3-19-289/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-289

Haldusasi

A. Z. kaebus Siseministeeriumi 27.07.2017 otsuse nr 1-

24/89 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A. Z., volitatud esindaja Janika Drobot

Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Merje

Joll

Menetlustoiming

Kaebetähtaja

ennistamise

taotluse

lahendamine,

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning jätta kaebaja taotlus

kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-19-289 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohus võttis 06.03.2019 määrusega menetlusse A. Z. kaebuse

Siseministeeriumi 27.07.2017 otsuse nr 1-24/89 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega kohaldati

kaebaja suhtes Schengeni territooriumil sissesõidukeeldu kestusega 10 aastat.

2. Kohus kahtles 19.02.2019 määruses, kas kaebus on esitatud kaebetähtaega järgides. Kohus

otsustas 06.03.2019 määruses lahendada kaebetähtaja küsimuse eelmenetluses.

3. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse oleks pidanud

talle isiklikult kätte toimetama. Kaebaja sai haldusaktiga tutvuda esindaja kaudu alles

18.01.2019, mispeale pöördus kohtusse. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

§ 333 lg-s 1 ja § 332 lg-s 1 (kaebuses ilmselt ekslikult VSS § 332 lg 2) sätestatud kaebetähtaja

arvestus on ebamõistlik. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, kes ei teadnud

midagi Siseministeeriumi veebilehest ega saanud enne seda, kui soovis Schengeni

territooriumile siseneda, teada, et tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu. Kuna kaebaja

elab VF-s ja puuduvad Eestis tuttavad, on tal ka õigusabi leidmine raskendatud.

4. Siseministeerium vastas kaebusele 02.04.2019. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud

kaebetähtaega rikkudes. VSS § 333 lg 1 kohaselt tuleb sissesõidukeelu kohaldamine vaidlustada

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest

arvates. Vaidlustatud otsus toimetati kaebajale kätte 18.01.2019 kirjaga nr 2-2/34-2, kuid

3-19-289

2(5)

kaebaja oli sissesõidukeelust varem teadlik. Kaebaja sai sissesõidukeelust teada juba

20.09.2017, kui soovis koos abikaasaga Soome siseneda. Talle väljastati viisa kehtetuks

tunnistamise ja sissesõidukeelu piiramise kohta dokument, kus selgitati, et Eesti Vabariik on

tema suhtes kohaldanud sissesõidukeeldu, mis kehtib kuni 27.07.2027. Soome ametivõimud

teavitasid Eestit 21.09.2017 Schengeni infosüsteemis, et kaebaja soovis Soome siseneda, kuid

tema viisa tunnistati kehtetuks ja isik saadeti tagasi VF. Kaebaja pöördus oma õiguste kaitseks

kohtusse üks aasta ja viis kuud pärast seda, kui ta sai teada tema suhtes kohaldatud

sissesõidukeelust.

Teatud juhtudel on isiku kogenematus protsessitoimingutes vabandatav, kuid isik peab olema

siiski piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka

õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras

määramatult pika aja jooksul. Kaebaja oleks pidanud mõistliku aja jooksul otsima

sissesõidukeelu vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebajal oli juba alates 19.10.2018

õigusteadmistega esindaja, kes viivitas ligi kolm kuud enne, kui küsis Siseministeeriumilt

vaidlustatud otsuse välja. Kaebaja pole oma õiguste kaitsel olnud hoolikas. Kaebaja õiguste

kaitse võis olla küll raskendatud, kuid tal ei olnud mõjuvaid ja kestvaid takistusi kaebeõiguse

teostamiseks. Avalik huvi haldusakti kehtima jäämise suhtes on kaalukam, kui kaebaja huvi

vaidlustamise vastu. Kaebetähtaja sätestamine tagab õiguskindlust. Kaebajal on võimalik

esitada VSS § 32 lg 1 alusel Siseministeeriumile põhjendatud taotlus sissesõidukeelu

kehtivusaja lühendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise

taotluse.

6. Kohus leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Haldusasja menetlus tuleb lõpetada.

7. Vaidlus puudub, et kaebaja esindaja esitas Siseministeeriumile taotluse 27.07.2017 otsuse

väljastamiseks 16.01.2019 ja see edastati talle 18.01.2019. Kohus märkis 06.03.2019 määruses,

et VSS § 333 lg 1 ja VSS § 332 lg 3 koosmõjus hakkab sissesõidukeeldu kohaldava otsuse

vaidlustamise tähtaeg kulgema akti välismaalasele kirjalikult teatavakstegemisest välismaalase

algatusel, mitte sissesõidukeelu teatavakstegemisega Siseministeeriumi veebilehel (vt

Riigikohtu 05.05.2005 määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-05, Tallinna Ringkonnakohtu

21.01.2011 määrus haldusasjas nr 3-10-18 ja 31.03.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-2902).

Kohus oli seisukohal, et kuna kaebuse kohaselt tehti sissesõidukeeldu kohaldav otsus kaebajale

teatavaks 18.01.2019, tuleks kaebetähtaega hakata arvestama alates 18.01.2019, mitte

27.07.2017. Vaidlus puudub, et kaebus esitati 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuse kaebajale

teatavakstegemisest.

8. Vastustaja 02.04.2019 vastusest kaebusele ja selle lisadest nähtub siiski, et kaebaja on

saanud sissesõidukeelu kohaldamisest teada varem kui 18.01.2019. Nimelt soovis kaebaja

siseneda Soome Vabariiki 20.09.2017. Kuna selleks ajaks oli Eesti kaebaja suhtes kohaldanud

sissesõidukeeldu, tunnistati tema Schengeni viisa piiril kehtetuks ning tal ei lubatud Soome

siseneda. Schengeni viisa kehtetuks tunnistamine 20.09.2017 Vaalimaa piiripunktis nähtub ka

kaebuse lisast 3. Kaebajale selgitati samas, et sissesõidukeeldu on kohaldanud Eesti Vabariik

28.07.2017 ning see kehtib kuni 27.07.2027. Kaebaja kuulati ära, talle selgitati õigust taotleda

õigusabi ja tõlki. Asjaolusid selgitati talle ka vene keeles suuliselt (vastustaja 02.04.2019

vastuse lisa 5). Kaebaja pidi aru saama, et tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, mis

takistab tal Schengeni riikidesse siseneda, sest ta saadeti piiril tagasi. Tal ei olnud õigust Soome

siseneda. Arvestada tuleb ka seda, et kaebaja on töötanud julgeolekuteenistuse ohvitserina,

3-19-289

3(5)

mistõttu tal peab olema arusaamine sissesõidukeelust kui ohutõrjemeetmest ja selle õiguslikest

tagajärgedest.

Sellises olukorras ei saa kaebetähtaega arvestada VSS-s ja HKMS-s sätestatud korras 30 päeva

jooksul haldusakti teatavakstegemise päevast arvates, vaid kaebetähtaega tuleb hinnata HKMS

§ 46 lg 7 alusel. Sätte kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks ka siis, kui haldusakti ei ole

kaebajale küll teatavaks tehtud, kuid kaebaja on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent

viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega. Ka Riigikohus on korduvalt

kinnitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt

selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isik leiab, et haldusakt võib tema õigusi

rikkuda ja ta soovib seda vaidlustada, peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise asjakohaseid

samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 29.04.2009 määrus haldusasjas

nr 3-3-1-19-09, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

Küsimus on seega selles, kas kaebaja nõudis haldusakti välja mõistliku aja jooksul sellest

teadasaamisest. Kui kaebaja viivitas ebamõistlikult kaua haldusakti väljanõudmisega, tuleb

hinnata, kas esinevad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

9. Kohtu hinnangul viivitas kaebaja ebamõistlikult kaua haldusakti väljanõudmisega.

Kohus tuvastas, et kaebaja pidi sissesõidukeelust teada saama hiljemalt 20.09.2017, kui tema

Schengeni viisa tunnistati kehtetuks ja tal ei lubatud Soome siseneda. Piiril selgitati kaebajale

vene keeles, et Eesti on tema suhtes kohaldanud sissesõidukeeldu kehtivusega 28.07.2017–

27.07.2027. On usutav, et kaebajale väljastati selle kohta dokument (vastustaja 02.04.2019

vastuse lisa 5). Kaebaja esitas Siseministeeriumile päringu haldusakti väljanõudmiseks alles

16.01.2019 ehk aasta ja peaaegu neli kuud pärast sissesõidukeelust teadasaamist. Kohus

möönab, et kaebajal võis olla raskusi päringute esitamisega Eesti ametiasutustele või vene keelt

kõneleva esindaja leidmisega. Seega ei ole kaebetähtaja arvestamine alates 20.09.2017

põhjendatud. Samas on erinevates otsingumootorites võimalik Eesti kohta teostada otsinguid

vene keeles ning leida venekeelset infot ka sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Niisamuti on

võimalik leida Eestis õigusbüroosid, kus osutatakse õigusteenust vene keeles. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebajal puudusid võimalused informatsiooni otsimiseks või talle

keelduti õigusabi osutamisest, mistõttu venis esindaja leidmine vms. Saades teada oma õigusi

piiravast koormavast haldusaktist, tuleb isikul mõistliku aja jooksul astuda samme, et haldusakt

välja nõuda. Tuleb arvestada ka seda, et kaebajal oli õigusteadmistega esindaja juba alates

19.10.2018. Oma sõnul puudusid kaebajal Eestiga igasugused sidemed ja suhted. Seega pidi

esindaja leidmine olema seotud ennekõike sissesõidukeelu vaidlustamisega. Jääb

arusaamatuks, miks ei esitanud esindaja haldusakti väljastamise taotlust varem. Taotlus

vaidlustatud otsuse väljastamiseks esitati alles 16.01.2019 ehk ligi kolm kuud pärast volikirja

tegemist.

Kaebaja ei ole avaldanud kohtule ka kõiki asjaolusid. Kaebuse materjalidest nähtub, et kaebaja

on ilmselt soovinud ka pärast 20.09.2017 tütart külastada. Kaebusele on lisatud 30.01.2018 tütre

kutse. Kui kaebaja viisa taotluse esitas, pidid Soome ametivõimud sissesõidukeelu tõttu viisa

andmisest

keelduma.

Arvestades

kutse

kuupäeva

30.01.2018

ja

viisataotluste

menetlustähtaegasid (15 päeva või erandlikel juhtudel 30 ja 60 päeva vastuvõetava taotluse

esitamisest arvates), pidi ka see otsus olema tehtud ammu enne esindaja volikirja tegemist

19.10.2018. Kohtu hinnangul oleks kaebaja pidanud hiljemalt 2018. a esimeses pooles tegema

pingutusi, et haldusakt välja nõuda. Arvestades, et ta nõudis haldusakti välja alles 16.01.2019,

on ta haldusakti väljanõudmisega ebamõistlikult viivitanud.

10. Kuna kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, tuleb hinnata, kas esinevad

alused kaebetähtaja ennistamiseks.

3-19-289

4(5)

10.1. Kaebaja on põhjendanud kaebetähtaja ületamist asjaoluga, et VF kodanikuna ei teadnud

ta Siseministeeriumist midagi ja kuna tal Eestis tutvused puuduvad, oli raskusi esindaja

leidmisega. Vastustaja vaidleb tähtaja ennistamisele vastu. Vastustaja leiab, et kaebetähtaja

ennistamist ei õigusta kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud.

10.2. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus

tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning see on

lubatav erandjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks, s.o kui esinesid olulised ja kestvad

takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Isiku eelduslikult

rikutud õigus peab ka üles kaaluma õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

Sellised takistused on ennekõike objektiivselt hinnatavad. Näidisloetelu isikust sõltumatutest

takistustest on sätestatud HKMS § 150 lg-s 1 – need on eelkõige lühiajalised

toimimiskatkestused, nagu liikluskatkestus, ootamatu haigus, lähedase isiku surm või muud

isiku tegevusest ja tahtest sõltumatud tegurid. Mõjuva põhjusega HKMS § 150 lg 1 tähenduses

ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

Isiku teadmatusest ja kogenematusest tulenev kaebetähtaja rikkumine õigustab tähtaja

ennistamist vaid erandlikel juhtudel. Sel põhjusel on kohtupraktikas kaebetähtaeg ennistatud,

kui isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Üldjuhul

peab isik olema siiski piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ja

menetlustähtajad ning mõistma nende rangust. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii

objektiivseid asjaolusid, nagu protsessiõigusliku küsimuse keerukust, kui ka subjektiivset

külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole

alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt

Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

10.3. Kuigi HKMS § 150 lg-s 1 sätestatud loetelu pole ammendav, ei nähtu asja materjalidest,

et kaebuse õigeaegset esitamist oleks takistanud mõni kaebajast sõltumatu asjaolu, nagu

loodusõnnetus, haigus või muu lühiajaline toimimispiirang. Asjaolu, et kaebuse esitamine oli

ebamugav keelebarjääri, VF-s elamise vms takistuse tõttu, ei muuda kaebuse esitamist

võimatuks. Püsivat toimimiskatkestust kaebaja puhul seega ei esine.

Tähtaja ennistamist ei õigusta ka kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud. Kohus on eelnevalt

leidnud, et kaebaja pidi sissesõidukeelu mõjust enda õigustele aru saama. Kaebaja viisa

tunnistati kehtetuks ning talle ei antud luba Soome siseneda. Ta pidi mõistma, et on olemas

tema õigusi piirav haldusakt. Arvestada tuleb ka seda, et kuigi kaebaja on pensionär, on ta

töötanud julgeolekuteenistuse ohvitserina. Julgeolekuteenistuse ohvitserid, sh endised

ohvitserid, peavad olema tavapärasest teadlikumad oma õiguste piiramisest ja erinevatest

haldusmeetmetest. Kaebaja oleks pidanud mõistma, et tal tuleb astuda samme oma õiguste

kaitseks. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord.

Tegemist ei ole ka niivõrd keerulise küsimusega, mistõttu peaks kaebajat pidama tavapärasest

kogenematumaks. Seega ei esine mõjuvat põhjust, miks kaebaja kaebetähtaega ületas.

11. Kuna kaebetähtaja ületamiseks ei olnud mõjuvat põhjust, ei pea kohus kaaluma avalikku

huvi ja kaebaja õigusi. Kohtu hinnangul ei kaaluks praegu siiski võimalik perekonnaõiguse riive

üles õiguskindluse põhimõtet. Kaebuse lisadest nähtub, et kaebaja külastused Soome on olnud

lühiajalised, s.o enamasti kuni ühe nädala pikkused. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja

viibimine Soomes oleks kaebaja tütre perekonnale hädavajalik või et kaebajal oleks vaja

vältimatut abi toimetulemiseks. Kaebaja tütrel ja tema perekonnal on võimalik kaebajat VF-s

külastada.

Arvestada tuleb ka seda, et taotluse rahuldamata jätmine ei võta kaebajalt võimalust enda õigusi

kaitsta ja sissesõidukeelu kehtivust murda. VSS § 32 lg 1 kohaselt tunnistab Siseministeerium

3-19-289

5(5)

või tema volitatud valitsusasutus välismaalase põhjendatud taotlusel sissesõidukeelu kehtetuks

või lühendab selle kehtivusaega, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on

muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi

julgeolekut ega avalikku korda. Kui Siseministeerium või tema volitatud valitsusasutus jätab

välismaalase põhjendatud taotluse rahuldamata, on välismaalasel võimalik see tähtaegselt

kohtus vaidlustada.

Eelnevat arvestades tuleb kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata jätta.

12. HKMS § 124 lg-s 2 sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus

on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebetähtaja ületamine ja

kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 on HKMS

§ 152 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse lõpetamise aluseks. Kaebus on esitatud kaebetähtaega

rikkudes. Kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab seega määrusega haldusasja

menetluse.

13. Kaebaja esitas 01.03.2019 avalduses alternatiivsed nõuded haldusakti tühisuse või

õigusvastasuse tuvastamiseks või haldusõigussuhtes tähtsust omava asjaolu tuvastamiseks.

Kohus selgitas 06.03.2019 määruses, et alternatiivsete nõuete esitamine ei ole lubatud ning

võttis menetlusse tühistamiskaebuse. Kohus möönab, et tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg ei

ole lõppenud. Kohus jääb alternatiivsete nõuete lubatavuse osas siiski 06.03.2019 määruses

väljendatud seisukohale. Kohus märgib täiendavalt, et haldusakti tühisuse aluseid ei esine.

Õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda sissesõidukeelu kehtivust ega aita kaebajal oma õigusi

kaitsta.

14. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu, ei vaata kohus

haldusasja sisuliselt läbi. Haldusasja läbivaatamiseks ei toimu ka kohtuistungit.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik