Legislator Case Law & Legislation
3-19-726/2 AI generated

3-19-726/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-19-726/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-19-726/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-726 Määruse kuupäev 18.04.2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Piret Peedoski avaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Resolutsioon Tagastada Piret Peedoski avaldus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Piret Peedosk esitas 18.04.2019 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine nr 13-11/15980. Avaldaja suhtes on Maksuja Tolliamet andnud 24.11.2009 korralduse nr 13-11/15980 maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega. Täitmisteade on avaldaja suhtes tehtud 08.12.2010 täiteasjas nr 186/2010/3571. Tulenevalt Riigikohtu 10.10.2018. a määrusest aegub maksunõue 5 aastaga alates täitemenetluse alustamisest. Avaldusele on lisatud Maksuja Tolliameti 24.11.2009 korraldus nr 13-11/15980 ning 08.12.2010 täitmisteade täiteasjas nr 186/2010/3571.

2. Kohus mõistab, et avalduse esitaja soovib Maksuja Tolliameti vastu esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

3. Kohus selgitab, et halduskohus lahendab vaid avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. Täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord täitemenetluse seadustikus, mille § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ka Riigikohtu erikogu 10.10.2018. a määruses asjas nr 2-17-12525, millele ilmselt viitab P. Peedosk halduskohtule esitatud avalduses, selgitatakse, et olukorras, kus hageja kui võlgniku vastu oli täitedokumendi alusel täitemenetlust alustatud, oli hagejal õigus pöörduda maakohtu poole hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning maakohus on pädev tuvastama maksuhalduri haldusaktide või toimingute sundtäitmise aegumist. Riigikohus saatis nimetatud kohtuasjas hagid, milles hagejad palusid tunnistada sundtäitmise lubamatuks sellest hetkest, kui maksuvõla sundtäitmine on aegunud, tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja

2 hindamiseks, kas vastutusotsuse alusel hagejatelt välja mõistetud maksuvõla sundtäitmine on aegunud.

5. Seega, kui isik leiab, et temalt kohtutäituri vahendusel nõutava võlgnevuse sissenõudmine tuleb lõpetada aegumise tõttu ja võla sissenõudja (Maksuja Tolliamet) sellega ei nõustu, on isikul võimalik pöörduda hagiga maakohtu poole.

6. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja saavutatav halduskohtule kaebuse esitamise teel. Kuna halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust saata avaldust edasi lahendamiseks maakohtule, siis tagastab halduskohus avalduse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/