2-18-5994/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
Legislator headnote
AI generated2-18-5994/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Tallinn kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-5994
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Autorite Ühingu hagi Tallinn Contsert Club
OÜ ja Worex Music OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende
esindajad
1 816,26 eurot
Hageja: MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood: 80004182,
Lille tn 13, 10614 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Mari Must
(Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn,
e-post: mari.must@ellex.ee)
Kostja I: Tallinn Contsert Club OÜ (registrikood: 12401106,
Narva
mnt
7a,
15172
Tallinn,
e-post:
tallinncontsert@gmail.com)
Kostja II: Worex Music OÜ (registrikood: 12904273, x,
13417 Tallinn, e-post: bednieri@gmail.com)
Kostjate
esindaja:
vandeadvokaat
Aleksei
Ratnikov
(Advokaadibüroo A. Ratnikov ja Partnerid, J. Köleri 8,
10150, Tallinn, e-post: aleksei@ratnikovab.com)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjatelt Tallinn Contsert Club OÜ ja Worex Music OÜ
solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks kahju hüvitis summas
1681,26 eurot.
3. Välja mõista kostjatelt Tallinn Contsert Club OÜ ja Worex Music OÜ
solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks 18.04.2019 seisuga
sissenõutavaks muutunud viivised summas 134,91 eurot ja alates 19.04.2019
viivised protsendina põhinõudelt (1 681,26 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei
pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus kohaselt Alexela Kontserdimajas (endine Nordea
Kontserdimaja) toimus 13. aprillil 2018 Dima Bilan’i kontsert „JÄLLE 35“, mille
korraldajaks oli algselt märgitud Tallinn Contsert Club OÜ ning vahetult enne kontserdi
toimumist oli korraldajaks märgitud Worex Music OÜ. Kontserdile müüs pileteid AS
Piletilevi. Nii Tallinn Contsert Club OÜ kui ka Worex Music OÜ ainuke juhatuse liige ja
ainuke osanik on T T. Tallinn Contsert Club OÜ ega Worex Music OÜ ei pöördunud
kontserdil teoste avalikuks esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks MTÜ Eesti Autorite
Ühing poole. Seetõttu saatis hageja ise 10. aprillil 2018 kostjale e-kirjaga litsentsilepingu
muusikateoste avalikuks esituseks, mille palus allkirjastada ja tagastada. Samuti selgitas
hageja, et litsentsilepingu jõustumiseks tuleb 12. aprilliks 2018 saata AS Piletilevi väljavõte
piletimüügi kohta, mille alusel saab MTÜ Eesti Autorite Ühing koostada litsentsitasu
ettemaksu arve, mis tuleb tasuda hiljemalt 13. aprilliks 2018. Hageja töötaja selgitas, et
piletimüügi raporti esitamata jätmisel ning litsentsitasu ettemaksu arve tähtajaks
mittetasumisel litsentsileping ei jõustu. Tallinn Contsert Club OÜ ega Worex Music OÜ ei
esitanud nõutud ajaks piletimüügiaruannet, ei allkirjastanud litsentsilepingut ega tasunud
litsentsitasu, kuid sellele vaatamata korraldasid kontserdi. Vahetult enne kontserdi toimumist
saatis juhatuse liige T T piletimüügiaruande seisuga 31. märts 2018. Vastavalt
piletimüügiaruandele seisuga 31. märts 2018 oli kokku müüdud 1248 piletit summas
29199,05 eurot.
Alexela kontserdimajas käis kontserdil hageja töötaja Kati Jehe, kes tuvastas muuhulgas
järgmised kontserdil esitamisele tulnud lood:
−
„MALYSH“, autor Zudin Ilja Valerevich;
−
„NEVOZMOZHNOE VOZMOZHNO“, autorid Krylova Larisa Evgenevna,
Lunev Aleksandr Petrovich;
− „JA TVOJ NOMER ODIN“, autorid Washington James David; Krylova Larisa
Evgenevna; Bilan Dima Nikolaevich;
− „NE OTREKAJUTSJA LJUBJA“, autorid Tushnova Veronika M; Minkov Mark
Anatolevich; −
„NA BEREGU NEBA“, autorid Mshenskiy Mikhail Georgiy; Bokarev
Roman.
MTÜ Eesti Autorite Ühing esindab kõikide laulude autoreid läbi koostöölepingute teiste
riikide kollektiivse esindamise organisatsioonidega. Nii Tallinn Contsert Club OÜ kui ka
Worex Music OÜ tegevusalale (kontsertide korraldamine) on tüüpiline projektipõhine müük
ning puuduvad pikaajalised siduvad müügilepingud. Mõlemal kostjal puudub ka tuntud
kaubamärk, mistõttu saadakse kliente eelkõige tänu mõlema ainuomaniku ja ainukese
juhatuse liikme T T referentsidele ja tutvustele ning neid ka teenindatakse omaniku poolt.
Eeltoodut kinnitab asjaolu, et Tallinnas toimunud kontserdi osas suhtles hagejaga kostjate
ainuosanik ja ainuke juhatuse liige T T.
Kostjad on muusikateoste ebaseadusliku kasutamisega tekitanud kahju. Dima Bilani
kontserdil ei olnud luba teoste avalikuks esitamiseks. Kostjad ei allkirjastanud hageja
saadetud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu ettemakset. Kuivõrd esitatud lugude
autorid on teoste avaliku esitamise õiguse teostamise andnud üle kollektiivse esindamise
organisatsioonile, ei saa nad ise seda õigust vastavalt AutÕS § 79 lõikele 5 teostada.
Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjad saanud hagejalt luba teoste avalikuks esitamiseks ning
teoste avalik esitamine oli AutÕS § 13¹ lõikest 2 ja § 14 lõikest 3 tulenevalt keelatud. Kostjad
on ise ennast avalikkusele esitlenud ühe ja sama kontserdi korraldajana. Teoste avaliku
esitamisega rikkusid kostjad AutÕS § 13 lõikest 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste
kasutamisele, mistõttu vastutavad hagejale tekitatud kahju eest samal alusel ja vastutavad
hüvitise maksmise eest solidaarselt.
VÕS § 127 lõikest 6 tulenevalt võib kohus määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes
muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava
õiguse kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib kohus kahjuhüvitise kindla summana
määramisel lähtuda muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kuid ka
muudest asjakohastest asjaoludest.
Vastavalt kostjate poolt kohtule esitatud kontserdi piletimüügiandmetele müüdi kokku 1460
piletit summas 33 634,35 eurot. Tavapärase litsentsitasu suuruse arvutamise metoodika on ära
toodud hageja kodulehel, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri puhul tavapärane
litsentsitasumäär 5 % sissepääsutasudelt.
Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekitatud kahju suurus 33 634,35 eurot x 5 % = 1681,72
eurot.
Hageja õigusvastaselt tekitatud kahjunõude suurus, millelt palub arvestada seadusjärgset
viivist, on 1681,72 eurot.
Eeltoodust tulenevalt hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 1681,72
eurot ning viivise alates 18. aprillist 2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja
alates kohtuotsuse tegemisest vastavalt seaduses sätestatud viivise määrale kuni põhinõude
täitmiseni.
Kostjate vastuväited
Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
Hagiavalduse kohaselt hageja saatis kostjale 10.04.2018 e-kirja litsentsilepinguga ja palus
selle allkirjastada ja tagastada. Kostjad peavad vajalikuks siinkohal täpsemalt selgitada poolte
vahel toimunut – antud juhul on hageja esitanud tõendid üksnes osaliselt ja endale kasulikus
ulatuses. 13.04.2018 teavitati hagejat, et kostjad on nõus tasuma autoritasu ja saadeti
eelarvestus.
Kostjad
avastasid
pärast
arve
saamist,
et
esitatud
arve
ei
vasta
raamatupidamisseadusele ja seda ei saa korrektselt lisada äriühingu raamatupidamisse. Nimelt
on arvele selgitusena kantud, et tegemist on kahjuhüvitisega asjas nr 2-18-5994 ja summaks
on märgitud 1 681,72 eurot. Kostjatele ei olnud muu hulgas arusaadav, kust tuleneb antud
summa suurus ja arvel märgitud summa osas pole hageja selgitusi jaganud. Samuti pole
selgitatud miks pidi kostja II esitatud arve kohaselt tasuma autoritasu vaidlusaluse arve alusel
täies ulatuses, sh ka kostja I eest.
Esitatud arve ei kajastanud tehingu sisu. Ei olnud võimalik aru saada mille eest arve esitati.
Samuti ei olnud selgitatud, mille alusel kanti üle kostja I kohustus tasuda oma osa autoritasust
kostjale II. VÕS §175 lg.1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel
üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kostja ja
hageja vahel ei ole sõlmitud kohustuste ülevõtmise lepingut, mille alusel kostja II peaks
tasuma kostja I eest kostja I osa autoritasust. VÕS § 175 lg.2 kohaselt kolmas isik võib
võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle
üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostjad kinnitavad, et ei ole omavahel
sõlminud lepingut, mille alusel oleks kostja I kohustus tasuda D. Bilani kontserdiga seonduv
autoritasu üle läinud kostjale 2. Samuti ei ole (ega saanud) kostjad tulenevalt VÕS § 175 lg.2
hagejalt nõusolekut taotlenud. Eeltoodu alusel järeldub, et hageja esitas ebaõige arve,
arvestamata, et temal puudub õiguslik alus arve esitamiseks kostjale 2 (autoritasu määramine
täies ulatuses). Sellest johtuvalt ei ole kostjatel isegi tekkinud kohustust tasuda arvet, kuna
kostjad pole saanud seadusele vastavaid arveid, mis on antud juhul aluseks autoritasu
tasumiseks.
Kostjad on aga käitunud hageja suhtes heas usus. Peale ebaõige arve saamist osundasid
kostjad, et arve on veaga ja seda ei ole võimalik tasuda, kuna arve sisust ei ole võimalik aru
saada. Samuti on kostjad selgitanud, et on nõus tasuma autoritasu ja palusid esitada iga kostja
kohta eraldi lepingu ja iga kostja kohta eraldi arve. Kostjad on arve saamise järgselt samuti
saatnud hagejale vastuse palvega esitada eraldi arved vastavalt hagejale saadetud aruannetele.
Vastavalt aruannetele jagunes autoritasu kahe kostja vahel, mis tähendas, et ei saanud kanda
ühe kostja raamatupidamisse arvet, mille osas sellel äriühingul kohustust hageja ees ei olnud.
Antud seisukoha on kostja hagejale ka esitanud enda arve saamise järgses kirjavahetuses.
Kostjad ei ole mitte üheski kirjas keeldunud autoritasu maksmisest, vaid on palunud üksnes
esitada aruannetele vastavad arved. Kostjad on esitanud hagejale D. Bilani kontserdi
aruanded, et hagejal oleks võimalik esitada kostjatele seadusele vastavad arved ja autoritasu
lepingud. Ei ole põhjendatud, et hageja on esitanud ühele kostjale arve kogu nõude osas kuigi
kostjad on hagejale esitanud ürituse aruanded, millest lähtuvalt saab ja peab esitama
konkreetse arve konkreetsele äriühingule. Ei ole mõistlik, et hageja on jätnud arve
koostamisel tähelepanuta asjaolu, et tasu maksmise kohustus on kahel erineval äriühingul.
Sellest lähtuvalt ei saanud mõistlikult oodata ka, et üks kostja tasub kogu nõutud autoritasu, st
ka teise kostja eest (eelnevalt on kostjad selgitanud, et selleks puudub õiguslik alus).
Lähtuvalt eeltoodust ei ole hagiga kohtusse pöördumine olnud põhjendatud ja muu hulgas ei
ole põhjendatud viiviste või muude kahju hüvitiste sissenõudmine lähtuvalt VÕS §-ist 139,
kuna nõuet sellisel viisil, nagu hagis on kirjeldatud, ei ole tekkinud ega eksisteeri. Hageja on
alusetult pöördunud nõudega kohtusse, arvestamata, et kostjad olid nõus kogu autoritasu
hagejale tasuma. Ainuke põhjus miks autoritasu on jäänud maksmata on arve mittevastavus
raamatupidamisseaduses toodule – antud arvet ei saa kajastada kostjate raamatupidamises,
sest selle üksnes osalist tasumist ei oleks hiljem võimalik kasvõi EMTA-le põhjendada.
Muu hulgas ei ole arvelt võimalik välja lugeda, millise kontserti autoritasu eest on arve
esitatud. Raamatupidamisseaduse kohaselt peab olema arvetel märgitud arve sisu ja alus.
Antud juhul polnud hageja seda teinud. Antud juhul on hageja pahatahtlikult keeldunud arveid
ümber tegemast ja pöördunud selle asemel otse kohtusse ning on teinud seda ennatlikult ja
põhjendamatult. Seda ei saa aga pidada mõistlikuks ja kostjatele arusaadavaks. Kostjatel oli
õigus saada seaduse nõuetele vastavad arved – miks on hageja arvete muutmisest keeldunud
jääb kostjatele arusaamatuks. Hageja pole selgitanud, miks ta ei soovinud ebaseaduslikku
arvet seaduse nõuetele vastavaks ümber teha vastavalt kostjate poolt hagejale esitatud
aruannetele.
Lähtuvalt eeltoodust ei saa kostjad nõustuda ühegi hagiavalduses toodud väitega ja leiavad, et
hagi on esitatud pahauskselt ja enda jõupositsiooni ära kasutades.
Hageja ise toob avalikult välja, et EAÜ-ga tuleb sõlmida leping (https://www.eau.org/teoste-
kasutajale/muusikateoste-avalik-esitus/), siis ilmselgelt on see tavapärane tegevus. Kuna
tegemist on avaliku informatsiooniga, siis järelikult käitub ja tegutseb hageja vastavalt.
Samuti saatis hageja pidevalt kostjale koostöö käigus lepinguid.
Kostjad osundavad täiendavalt, et hageja on esitanud mõlema kostja osas ühise nõude
summas 1681,72 eurot, mille aluseks on piletimüügi aruanded, kus on arvestatud summad
koos
käibemaksuga.
Kostjad
juhivad
tähelepanu
asjaolule,
et
kostja
I
on
käibemaksukohustuslane,
kuid
kostja
II
mitte.
Vastavalt
KMS
§
lg
käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik
juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või
kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Vastavalt KMS § 24 lg 1
maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase
kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale
väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-
s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja
pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.
Eeltoodust järeldub, et kuna kostja I on käibemaksukohustuslane, siis on ta kohustatud
müüdud piletitele lisama käibemaksu. Seega aruandes piletite müügihind võib olla näidatud
ainult koos käibemaksuga, kuna käibemaksukohuslase puhul peab olema lõplik
teenuse/müügi hind näidatud koos käibemaksuga. Tulenevalt KMS §15 ei ole ürituste
piletitele tehtud erandeid; seega piletite müügihinnale kehtestatakse käibemaksu määra 20%.
Seega kostja I arvestas piletitele juurde käibemaksu vastavalt seaduses märgitule, kostja II aga
mitte. Hageja ei või aga arvestada arvestustes käibemaksu, kuna tema ei ole
käibemaksukohuslane ning käibemaks ei ole AutÕS mõttes autoritasuks. Kuna käibemaks on
riigi poolt kehtestatud maks, mitte aga autoritasu, siis ei või hageja sellele oma nõuet
laiendada. Eelnevast tulenevalt peaks hageja tegema enda toodud arvestuses muudatuse ja
vähendama kostja II poolt saadud piletitulu summat käibemaksu summa võrra.
Kuigi hageja leiab, et autoritasu on võimalik tõlgendada kahjuna, siis kostjad selle käsitlusega
ei nõustu. Kostjad leiavad, et autoritasu (ka nn litsentsitasu) ei ole samastatav kahjuga.
Kostjate arvates ei eksisteerinud poolte vahel sellist suhet, kus kostjad võiksid tekitada
hagejale kahju (oma olemuselt). Käesoleval juhul on hageja oma vastava otsusega
kehtestanud protsendid, millised ta võtab autoritasuna üritustelt (kuigi ka selline protsentide
kehtestamine on vaieldav). Seega jääb siiski hagejal autoritasu saamata ning kahju ei teki.
Kostjate arvates ei saa käsitleda hageja nõuet kahjuna ka põhjusel, et hageja nõue ei vasta
oma olemuselt VÕS §128 lg.2, mille kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline
kahju ja saamata jäänud tulu. Otsest varalist kahju ei saanud kostjad hagejale tekitada. Samuti
ei ole tegemist saamata jäänud tuluga VÕS § 128 lg.4. Kui aga kohus leiab, et hageja nõuet
tuleb käsitleda kahjuna, siis leiavad kostjad, et kahju tekkimist ei ole nõuetekohaselt
tõendatud, st ei ole toodud ega tõendatud põhjuslikku seost, õigusvastasust, kahju suurust,
süüd ja selle vormi.
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud
tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud
asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle
vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas
esitatud ja kogutud tõenditele.
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud
tõendite alusel tuvastatuks:
1) hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise
organisatsioon;
2) Alexela Kontserdimajas (endine Nordea Kontserdimaja) toimus 13. aprillil 2018 Dima
Bilan’i kontsert „JÄLLE 35“, mille korraldajaks oli algselt märgitud Tallinn Contsert Club
OÜ ning vahetult enne kontserdi toimumist oli korraldajaks märgitud Worex Music OÜ;
3) 13. aprillil 2018 toimunud Dima Bilan’i kontserdil tulid esitamisele järgmised teosed:
-
„MALYSH“, autor Zudin Ilja Valerevich;
-
„NEVOZMOZHNOE VOZMOZHNO“, autorid Krylova Larisa Evgenevna, Lunev
Aleksandr Petrovich;
-
„JA TVOJ NOMER ODIN“, autorid Washington James David; Krylova Larisa
Evgenevna; Bilan Dima Nikolaevich;
-
„NE OTREKAJUTSJA LJUBJA“, autorid Tushnova Veronika M; Minkov Mark
Anatolevich; −
„NA BEREGU NEBA“, autorid Mshenskiy Mikhail Georgiy;
Bokarev Roman.
4) kostja ei ole sõlminud hagejaga ega muusikateoste autoritega lepingut muusikateoste
avalikuks esitamiseks.
Hageja on esitanud hagi kostjate vastu autori varaliste õiguste esindaja loata muusikateoste
avaliku esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 1 681,72 eurot ja viivise
nõudes.
AutÕS § 4 lg 3 p 7 kohaselt kuuluvad tekstiga ja tekstita muusikateosed autoriõigusega
kaitstavate teoste hulka. Kooskõlas AutÕS § 11 lõikega 1 tekivad teose autoril selle
loomisega varalised ja mittevaralised õigused. Varaliste õiguste hulka kuulub AutÕS § 13 lg 1
p 7 alusel õigus lubada ja keelata teoste avalikku esitamist elavas või või tehniliselt
vahendatud ettekandes. AutÕS § 131 lg 1 kohaselt teostab autor oma varalisi õigusi kas
iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus
selle üle, et hageja näol on tegemist kollektiivse esindamise organisatsiooniga. AutÕS § 13 lg
2 järgi võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav
isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise
organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku
esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele
taotleb loa üks nendest.
AutÕS § 14 lg 1 näeb ette, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute
poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu,
sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord määratakse AutÕS § 14 lg 2
kohaselt kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori
volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose
kasutaja vahelise kokkuleppega AutÕS § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi
arvestades. Kooskõlas AutÕS § 14 lõikega 3 on teose kasutamine keelatud seni, kuni ei ole
saavutatud eelpool viidatud kokkulepet. Ka AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist
teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise
(loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕS
neljandas peatükis ettenähtud juhtudel.
AutÕS § 76 lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja
raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste
omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Kooskõlas AutÕS § 76
lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon mittetulundusühing, kes teostab
kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab
olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad
kontrollima õiguste omajad. Õigustest saadav tasu on AutÕS § 76 lg 7 kohaselt tasu, mida
kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas
ainuõigusest või õigusest tasule. Kasutaja on vastavalt AutÕS § 76 lõikele 10 isik, kes teeb
toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omaja luba või millega seoses tuleb õiguste omajale
maksta tasu, ja kes ei toimi tarbijana. Eeltoodust lähtudes on hagejal kui kollektiivse
esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjalt tasu muusikateoste avaliku esitamise eest.
Käesoleval juhul pole vaidlust selle üle, et 13. aprill 2018 Alexela Kontserdimajas toimunud
Dima Bilan’i kontserdil „ JÄLLE 35!“ esitanud elavas ettekandes muusikateoseid, mille
autorid kuuluvad kollektiivse esindamise organisatsioonidesse ning välismaiste autoriõiguseid
kollektiivselt kaitstavate organisatsioonidega on hagejal sõlmitud vastavad lepingud. Vaidlust
pole ka selle üle, et kostjad ei ole saanud enne 13. aprill 2018 kontserdi toimumist hagejalt
ega teoste autoritelt luba teoste avalikuks esitamiseks.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud tõendamist, et kostjad korraldades
13. aprillil 2018 Dima Bilan’i kontserdil „ JÄLLE 35!“ rikkus eelnimetatud autoriõiguseid
kollektiivselt kaitstavate organisatsioonide liikmeks olevate autorite varalisi õigusi, milleks on
õigus teose avalikule esitamisele AutÕS § 12 lg 1 p 7 tähenduses ja hagejal kollektiivse
esitamise organisatsioonina on õigus nõuda kostjalt muusikateoste avaliku esitamise tasu.
Vastavalt hageja koduleheküljel avaldatud litsentsitasu suuruse arvutamise metoodikale on
kostjate korraldatud žanri puhul tavaline litsentsitasumäär 5% sissepääsutasudelt (tlk 42).
AutÕS § 81 7 reguleerib autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslikku
kaitset õiguste objekti õigusevastase kasutamise korral. AutÕS § 81 7 lg 1 p 1 näeb ette, et
autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate
õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju
hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu)
õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises
süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on
kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega
sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui
kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjatelt kui teoste ilma loata kasutajalt
kahju hüvitamist.
VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset
suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva
kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse,
autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see
on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida
rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
Hageja lähtub nõutava kahju hüvitise summa määramisel hageja koduleheküljel avaldatud
litsentsitasu suuruse arvutamise metoodikast, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri
puhul tavaline litsentsitasumäär 5%, mis arvutatakse vastava ürituse sissepääsutasust.
Kostjate poolt kohtule esitatud piletimüügiandmete kohaselt müüdi 1460 piletit summas
33 634, 35 eurot (tlk 108-120). Seega sellest tavapärane litsentsitasu 5% on 1 681,72 eurot.
Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja nõude matemaatilisele arvutusele.
Kostjate vastuväidete kohaselt olid kostjad nõus tasuma autoritasu ja kostjad saatsid hagejale
eelarvestuse, kuid pärast arve saamist selgus, et arve ei vasta raamatupidamisseadusele ja seda
ei saa lisada raamatupidamisse. Nimelt oli arvele selgitusena kantud, et tegemist on
kahjuhüvitisega asjas nr 2-18-5993 ja summaks on märgitud 1 681,72 eurot. Kostjatele ei
olnud muu hulgas arusaadav, kust tuleneb antud summa suurus ja arvel märgitud summa osas
ei ole hageja selgitusi jaganud. Samuti pole selgitatud, miks pidi kostja II esitatud arve
kohaselt tasuma autoritasu vaidlusaluse arve alusel täies ulatuses, sh kostja I eest. Kostjad on
palunud esitada iga kostja kohta eraldi lepingu ja iga kostja kohta eraldi arve. Samuti on
kostjad esitanud vastuväited seoses käibemaksu tasumisega.
Kohus leiab, et kostjate vastuväited hageja nõudele ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saatis hageja ise 10. aprillil mõlema kostja seaduslikule
esindajale T T e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mille palus
allkirjastada ja tagastada. Samuti selgitas hageja, et litsentsilepingu jõustumiseks tuleb 12.
aprilliks 2018 saata AS Piletilevi väljavõte piletimüügi kohta, mille alusel saab MTÜ Eesti
Autorite Ühing koostada litsentsitasu ettemaksu arve, mis tuleb tasuda hiljemalt 13. aprilliks
2018. Hageja töötaja on selgitanud, et piletimüügi raporti esitamata jätmisel ning litsentsitasu
ettemaksu arve tähtajaks mittetasumisel litsentsilepingu ei jõustu (15-15 pöördel). Kumbki
kostja ei ole esitanud hagejale nõutud ajaks piletimüügiaruannet, ei allkirjastanud
litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu, kuid sellele vaatamata korraldasid kontserdi.
Kuna kumbki kostja ei ole sõlminud hagejaga kirjalikku litsentslepingut ega leppinud
mistahes moel kokku AutÕS §-s 48 1 märgitud tingimustes, siis lepingu puudumise tõttu ei
olnud kostjatel õigust teoseid kasutada ehk muusikateoste avalikku esitamist korraldada.
Riigikohus on rõhutanud, et kui kokkulepet autoriõiguse seaduses märgitud tingimustes
saavutatud ei ole, ei saa lugeda lepingut sõlmituks ja teost ei tohi kasutada (3-2-1-107-97).
Seega lepingu sõlmimata jätmisel oleks kostjatel tulnud jätta kontsert korraldamata.
Kostjad on kasutanud ilma autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni loata
muusikateoseid ning on korraldanud muusikateoste avaliku esitamise. Kuivõrd kostjad
kasutasid teoseid ilma loata ja ilma autoritasu maksmiseta, on kostjatel kohustus hüvitada
sellest tulenev kahju. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kumbki kostja ei ole allkirjastanud
litsentsilepingut ja arve on koostatud pärast käesolevas asjas hagi esitamist, märkis hageja
selgituseks „kahjuhüvitis tsiviilasjas nr 2-18-59942“. Hageja poolt on kostjatele esitatud arve
20.04.2018, so pärast kontserdi toimumist ja hagi kohtle esitamist (tlk 103). Asjaolu, et
hageja on koostanud arve ei vabasta kostjaid autoriõiguse rikkumisest tulenevast vastusest.
Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja töötaja on selgitanud kostjatele ka arvel
toodud summa kujunemist – arvel toodud summa on tavapärane litsentsitasu, mis on arvutatud
kostja esitatud aruande alusel (tlk 106-108). Kostjate juhatuse liige T T on ise avaldanud, et
13. aprilli 2018 Dima Bilan’i kontserdi on korraldanud mõlemad kostjad ning mõlemad
kostjad on saanud piletitulu. Kohus märgib, et kostjad ei ole selgitanud, millisel alusel pidi
hageja sõlmima mõlema korraldajaga eraldi lepingu ja väljastama kostjatele eraldi arved
vaatamata sellele, et pooled ei ole sõlminud litsentsilepingut ja poolte vahel puudub
lepinguline suhe. Kuna kostjad ei olnud hagejaga litsentsilepingut sõlminud, siis hagejal ei
olnud üldse kohustust neile arvet esitada.
Vastavalt VÕS § 65 lõikele 2 tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama
sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Seega tekkis
vastavalt VÕS § 65 lõikele 2 kostjatel solidaarkohustus, kuna mõlemad kostjad pidid täitma
sama sisuga kohustuse (taotlema loa teoste avalikuks esitamiseks kontserdil) ja selle täitmist
võib hageja nõuda konkreetse kontserdi osas vaid ühe korra. Eeltoodust tulenevalt kui kaks
isikut korraldavad muusikateoste avalikuks esitamiseks kontserdi ilma lepingut sõlmimata,
tekib neil kahju hüvitamise osas solidaarkohustus. Seega on hagejal oli õigus esitada kostjate
vastu solidaarne kahju hüvitamise nõue VÕS § 65 lg 1 alusel.
Kostjad on esitanud kahju suuruse arvutamise osas vastuväited seoses käibemaksuga. Muu
hulgas on kostjad esitanud vastuväite, et hageja ei või arvestada käibemaksu, kuna ta ei ole
käibemaksukohustuslane. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Avalikest andmetest on nähtav,
et hagejal on käibemaksukohustuslase number x alates 01.03.1997. Kohus leiab, et kostjate
vastuväited seoses käibemaksuga on põhjendamatud. Hageja kodulehekülje väljatrükist
nähtuvalt litsentsitasu tavapärase metoodika kohaselt 5% sissepääsutasudest ei sisalda
käibemaksusummat (tlk 42). Hageja on selgitanud, et kui sõlmitakse leping ning hageja
väljastab vastava lepingu alusel arve, siis lisandub makstavale litsentsitasule käibemaks, mis
arvutatakse MTÜ Eesti Autorite Ühing vahendustasult. See on ka põhjus, miks lepingu alusel
väljastatud arvetel koosneb litsentsitasu kahest osast: autoritasust ning MTÜ Eesti Autorite
Ühing vahendustasust, millest hageja peab vastavalt AutÕS § 76 lõikele 8, KMS § 2 lõikele
11 ja Maksu- ja Tolliameti juhistele arvestama käibemaksu. Praegusel juhul on hageja nõude
suuruse arvutamisel lähtunud üksnes 5% sissepääsutasudest ning pole arvestanud nn
vahendustasu osalt käibemaksu, kuna tegemist on kahjuhüvitisega.
Kostjad on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt Tallinn Contsert Club OÜ on
käibemaksukohuslane ja Worex Music OÜ ei ole, mistõttu hageja arvutatud kahju suurus on
ebaõige. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide ei ole põhjendatud. Kostjad ei ole välja toonud,
mis ulatuses ja kuidas on need asjaolud mõjutanud kostjate arvates kahju suuruse arvutust
ning missugune on kostjate arvates siis põhjendatud kahju suurus.
Hageja on selgitanud, et hageja on tuginenud kahjunõude suuruse arvutamisel kostjate I ja II
juhatuse liikme T T esitatud piletimüügiaruannetele (tlk 16-24, 108-120). Mõlemad aruanded
on kostjate esindaja ise koostanud või süsteemis genereerinud. Kostja I (Tallinn Contsert Club
OÜ) aruande kohaselt müüdi pileteid 29 199,05 euro eest. Kostja I aruandest ei nähtu, et see
sisaldab piletitasu brutosummana ehk koos käibemaksuga. Kostja I aruanne sisaldab täpselt
samasid andmeridasid nagu kostja II aruanne, milles toodud summad on kostjate väidete
kohaselt ilma käibemaksuta. Seega kostjate väide, et kostja I aruandes toodud summad on
esitatud koos käibemaksuga, on paljasõnaline. Kostjad pole vastava väite tõendamiseks
esitanud täiendavaid tõendeid.
Kuivõrd kostjate I ja II juhatuse liikme esitatud piletimüügi aruannetest ei nähtu käibemaksu
sisaldumine kostja I (Tallinn Contsert Club OÜ) aruandes toodud summas ja kostjad pole oma
väidete
kohta
muid
tõendeid
esitanud,
tuleb
litsentsitasu
arvutada
summalt
29 100,05+4435,30=33 634,35 eurot.
Kostjad on leidnud ka, et autoritasu ei ole võimalik tõlgendada kahjuna. Kostjate arvates ei
eksisteerinud poolte vahel sellist suhe, kus kostjad võiksid tekitada hagejale kahju. Kohus
kostjate käsitlusega ei nõustu. VÕS § 127 lõike 6 kohaselt, kui kahju hüvitamist nõutakse
autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib
kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu
suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse
kasutamiseks. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lõike 6 kohaselt võib kohus määrata
kahjuhüvitise nn hüpoteetilise litsentsitasu suurusena, lähtudes esitatud tõenditest selle kohta,
millise suurusega tasu hageja tavapäraselt teoste kasutamise eest küsib. Samuti on maakohus
ja ringkonnakohus korduvalt määranud kahjuhüvitise VÕS § 127 lõike 6 alusel tavapärase
litsentsitasuna, mille kostjad oleksid pidanud tasuma, kui nad oleksid nõuetekohaselt
sõlminud hagejaga lepingu ja maksnud kontserdil teoste avaliku esitamise eest litsentsitasu.
Eeltoodust tulenevalt on kostjate vastuväide põhjendamatu ning ei arvesta VÕS § 127 lõikest
6 tulenevat regulatsiooni ega selle rakendamist kohtute poolt.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju summas 1681,72
eurot (5% summast 33 634,35 eurot).
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmise. Viivise määraks loetakse VÕS-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
kaheks protsenti aastas. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (so 18.04.2018) kuni kohtuotsuse tegemiseni
kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise
määrani kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib
koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks
veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult
või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda
selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemise ja edasi
protsendina põhinõudest. Kostjad leiavad, et põhjendatud ei ole kostjatelt viivise välja
mõistmine tulenevalt VÕS § 139. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et
hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja
kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutnud viivise summas 134,91 eurot ja alates
19.04.2019 protsendina põhinõudelt (1681,26 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras.
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise
summas 1681,26 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga 18.04.2019 sissenõutavaks muutunud
viivisef summas 134,91 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 19.04.2019 põhinõudelt summas
1681,26 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase
täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud
vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab
hagi, siis tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul
kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik