ühing koostada litsentsitasu ettemaksu arve, mis tuleb tasuda hiljemalt 13. aprilliks

2018. Hageja töötaja on selgitanud, et piletimüügi raporti esitamata jätmisel ning litsentsitasu

ettemaksu arve tähtajaks mittetasumisel litsentsilepingu ei jõustu (15-15 pöördel). Kumbki

kostja ei ole esitanud hagejale nõutud ajaks piletimüügiaruannet, ei allkirjastanud

litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu, kuid sellele vaatamata korraldasid kontserdi.

Kuna kumbki kostja ei ole sõlminud hagejaga kirjalikku litsentslepingut ega leppinud

mistahes moel kokku AutÕS §-s 48 1 märgitud tingimustes, siis lepingu puudumise tõttu ei

olnud kostjatel õigust teoseid kasutada ehk muusikateoste avalikku esitamist korraldada.

Riigikohus on rõhutanud, et kui kokkulepet autoriõiguse seaduses märgitud tingimustes

saavutatud ei ole, ei saa lugeda lepingut sõlmituks ja teost ei tohi kasutada (3-2-1-107-97).

Seega lepingu sõlmimata jätmisel oleks kostjatel tulnud jätta kontsert korraldamata.

Kostjad on kasutanud ilma autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata

muusikateoseid ning on korraldanud muusikateoste avaliku esitamise. Kuivõrd kostjad

kasutasid teoseid ilma loata ja ilma autoritasu maksmiseta, on kostjatel kohustus hüvitada

sellest tulenev kahju. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kumbki kostja ei ole allkirjastanud

litsentsilepingut ja arve on koostatud pärast käesolevas asjas hagi esitamist, märkis hageja

selgituseks „kahjuhüvitis tsiviilasjas nr 2-18-59942“. Hageja poolt on kostjatele esitatud arve

20.04.2018, so pärast kontserdi toimumist ja hagi kohtle esitamist (tlk 103). Asjaolu, et

hageja on koostanud arve ei vabasta kostjaid autoriõiguse rikkumisest tulenevast vastusest.

Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja töötaja on selgitanud kostjatele ka arvel

toodud summa kujunemist – arvel toodud summa on tavapärane litsentsitasu, mis on arvutatud

kostja esitatud aruande alusel (tlk 106-108). Kostjate juhatuse liige T T on ise avaldanud, et

13. aprilli 2018 Dima Bilan’i kontserdi on korraldanud mõlemad kostjad ning mõlemad

kostjad on saanud piletitulu. Kohus märgib, et kostjad ei ole selgitanud, millisel alusel pidi

hageja sõlmima mõlema korraldajaga eraldi lepingu ja väljastama kostjatele eraldi arved

vaatamata sellele, et pooled ei ole sõlminud litsentsilepingut ja poolte vahel puudub

lepinguline suhe. Kuna kostjad ei olnud hagejaga litsentsilepingut sõlminud, siis hagejal ei

olnud üldse kohustust neile arvet esitada.

Vastavalt VÕS § 65 lõikele 2 tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama

sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Seega tekkis

vastavalt VÕS § 65 lõikele 2 kostjatel solidaarkohustus, kuna mõlemad kostjad pidid täitma

sama sisuga kohustuse (taotlema loa teoste avalikuks esitamiseks kontserdil) ja selle täitmist

võib hageja nõuda konkreetse kontserdi osas vaid ühe korra. Eeltoodust tulenevalt kui kaks

isikut korraldavad muusikateoste avalikuks esitamiseks kontserdi ilma lepingut sõlmimata,

tekib neil kahju hüvitamise osas solidaarkohustus. Seega on hagejal oli õigus esitada kostjate

vastu solidaarne kahju hüvitamise nõue VÕS § 65 lg 1 alusel.

Kostjad on esitanud kahju suuruse arvutamise osas vastuväited seoses käibemaksuga. Muu

hulgas on kostjad esitanud vastuväite, et hageja ei või arvestada käibemaksu, kuna ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Avalikest andmetest on nähtav,

et hagejal on käibemaksukohustuslase number x alates 01.03.1997. Kohus leiab, et kostjate

vastuväited seoses käibemaksuga on põhjendamatud. Hageja kodulehekülje väljatrükist

nähtuvalt litsentsitasu tavapärase metoodika kohaselt 5% sissepääsutasudest ei sisalda

käibemaksusummat (tlk 42). Hageja on selgitanud, et kui sõlmitakse leping ning hageja

väljastab vastava lepingu alusel arve, siis lisandub makstavale litsentsitasule käibemaks, mis

arvutatakse MTÜ Eesti Autorite Ühing vahendustasult. See on ka põhjus, miks lepingu alusel

väljastatud arvetel koosneb litsentsitasu kahest osast: autoritasust ning MTÜ Eesti Autorite

Ühing vahendustasust, millest hageja peab vastavalt AutÕS § 76 lõikele 8, KMS § 2 lõikele

11 ja Maksu- ja Tolliameti juhistele arvestama käibemaksu. Praegusel juhul on hageja nõude

suuruse arvutamisel lähtunud üksnes 5% sissepääsutasudest ning pole arvestanud nn

vahendustasu osalt käibemaksu, kuna tegemist on kahjuhüvitisega.

Kostjad on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt Tallinn Contsert Club OÜ on

käibemaksukohuslane ja Worex Music OÜ ei ole, mistõttu hageja arvutatud kahju suurus on

ebaõige. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide ei ole põhjendatud. Kostjad ei ole välja toonud,

mis ulatuses ja kuidas on need asjaolud mõjutanud kostjate arvates kahju suuruse arvutust

ning missugune on kostjate arvates siis põhjendatud kahju suurus.

Hageja on selgitanud, et hageja on tuginenud kahjunõude suuruse arvutamisel kostjate I ja II

juhatuse liikme T T esitatud piletimüügiaruannetele (tlk 16-24, 108-120). Mõlemad aruanded

on kostjate esindaja ise koostanud või süsteemis genereerinud. Kostja I (Tallinn Contsert Club

OÜ) aruande kohaselt müüdi pileteid 29 199,05 euro eest. Kostja I aruandest ei nähtu, et see

sisaldab piletitasu brutosummana ehk koos käibemaksuga. Kostja I aruanne sisaldab täpselt

samasid andmeridasid nagu kostja II aruanne, milles toodud summad on kostjate väidete

kohaselt ilma käibemaksuta. Seega kostjate väide, et kostja I aruandes toodud summad on

esitatud koos käibemaksuga, on paljasõnaline. Kostjad pole vastava väite tõendamiseks

esitanud täiendavaid tõendeid.

Kuivõrd kostjate I ja II juhatuse liikme esitatud piletimüügi aruannetest ei nähtu käibemaksu

sisaldumine kostja I (Tallinn Contsert Club OÜ) aruandes toodud summas ja kostjad pole oma

väidete

kohta

muid

tõendeid

esitanud,

tuleb

litsentsitasu

arvutada

summalt

29 100,05+4435,30=33 634,35 eurot.

Kostjad on leidnud ka, et autoritasu ei ole võimalik tõlgendada kahjuna. Kostjate arvates ei

eksisteerinud poolte vahel sellist suhe, kus kostjad võiksid tekitada hagejale kahju. Kohus

kostjate käsitlusega ei nõustu. VÕS § 127 lõike 6 kohaselt, kui kahju hüvitamist nõutakse

autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib

kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu

suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse

kasutamiseks. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lõike 6 kohaselt võib kohus määrata

kahjuhüvitise nn hüpoteetilise litsentsitasu suurusena, lähtudes esitatud tõenditest selle kohta,

millise suurusega tasu hageja tavapäraselt teoste kasutamise eest küsib. Samuti on maakohus

ja ringkonnakohus korduvalt määranud kahjuhüvitise VÕS § 127 lõike 6 alusel tavapärase

litsentsitasuna, mille kostjad oleksid pidanud tasuma, kui nad oleksid nõuetekohaselt

sõlminud hagejaga lepingu ja maksnud kontserdil teoste avaliku esitamise eest litsentsitasu.

Eeltoodust tulenevalt on kostjate vastuväide põhjendamatu ning ei arvesta VÕS § 127 lõikest

6 tulenevat regulatsiooni ega selle rakendamist kohtute poolt.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju summas 1681,72

eurot (5% summast 33 634,35 eurot).

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmise. Viivise määraks loetakse VÕS-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheks protsenti aastas. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (so 18.04.2018) kuni kohtuotsuse tegemiseni

kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise

määrani kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemise ja edasi

protsendina põhinõudest. Kostjad leiavad, et põhjendatud ei ole kostjatelt viivise välja

mõistmine tulenevalt VÕS § 139. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et

hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutnud viivise summas 134,91 eurot ja alates

19.04.2019 protsendina põhinõudelt (1681,26 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise

summas 1681,26 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga 18.04.2019 sissenõutavaks muutunud

viivisef summas 134,91 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 19.04.2019 põhinõudelt summas

1681,26 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab

hagi, siis tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik