1-18-8872/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprillil 2019 Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-18-8872

Kohtukoosseis

kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Mariann Rei

-

Kriminaalasi

Vallo Robi süüdistuses KarS § 404 lg 1, KarS § 120 lg 1,

KarS § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Tatjana Tamm

Süüdistatav

Vallo Robi

elukoht: XXX; isikukood: 37311212745; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töö- või õppimise

koht: XXX, XXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Kannatanu esindaja

RESOLUTSIOON

tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud

08.10.2017, vahistatud 10.10.2017 – 11.12.2017

advokaat Ivo Kütt

O. K. lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Vilt

H. ja A. A. lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

1. Tunnistada süüdi Vallo Robi KarS § 404 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks)

aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Vallo Robi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10

(kümme) kuud vangistust.

3. Tunnistada süüdi Vallo Robi KarS § 203 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks)

aasta vangistust.

4. Tunnistada süüdi Vallo Robi KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa)

kuud vangistust.

5. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Vallo Robile liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat vangistust.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vallo Robi eelvangistuses viibitud aeg 08.10. –

11.12.2017, s.o 2 (kaks) kuud 4 (neli) päeva, karistusaja hulka, Vallo Robi poolt

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 26

(kakskümmend kuus) päeva vangistust.

7. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui Vallo Robi ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu, täidab määratud kohustusi ning KarS § 75 lg-s 1

sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

8. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel määrata Vallo Robile käitumiskontrolli ajaks

järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid ained, va temale arsti

ettekirjutusel määratud psühhotroopsed ravimid.

9. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse

kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.

10. Rahuldada O. K. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Vallo Robilt varalise kahju

hüvitisena 66 062 (kuuskümmend kuus tuhat kuuskümmend kaks) eurot 73 senti

ja mittevaralise kahju hüvitisena 500 (viissada) eurot O. K. (isikukood XXX)

kasuks.

11. Rahuldada H. A. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Vallo Robilt mittevaralise

kahju hüvitisena 4000 (neli tuhat) eurot H. A. (isikukood XXX) kasuks.

12. Rahuldada A. A. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Vallo Robilt mittevaralise

kahju hüvitisena 1000 (üks tuhat) eurot A. A. (isikukood XXX) kasuks.

13. Jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla Vallo Robilt Tartu Maakohtu

02.04.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2492 arestitud 15 838,93 eurot,

mis on kantud Rahandusministeeriumi Luminor Bank AS-i kontole nr

EE701700017001577198.

14. Kohaldada KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel Vallo Robile

lähenemiskeeldu O. K. suhtes 1 (üheks) aastaks, keelates Vallo Robil suhelda O.

K. nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel, mh keelates Vallo Robil O. K.

telefoniga helistada ja temale sõnumeid saata, saata O. K. liht- või elektronkirju,

saata O. K. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram vms)

kaudu, viibida O. K. lähemal kui 100 meetrit, va riigi- ja kohaliku omavalitsuse

üksuse astuste ruumid, ja viibida lähemal kui 100 meetrit O. K. elukohale.

15. Jätta rahuldamata A. A. taotlus Vallo Robile lähenemiskeelu kohaldamiseks.

16. Välja mõista Vallo Robilt O. K. (isikukood XXX) kasuks tema lepingulise

esindaja kulud 4063 (neli tuhat kuuskümmend kolm) eurot 80 senti ja tasutud

riigilõivust 45 (nelikümmend viis) eurot 83 senti.

17. Välja mõista Vallo Robilt H. A. (isikukood XXX) ja A. A. (isikukood XXX)

kasuks tasutud riigilõivust 216 (kakssada kuusteist) eurot 67 senti.

18. Jätta O. K. poolt tasutud riigilõivust 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot

17 senti tema enda kanda.

19. Jätta H. A. ja A. A. poolt tasutud riigilõivust 433 (nelisada kolmkümmend kolm)

eurot 33 senti nende endi kanda.

20. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Vallo

Robilt õhupüstol Baikal MP-654K.

21. Jätta kriminaalasja juurde CD-R plaat 15.01.2018 kannatanu poolt politseile üle

antud failidega; DVD-R plaat 08.10.2017 Tartumaal XXX

asuvate

turvakaamerate salvestustega; DVD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõnedega ja

DVD-R plaat 05.07.2017 kõnedega mälupulgalt.

22. Hävitada kohtuotsuse jõustumisel padrunitropid (pakendid nr 1 ja 2); metallist

detail (pakend nr 3); auguga padrunitropp (pakend nr 4); signaalpadruni kestad

(pakendid nr 1A ja 2); signaalpadruni kestad (pakendid nr 1B, 4, 5 ja 6);

signaalpadrun (pakend nr 2) ja 2 signaalapdrunikesta (pakend nr 3).

23. Välja mõista Vallo Robilt riigituludesse sundraha 810 (kaheksasada kümme)

eurot ja muud menetluskulud 304 (kolmsada neli) eurot. Jätta DNA-ekspertiisi

kulu 1653 (üks tuhat kuussada viiskümmend kolm) eurot riigi kanda.

24. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Vallo Robil on õigus menetluskulud 1114 (üks

tuhat ükssada neliteist) eurot tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

25. Kohtuotsuse koopia saata kannatanu H. A. e-posti aadressil XXX, kannatanu A. A. e-

posti aadressil XXX, kannatanu P. S. e-posti aadressil XXX ja kannatanu O. K. e-posti

aadressil XXX.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja)

ühele järgmistest kontonumbritest:

· SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X)

· SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X)

· LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X).

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber 99919700020013.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitatada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. Süüdistuse sisu

1. Vallo Robi süüdistatakse KarS § 404 lg 1 järgi selles, et tema:

1) 08.10.2017 kella 20.15 paiku Tartumaal XXX asuva kaheteistkümne korteriga elumaja

juures laskis tahtlikult signaalrakettidega samas majas asuvate kokku ehitatud korterite nr

6 ja 9 akendesse, mille tagajärjel korter süttis. Sellise tegevusega süütas Vallo Robi

tahtlikult korterid nr 6 ja 9, millega põhjustas ohu kortermaja elanike elule ja tervisele ja

põhjustas varalise kahju korterite 6 ja 9 omanik O. K..

2) 08.10.2017 kella 20.30 paiku Tartumaal XXX sõitis sõiduautoga Toyota Hilux

registreerimismärgiga XXX läbi XXX territooriumil asuva elumaja piirava aia, misjärel

lasi tahtlikult signaalrakette elumaja suunas. Seejärel sõitis Vallo Robi korduvalt

sõiduautoga Toyota Hilux vastu elumaja erinevaid külgi, läbistades autoga ühe elumaja

seina. Raketilaskude tagajärjel süttis põlema elumaja vooder. Seejärel sõitis Vallo Robi

sõiduautoga Toyota Hilux XXX territooriumil asuva varjualuse nurgatala pihta, mistõttu

kukkus varjualuse katus selle all seisvale sõiduautole Mitsubishi reg. nr XXX ning

vigastas seda. Sellise tegevusega põhjustas Vallo Robi reaalse ohu samal ajal elumajas

viibivale H. A. elule ja tervisele, põhjustas moraalse kahju XXX kannatusi vahetult

kogenud sündmuskohale saabunud A. A. ning tekitas A. A. varalist kahju seoses temale

kuuluva talu taastamisega, põlenud elumaja sisustuse kahjustamise ja sõiduauto

hävitamisega.

2. Vallo Robi süüdistatakse KarS § 203 lg 1 järgi selles, et tema 08.10.2017 kella 20.40-

21.00 vahel süütas tahtlikult Tartumaal XXX teel kraavis P. S. kuuluva ja Vallo Robi

kasutuses oleva sõiduauto Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX, mille tagajärjel

sõiduauto hävines ning muutus sõidukõlbmatuks. Sellise tegevusega tekitas Vallo Robi

varalist kahju sõidukiomanik P. S. vähemalt summas 22 655 eurot, mis on oluline kahju.

3. Vallo Robi süüdistatakse KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema 05.07.2017 kella 14.00

paiku Tartumaal XXX juures pani relvataolise eseme, õhupüstoli, O. K. vastu otsmikku,

peale mida suunas relva vastu O. K. põlve ja ütles: „kas sa tahad kogu elu longata“. Pärast

seda pani Vallo Robi püstoli kabuuri ning nähes O. K. kaelas kuldketti, nõudis selle temale

üleandmist. Kui O. K. keeldus kuldketti loovutamast, haaras Vallo Robi vööl olevast tupest

noa ning lähenes O. K., mille tagajärjel O. K. põgenes. Sellise Vallo Robi käitumisega

tunnetas O. K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. O. K. oli alust karta Vallo Robi ähvarduste

täideviimist, kuna ähvarduste käigus kasutas Vallo Robi relvana käsitletavaid esemeid.

4. Vallo Robi süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema juhtis 08.10.2017 kella

20.15-21.00 paiku Tartumaal XXX ja Tartumaal XXX teel mootorsõidukit Toyota Hilux

registreerimismärgiga XXX, olles tarvitanud alkoholi ja psühhotroopset ainet alprasolaam,

mille tulemusena olid tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud

ja muutunud. Vallo Robilt 09.10.2017 kell 00.33 võetud uriinis tuvastati alprasolaami sisaldus

ning kell 00.38 võetud veres tuvastati etanoolisisaldus 1,03 +/- 0,06 mg/g kohta.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei või sõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS §

69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lõike 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht

muuhulgas, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on

tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega

juhtima. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 alusel on joobeseisund mh narkootilise

või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS lg 3

järgi mõistetakse narkootilist ja psühhotroopset ainet narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) tähenduses. Alprasolaam on kantud

sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 IV

nimekirja.

II. Kohtu seisukoht süüdistuse osas

1. Vallo Robi süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi

5. Kannatanu O. K. ütlused tõendavad, et Vallo Robi kutsus ta 2017. aasta juulis oma talu

territooriumile tegema hooldustöid, ta pidi puhastama krundi tagumist piiri võsast. Võsa välja

vedamisel tekkisid rööpad. Nad silusid ekskavaatoriga rööpad ära, kuid ekskavaatorijuhil

tekkis õnnetus, ta tõmbas elektriliinid maha. Ta läks sellest Vallo Robi teavitama, kes oli

hoovi peal. Vallo Robi jooksis korraks tuppa ja tuli siis värava poole. Vallo Robi vajutas

puldiga värava lahti ning tuli väravast välja. Nad asusid kusagil paar-kolmkümmend meetrit

väljasõidu poole. Vallo Robi ütles talle, et mis ta /…/ (ebatsensuurne väljend, kajastub

protokollis) tema ajusid ja suunas samal ajal relva tema meelekohta. See oli Makarovi püstol,

enne sihtimist võttis kaitseriivi maha. Seejärel surus Vallo Robi relva vastu tema põlve ning

küsis „kas ta tahab elu lõpuni longata“. Tema vastas, et ei taha. Siis ütles Vallo Robi, et oled

mingi maffiamees, et miks selline kuldkett on kaelas. Vallo Robi võttis ketist kinni ja ütles, et

kett siia. O. K. rabeles lahti.Vallo Robi pani relva ära endale vöö vahele ja võttis vöö küljest

tupe seest umbes 15 cm pikkuse teraga noa välja ja hakkas temale järele jooksma. Tema

jooksis treileri juurde, kus oli ekskavaator. Vallo Robi võttis maasturi Hilux, pani

hundikoerad peale ja sõitis autoga treilerile ette. Siis jalutas Vallo Robi koos koertega tagasi

hoovi.

6. Süüdistatav Vallo Robi ennast O. K. ähvardamises süüdi ei tunnista. Vallo Robi sõnul

tunneb ta O. K. 10-12 aastat. O. K. on temalt raha laenanud, kuid ei maksnud kogu laenu

tagasi ja sellest ajast läksid suhted halvemaks. Vallo Robi ütluste kohaselt pidi O. K. 5. juulil

2017 tegema tema kodu juures XXX hooldustöid. Selle käigus oli aed maha sõidetud, rööpad

sisse sõidetud, ning kopaga siluma minnes tõmmati elektripostid maha. O. K. hakkas ära

minema, oli värava juures. Ta kutsus O. K. tagasi enda juurde. Õhupüstolit ta temale otsa ette

ei pannud, pani vastu põlve. Ta küsis O. K.: „Kas sa tahad iirlaseks jääda?“. See väljend

tähendab seda, et kõik, kes varastasid, valetasid või tegid muid tempe, siis oli karistuseks see,

et inimene sai põlvest vigastada. Midagi muud ta ei öelnud. Püstoli panekuga vastu põlve oli

tegemist selge sõnumiga, et igaüks peab vastust andma oma tegude eest ja lubadused tuleb

täita. Tema hinnangul ei olnud tegemist ähvardusega. Tegemist ei olnud püstoliga „Makarov“,

tal ei ole seda tsiviilis olles olnud. See oli tema poolt üle antud õhupüstol, mis on asitõend.

Õhupüstol on tal kaasas, et aeg-ajalt kätt harjutada, ennast vormis hoida. Seejärel küsis Vallo

Robi O. K. kuldketti, midagi tagatiseks selle sigaduse korraldamise eest. O. K. ei olnud nõus

kuldketti andma. O. K. astus sammu tagasi ja Vallo Robi sammu edasi. Ta tegi paar

jooksuliigutust O. K. suunas, kuid järele temale ei jõudnud. Noa võttis Vallo Robi oma sõnul

tupest välja alles pärast seda, kui O. K. oli jooksu pannud.

7. Kahtlustatavana kinnipidamisel 08.10.2017 oli Vallo Robi isiklike asjade hulgas mälupulk,

millel olid mh kõnede salvestused. CD-plaadile salvestati 05.07.2017 kell 14.56 toimunud

kõne numbrile XXX (kd 1, tl 149-151). Vallo Robi helistab A. A. ja räägib, et 4 posti on

pooleks. Tal on kohe hea olla, kui suhted on paigas. Ei tahtnud oma kuldketti ära anda, pani

jooksu raibe. Et mismoodi ei anna, kui on nii palju võlgu. Siis hakkas üks tagaajamine pihta.

Vallo Robi ütleb, et seda nalja saaks konjakipitsi juures arutada, sa oleks seda tahtnud näha.

See kõne näitab Vallo Robi halvustavat suhtumist O. K., ning kinnitab kannatanu O. K. ütluste

tõele vastavust.

8. Vallo Robi andis 13.12.2017 menetlejale üle õhupüstolit Baikal MP-654K, mis on

vaadeldud 22.12.2017 (kd 2, tl 7-8). See kaalub 730 grammi, on CO2 ballooniga,

padrunisalve maht 13 teraskuuli, üldpikkus 169 mm.

9. Vallo Rabi ja O. K. ütlused kattuvad 05.07.2017. a toimunud sündmuse osas osaliselt.

Vallo Robi eitab püstolitoru asetamist O. K. meelekohta. Kohus on seisukohal, et kannatanu

sellistes ütlustes, et Vallo Robi asetas talle püstoli meelekohta, ei ole põhjust kahelda. O. K.

kinnitas kohtus, et isegi pärast Vallo Robi poolt toimepandud tegusid ta viha ei pea, see teeb

vaid meele kurvaks. Kannatanul puudus ka põhjus midagi välja mõelda, kuna ähvardamise

koosseis on täidetud isegi siis, kui Vallo Robi ei oleks asetanud püstolitoru tema meelekohta.

10. Vallo Robi ja O. K. ütlused erinevad lause sõnastuse osas, millega Vallo Robi O. K.

ähvardas, kuid mõlema poolt välja toodud fraasidel on ühesugune tähendus. Kannatanu sai

aru, et Vallo Robi küsis „kas ta tahab elu lõpuni longata“ ning Vallo Robi sõnul tähendab tema

poolt öeldud väljend „kas sa tahad iirlaseks jääda“ sisult täpselt seda sama, s.o põlve

läbilaskmist, mille tagajärjel võib jääda lonkama. Seega ähvardas Vallo Robi O. K. talle

tervisekahjustuse tekitamisega.

11. Samuti ei ole oluline, kas tegemist oli õhupüstoliga, millega tekitatavad vigastused on

kergemad, või tulirelvaga. Oluline on see, et O. K. arvas, et tegemist on tulirelvaga, millega

on võimalik tekitada eluohtlikke vigastusi või surm. O. K. sõnul on ta käinud sõjaväes ja ta

armastab käia lasketiirudes ning temale tundus, et tegemist on Makarovi püstoliga.

12. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2015, lk 382) järgi on kahju tekitamise

kavatsuse teadvustamine võimalik ka konkludentse teoga, s.o teoga, millest kahju tekkimist

on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Nii on tapmisähvardusena käsitatav püstoli näitamine,

noa kõrile asetamine, kägistamine jne. Kohus on seisukohal, et sellisest situatsioonist, kus

laskerelv asetatakse kannatanu meelekohale ja põlve vahetusse lähedusse, küsides samal ajal,

kas kannatanu soovib, et tema põlv läbi lastakse, saab üheselt järeldada, et isiku tervis on

ohus. Vahetult pärast relvaga ähvardamist, võttis Vallo Robi välja noa, alustades sellega

kannatanu tagaajamist. Noaga on võimalik ohustada nii teise inimese tervist kui ka elu.

13. Riigikohus on 21.10.2011. a otsuse nr 3-1-1-59-11 punktis 9 selgitanud, et KarS § 120

järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või

hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine

karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine

endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest

kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara

ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette KarS § 120 objektiivse

koosseisu realiseerimist. Lisaks märgib kolleegium, et asjaolud, millel ähvardatu kartus

põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema

enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas

objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma

lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub

eelnevast, et süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma

tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks

hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale.

14. Kohus on seisukohal, et Vallo Robi tegi kõik endast oleneva, et O. K. ähvardamisega

hirmutunnet tekitatada. Ta kasutas ävardamisel õhupüstolit Baikal MP-654K, mis on

relvaseaduse § 14 p 2 kohaselt pneumorelv. Puuduvad tõendid selle kohta, et Vallo Robi

kasutas tulirelva, püstolit Makarov. Läbiotsimisel 09.10.2017 Vallo Robi elukohas XXX ei

leitud peale optlise sihikuga õhurelva muid relvi (kd 1, tl 157-159), mis kinnitab Vallo Robi

ütlusi, et tsiviilelus ei ole tal püstolit Makarov olnud. Kannatanu võis ohusituatsioonis

relvaliiki valesti hinnata. Lisaks sellele ähvardas Vallo Robi kannatanut suuliselt

kehavigastuse tekitamisega ja viimaks võttis välja noa, mis on relvana kasutatav ese, kuna

sellega on võimalik kannatanu elu ja tervist reaalselt kahjustada. O. K. sõnul tundis ta reaalset

hirmu, kuna ei teadnud, mis teise inimese peas toimub, kui ta paneb relva meelekohta.

Asjaolu, et O. K. joostes põgenes, kinnitab, et Vallo Robi suutis oma käitumisega O. K.

reaalset hirmutunnet ka tekitada.

15. Kohus on seisukohal, et selline olukord, kus inimesele asetatatakse õhkrelv kõigepealt

meelekohta, siis vastu põlve ja viidatakse põlve läbilaskmisele, ning seejärel vahetatakse

laskerelv noa vastu, millega joostakse kannatanule järele, tunduks reaalse ohuna tervisele ja

tekitaks hirmu igale keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

16. Seega täitis Vallo Robi tegevus KarS § 120 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

17. Vallo Robi pani KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kohtu hinnangul

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Vallo Robi eesmärgiks oli kannatanus hirmutunde

tekitamine, mida näitab tema poolt O. K. ähvardamine erineval viisil kuni tema põgenemiseni.

Vallo Robi ütluste järgi pidi O. K. tegema tema valdustes hooldustöid, kuid selle käigus oli

aed maha sõidetud, maapinnale rööpad sõidetud, elektripostid maha aetud. Vallo Robi mõtles,

kuidas tagada, et O. K. selle korda teeks. Vallo Robi võttis relva välja pärast seda, kui O. K.

oli talle öelnud, et mis ta siin ikka nii väga teinud oli. See näitab, et ähvardamisega soovis

Vallo Robi hirmutades mõjutada kannatanut oma kinnistut korda tegema. Kasutades õhkrelva

ja ka vöölt tupest võetud nuga, pidi Vallo Robi pidama võimalikuks, et selliste vahendite

kasutamisel võtab O. K. ähvardust reaalsena.

18. Vallo Robi tegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 120 lg 1 järgi. Vallo Robi ähvardas

kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega viisil, mil kannatanul oli alust karta ähvarduse

täideviimist.

2. Vallo Robi süüdistus KarS § 404 lg 1 järgi

19. KarS § 404 lg 1 järgi on karistatav võõra või oma asja süütamine, kui sellega on

põhjustatud oht inimese elule või tervisele.

20. Esimesena käsitleb kohus Vallo Robi süüdistust O. K. korteri süütamises.

21. Süüdistatav Vallo Robi tunnistas oma süüd XXX7 korterite 6 ja 9 süütamises. 08.10.2017

toimunud sündmusi, ka O. K. korterite süütamist ta täpselt ei mäleta. Vallo Robi sõnul oli ta

eelnevalt tarvitanud õlut ja viina ning võtnud oma õhtused rohud (sh XXX, toimeaine

alprasolaam). Vallo Robi möönab, et sündmused võisid toimuda nii nagu tunnistajad on

rääkinud.

22. Kannatanu O. K. ütlused tõendavad, et 08.10.2017 õhtul pärast kella 18 oli ta vanemate

juures, kui talle tuli sõnum selle kohta, et XXX korter on tuletõrjehäires. Ta helistas naaber A.,

kes läks vaatama ning kaks minutit hiljem helistas ja ütles, et tema korterist tuleb musta tossu,

korter võib põlema minna. Seejärel sõitis O. K. kohe XXX. Sõidu ajal teavitas ta

Päästeametit, et korter on süüdatud ja süütaja võib olla Vallo Robi. Vallo Robi käis kaks tundi

varem tema ukse taga lõhkumas ja ähvardas teda läbi ukse. Kui ta kohale jõudis, oli majaesine

paksu suitsu täis, ei näinud sõitagi, leegid olid korterist väljas. Tema korter on esimesel

korrusel, neljatoaline kahest korterist kokku ehitatud, sissepääsuga vasakpoolsest trepikojast.

Ta läks korterisse, et veega kustutada, aga leegid tulid vastu ja ta jäi Päästeametit ootama.

Kõik majaomanikud olid väljas, kes koos lastega, kes otse vannist tulnud käterätikud ümber.

Nad seisid kõik maja küljel, et tuul suitsu peale ei puhuks. Seal oli ka M. P., kes ütles, et nägi

siin Vallo Robit koos koertega, siis käis kaks suurt kõmakat, mille peale Robi jalutas koos

koertega auto juurde ja lahkus läbi metsa XXX poole.

23. Tunnistaja M. P. 30.01.2019 deponeeritud ütlused (kd 1, tl 42-45) tõendavad, et tema

elab XXX O. K. samas majas, kuid teises trepikojas. 08.10.2017 õhtul, võis olla kella 8 paiku,

kuulis ta kõva pauku, nagu oleks telliskiviga aknasse visatud ja karjumist väljas. Algul ei

saanud nad naisega aru, mis toimub, aga siis kuulsid teist lasku. Esimesest paugust ei saanud

ta aru, oli lihtsalt kõva pauk, kuid teisest sai aru, et tegemist võib olla püssipauguga. Ta läks

algul akna peale ja siis välja vaatama. Üks meesterahvas seisis O. K. akna all ja räuskas, et O.

välja läheks. Edasi ta ei kuulanud, keeras ukse lukku ja lasi tuled ära. Kui ta oli tuled ära

lasknud ja uuesti akna peale läks, siis ta nägi, kuidas mees hakkas minema tema maja nurga

taha. Ta tundis mehe ära alles siis, kui nägi, et kaks hundikoera jooksid mehele järele. See oli

Vallo Robi, kes liigub alati kahe saksa lambakoeraga. Paari minuti pärast nägi ta köögiaknast

O. K. korteri poolt tossu tulemas. Ta läks koridori, kus oli ülalt naaber, kellele O. K. oli

helistanud ja öelnud, et signalisatsioon ja häire on korteris tööle läinud. Selle ajaga, mil nad

läksid välisuksest välja, oli õues juba nii paks toss, et mitte midagi ei olnud näha. Leeke veel

näha ei olnud. Ta ajas oma naise ja lapse, kes olid paanikas, välja ning nad sõitsid autoga

eemale mänguväljakule. Kui nad jooksid autosse, siis oli kuma juba korteri sees, kuid leeki

väljas veel ei olnud. O. K. nägi ta hiljem, kui maja juurde tagasi läks, maja ees ning tundus, et

ta oli juba korteris sees käinud, kuna nägu oli natukene tuhaga koos, must. Sellel õhtul olid

kõik inimesed, kusagil paarikümne ringis, majast välja tulnud, sest kõik korterid olid tossu

täis ja suitsuandurid üürgasid.

24. 08.10.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd 1, tl 59-69) on vaadeldud

XXX kortereid 6 ja 9, mis on kokku ehitatud (foto 1). Fotodel nr 2 ja 3 on näha, et maja

keskel esimesel korrusel on kaks akent, millest vasakpoolne on põlemiskahjustustega.

Fotodelt 4-10 on näha akna all suitsu- ja põlemiskahjustustega esemed (mööbel, riided) ja

padrunitropid, metallist detailid. Fotodelt 12-24 on näha, et põlengus on kahjustada saanud

korteri seinad, laed, põrandad, samuti korteris olnud asjad.

25. Sündmuskohalt kaasa võetud metalldetaililt võeti proovid, määrati DNA- ekspertiis.

Ekspert ei tuvastanud proovides piisaval arvul alleele, mille alusel saaks teha usaldusväärseid

järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (kd 1, tl 95-100).

26. Patrullilehtedelt (kd 1, tl 124-125, 126-129, 132-133) on näha, et 08.10.2017 kell 20.44,

20.45, 21.04 ja 21.28 on politsei saanud väljakutsed, kuna XXX on süüdatud korterid.

27. Häirekeskuse kõnesalvestised (kd 1, tl 121-123) tõendavad, et 08.10.2017 kell 20.26.28,

20.26.42, 20.26.45 ja 20.37.28 on tehtud häirekeskusele kõned selle kohta, et XXX majas

põlevad korterid. Esimeses kõnes palub naisterahvas saata tuletõrje, kuna põleb XXX majas

korter 3. sektsioonis, mille omanik on O. K., kes on ise välismaal. Helistaja on ise maja

esimesest sektsioonist. Helistaja annab teada, et terve maja on rahvast täis, inimesed jooksid

välja, ajasid autosid ära. Väljas on kõik musta suitsu täis, kuuldi püssipauke. Teises kõnes

annab ilmselgelt endast väljas naine, kes ütleb oma nimeks K. N., teada, et põleb XXX maja,

võib olla aadreesiga XXX. Põlevast korterist on leek väljas, ta ei julge lähemale minna. Kas

selles korteris on inimesi, helistaja ei tea, kuid korterites on inimesed, teised läksid neid välja

ajama. Kolmas helistaja on O. K., kes palub saata tuletõrje XXX aadressile, ütleb, et ise on 10

km eemal. Viimases kõnes küsib meesterahvas, miks auto ei ole veel kohale jõudnud, esimese

korruse korter põleb täie leegiga, kohe süttib teine korrus, inimesed on majast väljas.

28. Kannatanu O. K. ja tunnistaja M. P., samuti kirjalike tõenditega, on tõendatud, et

08.10.2017 kella 20 paiku süütas Vallo Robi XXX kortermajas asuvad kokkuehitatud korterid

6 ja 9, mis kuuluvad O. K.. Tulekahju toimumist tõendavad häirekeskusele tehtud kõned,

patrullilehed, sündmuskoha vaatlusprotokoll, samuti M. P. ja O. K. ütlused. Sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos M. P. ütlustega tõendab, et Vallo Robi tulistas korterisse rakette. M. P.

tundis Vallo Robi ära ning nägi teda mõni minut enne seda, kui O. K. korterist hakkas suitsu

tulema, minemas maja nurga taha. M. P. kuulis pauke ning sündmuskohalt leiti padrunitroppe

ja metalldetaile.

29. Riigikohus märkis 17.03.2010. a otsuse nr 3-1-1-7-10 punktis 10, et ohu põhjustamise all

inimese elule ja tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua

inimese surma või tema tervise kahjustamise. Häirekeskusele tehtud kõned, samuti O. K. ja

M. P. ütlused tõendavad, et kortermajas oli sellel hetkel, kui Vallo Robi süütas O. K. korteri,

palju inimesi. Inimesed olid paanikas, jooksid majast välja, ümbrus oli paksu suitsu täis, O. K.

korteri aknast olid leegid väljas. Kohus on seisukohal, et selline olukord oli ohtlik nii

inimeste tervisele kui seadis ohtu ka nende elu. Ainuüksi suitsu ja vingugaasi sissehingamine

võib tekitada tervisekahjustusi. Olukorras, kus üks kortermaja esimese korruse korteritest

põles lahtise leegiga, oleks tuli võinud levida ka teistesse korteritesse. Kahjulike tagajärgede

ärahoidmine sõltus ainult inimeste kiirest tegutsemisest, majast väljumisest ja päästetöödest.

30. Seega täitis Vallo Robi tegevus KarS § 404 lg-s 1 sätestatud teo objektiivse koosseisu.

31. Vallo Robi pani KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Vallo Robi lasi kannatanu korteri aknasse signaalrakette,

mille järel läks korter põlema. Vallo Robi teadis, et selle tegevuse tagajärjel võib korter

süttida. Ta pidi pidama võimalikuks, et seab O. K. korteri süütamisega ohtu kortermajas

elavate inimeste elu ja tervise. Tegemist oli õhtuse ajaga, oktoobrikuuga, mil kella 20 ajal on

juba pime. Seega põlesid korterites tuled. See nähtub ka M. P. ütlustest. Arvestades seda, pidi

Vallo Robi teadma, et majas on inimesed. Kuna tuld on raske kontrolli all hoida ning tulest

tekkiv suits ohustab samamoodi inimeste elu ja tervist, pidi Vallo Robi aru saama, et inimesed

võivad viga saada.

32. Järgnevalt käsitleb kohus Vallo Robi süüdistust perekond A. elamu süütamises.

33. Süüdistatav Vallo Robi tunnistas ennast XXX talu maja süütamises süüdi. Nii nagu teisi

selle õhtu sündmusi, ei mäleta Vallo Robi oma sõnul ka seda, mis toimus A. talus. Vallo Robi

ütluste kohaselt läksid tema ja A. A. suhted halvaks 2017. aasta suvel, kui ta tahtis omastada

tema lapsepõlvekodu, mille oli usaldanud A. A. Ta pidi selle tagasi ostma. 08.10.2017 XXX

talus toimunu ei olnud kättemaks A. A. Tema ebaadekvaatne käitumine oli tingitud kange

alkoholi ja ravimite koosmõjust.

34. Kannatanu H. A. ütlustega on tõendatud, et 08.10.2017 õhtul peale kella kaheksat, kui ta

viibis enda kodus XXX talus, XXX, ja vaatas televiisorit, nägi ta aknast, et selja taga

hakkavad punased raketid välkuma. Siis kuulis ta põntsatust vastu seina ja Toyota Hilux sõitis

tuppa sisse. Auto sai pidama natukene enne tema tugitooli. Ta kuulis, kuidas Vallo Robi

karjus, et „tule välja raisk, kutsu nüüd politsei“. Seejärel hakkas Vallo Robi autoga ümber

maja sõitma. Ta sõitis majja kolma korda erinevatest kohtadest. Suurem koer jooksis välja. Ta

ei julgenud välja minna ning soovis, et see kõik juba läbi saaks. Ta leidis kapist töötelefoni ja

helistas hädaabisse. Kui kaua aega möödus, ta ei tea, kuid siis paistsid mäe otsast tuletõrje

vilkurid ja kiirabiauto seisis naabri maja juures. Ta jooksis kiirabiautosse ja palus võimalust

helistada abikaasa A.. Füüsilist abi ta siis ega hiljem ei vajanud. Välja kiirabiautosse julges ta

minna alles siis, kui Vallo Robi oli ära läinud ja õues oli vaikne. Ta nägi, et maja hõõgub ning

naabrimees, kes oli selleks ajaks tema juurde jõudnud, võttis aknalaua pleki ära. Tema tõi vett

ja valas selle sinna peale. Tuletõrje kustutama midagi ei pidanud, vaid jälgis, et see edasi ei

põleks. Maja on palkmaja, millel on puidust laudis.

35. 08.10.2017 kell 20.54 helistab H. A. oma abikaasa A. A. Ta palub nutuse häälega, et

mees tuleks koju, kuna Vallo sõitis nende kodumaja seinad maha ja J. (koer) on kadunud. Ta

annab teda, et helistas politseisse ja tuli ka kiirabi (kõnesalvestis kd 1, tl 54).

36. Kannatanu A. A. ütlused tõendavad, et 08.10.2017 kell 20.54 helistas tema naine H. A.

talle naabrimehe numbrilt ja kirjeldas, mida Vallo Robi tegi ja millega oli hakkama saanud. Ta

tuli töölt ära ja läks koju. Terve õu oli operatiivteenistust täis, maha oli sõidetud liugvärav,

varikatuse post, oli vastu autot sõidetud. Päästeteenistus kustutas parajasti ja hakkas maja

seinu lahti lõikama. Abikaasa oli hüsteerias ja meedikute hoole all.

37. 09.10.2017. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd 1, tl 70-85) on vaadeldud XXX talu.

Fotol 1 on näha kinnistul asuv autovärav, mis on postide küljest lahti ja pikali maas. Fotodel

3-5 on katki sõidetud piirdeaed ja autorattajäljed murul. Fotodel 4-9 on kujutatud auto

varjualune, mis on katki ja valget värvi sõiduautole peale vajunud. Varjualuse postid on

katkisena maas. XXX talu elumaja otsaseinas on auk (fotod 11, 13-14), mille kohal teise

korruse akna all seinas on põlenud auk (fotod 11, 19). Nii murul kui ka maja sees põrandal on

signaalpadruni kestad (fotod 12, 14-16). Maja katkise otsaseina juurest leiti sõiduauto Toyota

märgiga esivõre (foto 18) ja majast seest auto esituli (fotod 14, 17). XXX talu kinnistul on

muru peal korduvast sõitmisest tekkinud auto rattajäljed (fotod 22-27, 30) ning maja

vasakpoolsel küljel vigastused ja kõrval maas auto registreerimismärk XXX

38. Patrullilehed (kd 1, tl 130-133) tõendavad, et politsei sai väljakutse 08.10.2017 kell 20.30

ja 21.04 XXX tallu, kuna auto sõitis hoovi ja paugutatakse. Häirekeskuse kõnesalvestis (kd 1,

tl 121-123) tõendab, et 08.10.2017 kell 20.23.42 helistas häirekeskusele XXX talust

naisterahvas ja teatas, et naabri majja sõideti autoga sisse, käivad paugud. Hoovis lastakse

raketipüstoliga rakette majja. Majja sõitnud auto sõidab ohutuledega XXX mäe otsa.

39. Tartumaal XXX talus asuvate turvakaamerate salvestistelt, mille kohta on koostatud

asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, tl 108-118), on näha, kuidas kell 20.35.08 sõidab läbi XXX

talu värava sõiduauto (kaamera nr 2). Kell 20.35.18 on näha tagurdavas autos ühte inimest.

Kell 20.35.24 sõidab auto otse kaamera poole, kaamera jääb pimedaks. 08.10.2017 kell

20.35.26 sõidab auto kaamera nr 1 vaatevälja ja laseb raketi autoaknast kaamera poole, mille

järel langeb punane tulekogum muru peale ja jääb põlema. Auto jääb korraks seisma ja siis

hakkab taas liikuma. Kell 20.35.51 hakkab auto liikuma kaamera poole maja suunas, jäädes

seejärel seisma. Kell 20.36.08 auto tagurdab ning näha on, kuid maja seinast kukub tükk.

Auto jääb seisma ja kell 20.36.36 lastakse veel üks rakett maja suunas. 20.36.40 on näha

lühikestes pükstes olevat isikut. Kell 20.37.12 ja 20.37.34 on näha, kuidas raketid lastakse

vastu maja otsaseina, kust need põrkavad tagasi ja jäävad hõõguma. Kell 20.37.58 hakkab

auto tagurdama. Kaamera nr 1 salvestiselt on näha, kuidas pärast esimese raketi laskmist vastu

maja seina, jääb maja sein hõõguma, kuni video lõppemiseni kell 20.38.11.

40. Kannatanute H. A. ja A. A. ütlustega, XXX talu turvakaamerate salvestistega,

sündmuskoha vaatlusprotokolliga, patrullilehtede ning häirekeskusele tehtud kõne

salvestisega loeb kohus tõendatuks, et 08.10.2017 kella 20.30 paikul sõitis Vallo Robi

perekond A. koju XXX tallu XXX Tartumaal, lasi nende maja pihta 4 raketti ja süütas sellega

maja seina. Süütamise puhul tuleneb sellise teguviisi üldohtlikkus juba teo enda olemusest.

A. elamu oli laudvooderdisega, mis on kergesti süttiv materjal ja tuli võib kiiresti levida.

Asjaolu, et juba juba esimene rakett süütas maja välisseina, kinnitab, et Vallo Robi poolt

elumaja süütamine seadis ohtu majas viibiva H. A. elu ja tervise.

41. Seega täitis Vallo Robi KarS § 404 lg 1 objektiivse koosseisu.

42. Vallo Robi pani KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Vallo Robi tulistas XXX talu elumaja pihta neli raketti.

Olles eelnevalt süüdanud samal viisil O. K. korteri, omades endise sõjaväelasena kogemusi

erinevate relvade käsitlemisel, teadis Vallo Robi, et raketid võivad maja põlema panna.

Videokaamerate salvestistel on näha, et väljas oli pime. H. A. ütlustega on tõendatud, et tema

vaatas sellel ajal televiisorit, toas põles tuli, kui Vallo Robi sõitis majja suurest aknast sisse.

Seega teadis Vallo Robi, et keegi on kodus. Ta pidi vähemalt möönma, et elamu süütamisega

seab ta ohtu majas viibivate isikute elu ja tervise. Kuna tuld on raske kontrolli all hoida, pidi

Vallo Robi aru saama, et elamu süütamisel võivad seal viibivad inimesed viga saada.

43. Vallo Robi teod on kvalifitseeritud õigesti KarS § 404 lg 1 järgi. Vallo Robi süütas

signaalrakettidega kannatanu O. K. ja A. A. kuuluvad kinnisasjad, põhjustades ohu O. K.

samas kortermajas elavate inimeste elule ja tervisele, ning H. A. elule ja tervisele.

3. Vallo Robi süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi

44. KarS 203 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui

sellega põhjustati oluline kahju.

45. Kõnesalvestis tõendab, et 08.10.2017 kell 20.58.35 helistas häirekeskusesse naisterahvas

ja andis teada, et XXX tee ääres kraavis põleb sõiduauto. Lähedale ta ei julge minna, sest

kardab plahvatust.

46. 09.10.2017. a sündmuskoha vaatlusprotokollis (kd 1, tl 87-94) on vaadeldus

sündmuskohta Tartumaal XXX tee 671 meetril. Kraavis on näha sõiduauto Toyota Hilux

registreerimismärgiga XXX (fotod 1-7). Fotodelt 2-4 on näha teelt kraavi suunduvad

autorehvijäljed ning fotodelt 3-7, et maastur on täielikult põlenud. Auto kõrvalt ja alt leiti

signaalpadruni kesti ja üks laetud padrun (fotod 7-13).

47. Ekspertiisiakt nr 18E-GE0438 (kd 1, tl 95-99) tõendab, et sündmuskohalt kaasa võetud

pakendis nr 6 olevalt signaalpadruni kestalt leiti Vallo Robi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on

kokku langev Vallo Robi DNA-profiiliga. Samalt padrunikestalt võetud teise proovi osas ei

saa välistada Vallo Robilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

48. Patrullilehe (kd 1, tl 126-127) kohaselt sai politseipatrull väljakutse 08.10.2017 kell 20.45

seoses XXX asuva korteri põlenguga. Patrullilehe kandest nähtub, et sõiduk Toyota Hilux

registreerimismärgiga XXX leiti kraavist. O. K. said nad andmed, et sellega liikus Vallo Robi.

Kiirreageerijad jälgisid Vallo Robi lähedal asuvat maja, XXX talu. Koerajuht oli koeraga

põleva auto juurest võtnud üles jäljed, mis viisid läbi metsa XXX taluni. Kiirreageerijad

pidasid Vallo Robi XXX talu juures kinni ja viisid ekspertiisi ning sealt edasi kainenema.

49. Süüdistatav Vallo Robi ennast P. S. kuuluva Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX

hävitamises süüdi ei tunnista. Kuigi ta 08.10.2017 sündmusi ei mäletanud, leidis ta, et kui ta

mäletaks, et oleks auto põlema pannud, oleks ta seda ka öelnud. Ei ole loogiline, et ta oleks

enda käsutuses oleva vara põlema panema. Põlenud auto juures olevad signaalpadrunid ja

kestad kuulusid temale. Need oli tal autos kogu aeg, ohutusvarustuses kui ta käis paadiga

sõitmas. Ta mäletab sündmust alates sellest ajast, kui eriüksuse poolt temale kaks lampi näkku

pandi, st XXX talu juures kinni peeti. Signaalrakette lasi ta signaalpüstolist, kuid ta ei tea, kus

see on. Ilmselt sellel rajal, mida mööda ta sellel õhtul liikus.

50. Kannatanu P. S. andis ütlusi selle kohta, et tema ja Vallo Robi XXX. Ametlikult lõppes

XXX

2012. aasta sügisel oktoobris või novembris. Sõiduk Toyota Hilux

registreerimismärgiga XXX kirjutati tema nimele Vallo Robi XXX A. S. nimelt 2017. a aasta

suvel-sügisel. Vallo Robi tahtis auto tema nimele registreerida, kuna neil XXX, et kindlustada

XXX tulevikku. Seda, kes selle sõiduki reaalselt ostis, ta ei tea. Samuti ei tea P. S., kas sõiduki

ostmiseks on võetud laen või liising. Ise ta seda sõidukit ei kasutanud ning sõiduk ei ole tema

valduses olnud. Auto väärtust ta ei tea. Auto hävimisest sai ta teada järgmisel päeval, kui

politsei temaga ühendust võttis. Autovrakki nägi ta hiljem, kui pidi selle politsei pargist ära

viima. Sõiduk oli kindlustatud IF Kindlustuses. Kindlustus keeldus väljamakseid tegemast.

51. Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (kd 1, tl 152-153) kohaselt on Toyota Hilux

registreerimismärgiga XXX omanikuks P. S. Kasutajaks on märgitud Vallo Robi.

52. Kuigi Vallo Robi tunnistab O. K. korterite ja perekond A. maja süütamist, ei tunnista ta

auto põlema panemist. H. A. nägi Vallo Robit nimetatud sõidukiga 08.10.2017 peale kella 8

õhtul oma õues sõitmas ja elumaja rammimas. A. naaber XXX talust helistas häirekeskusele

08.10.2017 kell 20.23.42. Sellele ajal oli Vallo Robi juba majja sisse sõitnud ja rakette

lasknud. Helistaja andis muuhulgas teada ka seda, et auto sõidab ohutuledega XXX mäe

otsa. XXX külast ka Vallo Robi sõiduk kraavist leiti. Arvestades ajalist vahet, mil süüdati

XXX talu (umbes kell 20.30) ja möödasõitja nägi põlevat Toyota Hiluxit kraavis (kõne

häirekeskusele oli kell 20.58.35), ei ole tõenäoline, et nii lühikese aja jooksul oleks saanud

auto sõiduki süüdata keegi teine peale Vallo Robi.

53. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et XXX asuvad O. K. korterid 6 ja 9, A.

Tartumaal XXX asuva XXX talu elumaja, samuti sõiduauto Toyota Hilux

registreerimismärgiga XXX on süüdatud samal viisil. Kõikidelt sündmuskohtadelt, ka

põlenud sõiduki ümbert leiti signaalpadruni kestasid ja padrunitroppe. Seega on on ilmne, et

signaalrakette tulistati välja ka sõiduki juures. Seda sai teha ainult Vallo Robi, kes ei eita seda,

et tal oli signaalpüstol ja ta võis sellest tulistada ning signaalpüstol jäi kadunuks sellel õhtul

toimunud sündmuste käigus.

54. Vallo Robi, süüdates põlema P. S. kuuluva, seega tema jaoks võõra vara, sõiduki Toyota

Hilux registreerimismärgiga XXX, hävitas auto täielikult.

54. KarS § 121 p 1 järgi on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

55. Maanteeameti andmebaasi kaudu tuvastas menetleja Toyota Hilux registreerimismärgiga

XXX tehnilised andmed (kd 2, tl 15). Tuginedes nendele andmetele tehti 27.08.2017 päring

veebilehel www.auto24.ee, kus on sama väljalaskeaastaga (2014) 6 auto Toyota Hiluxite

müügihinnad. Need jäävad vahemikku 19 250 – 24 700 eurot (kd 2, tl 15-16). Pakkumises

olevate sõidukite keskmiseks müügihindade on 22 655 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna

auto on põlenud ning ei ole võimalik selle tegelikku väärtust süütamise aja seisuga hinnata,

tuleb lähtuda keskmisest turuhinnast. Arvestades seda, et samasuguste parameetritega sõiduki

Toyota Hilux keskmiseks hinnaks oli 9 kuud pärast sõiduki hävitamist 22 655 eurot, siis ei

ole kahtlust, et P. S. kuuluva auto väärtus ületas enne süütamist 4000 eurot.

56. Seega põhjustas Vallo Robi sõiduki Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX

hävitamisega selle omanikule P. S. olulise kahju ja täitis oma tegevusega KarS § 203 lg-s 1

sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

57. Vallo Robi pani KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 2 mõttes. Süüdates sõiduauto Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX, pidi

Vallo Robi saama aru, et põlemise käigus hävib auto täielikult. Samuti pidi ta teadma, et auto

väärtus ületab oluliselt 4000 eurot, kuna sõiduk oli tema igapäevases kasutuses.

58. Vallo Robi tegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 203 lg 1 järgi. Vallo Robi hävitas

tahtlikult P. S. kuuluva mootorsõiduki, millega tekitas temale olulise kahju, s.o kahju üle 4000

euro.

4. Vallo Robi süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi

59. KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

60. Vallo Robi tunnistas ennast KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi. Ta tunnistas,

et tarvitas 08.10.2017 oma kodus alkoholi enne seda kui saabusid P. S. koos XXX Ü. Z. Nad

käisid saunas, jõid koos Ü. Z. õlut, pärast viina. Kui Z. ja S. lahkusid, võttis ta veel viia. Ta ei

olnud 3 aastat kanget alkoholi teavitanud. Samuti võttis ta ravimit XXX. Ta oli teadlik, et

XXX kasutuslehel on kirjas, et tuleb olla hoolikas liikuvvahenditega, kuid selle peale ta ei

mõelnud. Mis pärast seda juhtus, ta ei mäleta.

61. Tunnistaja P. S. ütlused tõendavad, et kui ta 08.10.2017 pärastlõunal Vallo Robile koos

XXX külla läks, oli viimane tarvitanud alkoholi. Nad olid seal mõne tunni, käisid saunas.

Seda, kas Vallo Robi oli tarvitanud sel päeval ka ravimeid, ta kindlalt öelda ei osanud. P. S.

sõnul ta teab, et Vallo Robil on XXX ja XXX on talle ravimeid kirjutanud.

62. Vallo Robi poolt mootorsõiduki juhtimist 08.10.2017 õhtul kella 8 paiku XXX Tartu

maakonnas tõendavad H. A. ütlused. H. A. ütluste järgi võis kell olla õhtul 8 läbi, kui Vallo

Robi sõitis Toyota Hiluxiga tema koju XXX tallu, mis asub XXX Tartumaal. Ta sõitis majja

sisse ning korduvalt ümber maja ja lahkus seejärel autoga. XXX talu turvakaamerate

salvestustest (kd 1, tl 108-118) on näha, et 08.10.2017 kell 20.35 sõidab auto väravast sisse.

Sündmuskoha vaatlusel leiti A. elamu juurest sõiduki registreerimismärk XXX (kd 1, tl 84).

Sõiduki Toyota Hilux vrakk asus põlenuna Sootaga Vedu tee 671 meetril Lähte vallas Tartu

maakonnas (sündmuskoha vaatlusprotokoll kd 1, tl 87-94).

63. Seega on tõendatud, et Vallo Robi juhtis mootorsõidukit Toyota Hilux

registreerimismärgiga XXX 08.10.2017 kella 20.00 paiku ja hiljem vähemalt oma elukohast

XXX maja juurest kuni A. elukohani, XXX taluni XXX, ja sealt edasi kuni Sootaga Vedu tee

671 meetrini, kust sõiduk leiti põlenuna (kd 1, tl 87-94).

64. KarS § 424 on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne norm, mille sisustamiseks tuleb

pöörduda korrakaitseseaduse poole. KorS § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lõike 2 p 2 kohaselt loetakse

alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised

või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit

liikluses nõutava kindlusega juhtima. Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise

ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ Lisa 1 järgi kuulub alprasolaam IV nimekirja. Seega on

tegemist narkootilise või psühhotroopse ainega.

65. Vallo Robi peeti kahtlustatavana kinni 08.10.2017 kell 23.10 Tartu maakonnas XXX külas

asuvast XXX talust (kd 1, tl 143-144). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 484T (kd 1, tl

136-138) andmetel võeti Vallo Robilt 09.10.2017 kell 00.38 vereproov, mille etanoolisisaldus

oli 1,03 +- 0,06 mg/g. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 1921T (kd 1, tl 139) andmetel

võeti Vallo Robilt 09.10.2017 kell 00.33 uriiniproov, milles sisaldus alprasolaam.

Terviseseisundi kirjeldamise protokolli (kd 1, tl 140-141) andmetel oli Vallo Robi tasakaal- ja

koordinatsioon ebakindel. Tulenevalt kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust (kd 1, tl 142)

esines Vallo Robil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

tingitud joove.

66. 09.10.2017 kell 01.23 mõõdeti indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr A11116 Vallo Robi

väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,33 mg/l (kd 1, tl 134). 09.10.2017 kell 03.00

paigutati Vallo Robi kainenema (kd 1, tl 135).

67. Vallo Robi juhtis mootorsõidukit seisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus vähemalt

0,97 mg/l, ja tema välised reaktsioonid olid häiritud. Vallo Robi ise ei mäleta toimunud

sündmustest midagi. Seega oli ta LS § 69 lg 2 p 2 mõttes alkoholijoobes isik, kes ei olnud

võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Lisaks sellele oli Vallo Robi

narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joobes. Tema

uriinist leiti alprasolaam. Vallo Robi joobeseisundi hindamisel tuleb arvestada seda, et proovid

on võetud 09.10.2017 kell 00.33 ja 00.38, s.o umbes 4 tundi pärast seda, kui Vallo Robi juhtis

mootorsõidukit Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX. Sellest saab järeldada, et ajal, kui

ta juhtis mootorsõidukit, oli tema joove oluliselt suurem. Asjaolu, et Vallo Robi asus tugevas

joobes olles sõidukit juhtima, tõendavad tema enda ütlused eelneva alkoholi tarvitamise ja

ravimite võtmise kohta. Seega on täidetud KarS § 424 objektiivne koosseis.

68. Vallo Robi pani KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega KarS §

16 lg 3 mõttes. Vallo Robi oli teadlik sellest, et ta on tarvitanud nii alkoholi kui ka

psühhotroopseid aineid, s.o ravimeid. Ta teadis, et XXX tarvitamisel peab olema ettevaatlik

liiklusvahendeid juhtides. Vaatamata sellele ta läks autorooli. Vallo Robi pidi vähemalt

möönma, et pärast õlle ja viina tarvitamist koosmõjus ravimitega, on ta sellises seisundis,

mille tõttu ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud. Vallo Robi on aastaid tarvitanud XXX,

ning täiskasvanud inimesena pidi ta aru saama, et lisaks kange alkoholi tarvitamise järel võib

ta olla kriminaalses joobes.

69. Kohus leiab, et Vallo Robi tegu tuleb kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud

karistusseadustiku sätete järgi. KarS § 424 muutus mitmelõikeliseks alles 01.11.2017, s.o

pärast Vallo Robile süüks arvatud tegu. Vallo Robi pani toime KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo. Kehtiva seaduse kohaselt vastab sellele KarS § 424 lg 1, seega on

tegu jätkuvalt karistatav.

70. Vallo Robi tegevuses kõikide temale süüks arvatud kuritegude (KarS § 404 lg 1, § 203 lg

1, § 120 lg 1 ja § 424) osas ei esinenud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

71. Vallo Robi suhtes viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (akt nr 251, kd

2, tl 56-62). Eksperdiarvamuse järgi on Vallo Robil diagnoositud XXX ja XXX, kuid tegemist

ei ole vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse ega nõdrameelsusega.

Vallo Robil ei esinenud temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal seisundit, mis

oleks mõjutanud olulisel määral tema teadvust ning takistanud temal adekvaatselt oma

tegudest aru saada ja neid juhtida. Ta oli temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal

võimeline endale oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima, samuti ei ole ta oma

vaimse seisundi poolest ohtlik ei endale ega ühiskonnale. Vallo Robi on vaimse seisundi

poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel

karistust.

72. Seega oli Vallo Robi temale süüks arvatud tegude toimepanemise ajal süüdiv ja

süüvõimeline KarS § 33 mõttes.

III. Kohtu seisukoht karistuse osas

73. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Samuti arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

74. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

75. KarS § 404 lg 1 ja KarS 303 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest on

võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, KarS § 120 järgi

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning KarS § 424 järgi karistada rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (süüteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse

redakstioon).

76. Vallo Robit on võimalik karistada kõikide tema poolt toimepandud kuritegude eest kas

rahalise karistuse või vangistusega. Kohus leiab, et Vallo Robile ei ole põhjendatud mitte

ühegi kuriteo toimepanemise eest mõista rahalist karistust. Vallo Robi ei ole varasemalt

kriminaalkorras karistatud (kd 2, tl 127 – 128), kuid temale on süüks arvatud nelja kuriteo

toimepanemine. Kolm neist pani ta toime ühe õhtu jooksul, esimese kolm kuud varem.

Arvestades tema kuritegelikku aktiivsust ja järjekindlust 2017. a sügisel ning tegudega

põhjustatud suurt varalist kahju mitmele kannatanule, ei ole kergema karistusliigi

kohaldamine üld- ega eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks kohane. Lisaks on Vallo

Robi korduvalt selgitanud, et temal puuduvad rahalised vahendid või muu vara, mille arvelt

oleks võimalik tasuda kannatanutele tekitatud kahjuhüvitist. Seetõttu ei ole tõenäoline, et

Vallo Robi on võimeline tasuma rahalist karistust, mistõttu ei täidaks ka selline karistus oma

eesmärke.

77. Vallo Robi süütas ühe õhtu jooksul nii kortermajas oleva korteri kui ka elumaja. Tema

tegevuse tagajärjel said suuri kahjustusi O. K. korter, sh hävisid korteris olevad asjad. Lisaks

tekkisid muutused elukorralduses, O. K. ei ole oma korteris jätkuvalt võimalik elada. Teisele

kannatanule kuulunud maja sai süütamise tagajärjel samuti kahjustusi. Lisaks rammis ta

elamu seinu, mis näitab kogumis tema tegevuse suurt ohtlikkust. Kortermajas olevad korterid

süütas Vallo Robi raketiga õhtusel ajal, mil majas viibis palju inimesi. Kuigi kannatanu O. K.

ei viibinud sel ajal kodus, pani Vallo Robi tema korteri süütamisega ohtu kõik ülejäänud

majas viibivad isikud. Lisaks sellele, et tuli oleks võinud levida üle kortermaja, levis tulekahju

käigus tekkiv suits mööda maja. Arvestada tuleb ka sellega, et rakettide laskmisel kortermaja

pihta oleks Vallo Robi võinud tabada raketiga mõnda teist korterit, kus inimesed parajasti sees

olid.

78. Kohus leiab, et Vallo Robile on põhjendatud mõista karistus KarS § 404 lg 1 järgi

sanktsiooni keskmises määras, milleks on 2 aastat 6 kuud vangistust. Vallo Robi tegevuse

tagajärjel oleksid võinud olla väga rasked tagajärjed (inimesed oleksid võinud viga saada),

mis temast mitteolenevatel põhjustel ei juhtunud. Täiskasvanud inimesena pidi ta aru saama,

et ta seab ohtu paljude inimeste elu ja tervise, kuid see ei takistanud teda.

79. Prokurör palus arvestada raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 alusel kuriteo

toimepanemist madalal motiivil, tingituna kättemaksust ja alkoholi tarvitamisest, ning KarS §

58 p 7 alusel üldohtlikku viisi.

80. Kohus leiab, et puuduvad nii Vallo Robi karistust raskendavad kui ka karistust

kergendavad asjaolud.

81. Kohtupraktikas loetakse madalaks motiiviks üldinimlikult hukkamõistevat motiivi nagu

kättemaks, kadedus, ka armukadedus vms. Riigikohus märkis 09.11.2017. a otsuse nr 1-15-

10119 punktis 38 järgmist: „ … karistust raskendava asjaoluna peab kuriteo toimepanemise

motiivi käsitamine madalana kätkema endas igal üksikjuhul selle motiivi erilist

hukkamõistetavust. Teomotiivi lugemine madalaks ei saa oleneda üksnes sellest, kas see on

nii-öelda üldinimlikult hukkamõistetav. Kohtu antav hinnang, kas kuritegu on toime pandud

madalal motiivil või mitte, sõltub konkreetse teo toimepanemise asjaoludest, arvestades

kuriteo eripära. Lisaks tuleb tähele panna, et kuriteo toimepanemine madalal motiivil eeldab

KarS § 16 lg 2 kohaselt tahtluse vormina kavatsetust, mis tähendab süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku

liikumapanevaks jõuks:“

82. Asjaolu, et Vallo Robi pani kuriteod toime, olles tarvitanud eelnevalt alkoholi ja

psühhotroopseid aineid, ei ole kuidagi käsitletav madala motiivina. Sõltuvust tekitavate ainete

tarvitamine ei ole iseseisvaks isikut liikumapanevaks jõuks kuriteo toimepanemisel. Ka

kättemaksu ei ole võimalik käesolevas asjas lugeda karistust raskendavaks asjaoluks KarS §

58 p 1 alusel, kuna kohus ei tuvastanud, et Vallo Robi oleks KarS § 404 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod toime pannud kavatsetult, s.o eesmärgiga süüdata O. K. ja H. ning

A. A. elukohad ning seada sellega ohtu inimeste elu ja tervis. Lisaks ei ole võimalik lugeda

raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemist üldohtlikul viisil (KarS § 58 p 7). KarS § 404

süüteokoosseis asub karistusseadustiku 22. peatükis, mis hõlmab üldohtlikke süütegusid.

Süütamine pannakse toime alati üldohtlikul viisil, kuivõrd süütamise tagajärjel tekkinud

tulekahju ei ole võimalik kontrollida. KarS § 59 keelab arvestada karistuse kohaldamisel

selliseid raskendavaid asjaolusid, mida on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena.

83. Vallo Robi süü KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo teo toimepanemisel on

keskmisest väiksem. Kuigi tegemist ei olnud Vallo Robi omandisse kuuluva varaga, oli vara

tema valduses ja ta kasutas seda. Kannatanu tunnistas, et temale on kahju tekitatud läbi selle,

et tulevikus XXX kuuluv vara on hävinenud. Samas ei soovinud ta esitada tsiviilhagi, millest

saab järeldada, et varalise kahju tekkimine ei olnud tema jaoks oluline küsimus. Karistust

kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes ja karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes

puuduvad. Kohus leiab, et Vallo Robile on põhjendatud mõista KarS § 203 lg 1 järgi

sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus, milleks on üks aasta vangistust.

84. Vallo Robi süü KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel on keskmisest

suurem. Ta ähvardas kannatanut raske kehavigastuse tekitamisega. Sealjuures ei olnud

ähvardus paljasõnaline, vaid oht oli reaalne, kuna Vallo Robil oli käes esmalt pneumorelv,

seejärel nuga, millega on võimalik tekitada ka kehavigastusi. Karistust kergendavaid ja

raskendavad asjaolusid ei ole. Eeltoodut arvesse võttes karistab kohus Vallo Robit KarS § 120

lg 1 järgi 10 kuu vangistusega.

85. Kohtu hinnangul ei olnud Vallo Robi süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemisel väga suur, raskeid tagajärgi sellega ei tekitatud. Samas oli ta tarvitanud nii

alkoholi kui ka psühhotroopseid aineid, millest tulenevalt oli ta nii alkoholi- kui narkojoobes.

Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on alati potentsiaalselt ohtlik nii isikule endale kui ka

kaasliiklejatele, mistõttu on selline käitumine ka igal üksikul juhtumil taunitav. Karistust

kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ja karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58

mõttes ei ole. Arvesse tuleb võtta seda, et Vallo Robi ei ole varem kunagi mootorsõidukit

alkoholijoobes olles juhtinud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et piisavaks karistuseks

on 9 kuu pikkune vangistus.

86. Kuritegude kogumis tuleb Vallo Robile mõista KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3

aastat vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

87. Tartu Maakohus kohaldas 10.10.2017. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-9482 Vallo

Robi suhtes tõkendit vahistamine kuni 08.12.2017 (kd 2, tl 80-88). Tõkendi vahistamine

kohaldamist pikendati Tartu Maakohtu 07.12.2017. a määrusega kuni 08.01.2018 (kd 2, tl 89-

93). Lõuna Ringkonnaprokuratuur muutis 11.12.2017. a määrusega tõkendit ning vabastas

Vallo Robi vahi alt ja kohaldas uue tõkendina elukohast lahkumise keeldu (kd 2, tl 94-95).

Vallo Robi peeti kahtlustatavana kinni 08.10.2017 kell 23.10 (kd 1, tl 143-145). Seega viibis

Vallo Robi eelvangistuses ajavahemikul 08.10.2017 – 11.12.2017, s.o kokku 2 kuud 4 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud 4 päeva arvestada Vallo Robile

mõistetud liitkaristuse hulka, millest tulenevalt kuulub Vallo Robil ärakandmisele 2 aastat 9

kuud 26 päeva vangistust.

88. Kohus peab võimalikuks kohaldada Vallo Robi suhtes KarS § 74 lg 1 alusel karistusest

tingimisi vabastamist tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Vallo

Robi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Käesoleva kriminaalasjas viibis ta vahi all 2

kuud 4 päeva. Kohus on seisukohal, et isiku suhtes, kes ei ole varasemalt vanglakaristust

kandnud, on ka lühike vangistuses viibimine mõju avaldav. Vangistusest tingimisi

vabastamine koos käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele allutamisega on võimalik isikute

suhtes, kes on võimelised vastavaid nõudeid täitma ning keda on võimalik mõjutada

õiguskuulekalt käituma kriminaalhooldaja abiga. Üheks kuritegude toimepanemist

soodustavaks teguriks oli Vallo Robi alkoholi- ja psühhotroopsete ainete joove.

Kriminaalhoolduse käigus on võimalik teda suunata edaspidi mitte tarvitama alkoholi ning

analüüsima sellega seotud probleeme. Reaalse vangistuse mõistmine raskendaks samuti Vallo

Robil kannatanutele tekitatud kahjude hüvitamist.

89. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Vallo Robi KarS § 74 lg 1 alusel temale mõistetud 2

aasta 9 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi koos käitumiskontrolli

kohaldamisega 3 aasta 6 kuu pikkusel katseajal.

90. Samuti peab kohus põhjendatuks määrata Vallo Robile käitumiskontrolli ajaks KarS § 75

lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustuse mitte

omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, va temale arsti ettekirjutusel

määratud psühhotroopsed ravimid. Vallo Robi pani kõik temale süüks arvatud kuriteod toime

alkoholijoobes, millele lisandus ravimist XXX tingitud joove. Selleks, et vähendada uute

kuritegude toimepanemise riski, tuleb Vallo Robil keelata alkoholi tarvitamine. Vallo Robi

selgitustest nähtub, et ta on tarvitanud nii kanepit kui ka kokaiini ning enne toimunud

sündmusi tarvitas ta erinevaid ravimeid, sh psühhotroopseid ravimeid. Seega tuleb riskide

maandamiseks määrata temale narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise

keeld. Kohus ei pea põhjendatuks keelata Vallo Robil ravimite kasutamist, mida tema tervise

huvides peab vajalikuks raviarst.

91. Prokurör palub KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Vallo Robilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise

õigus üheks aastaks.

92. Maanteeameti liiklusbüroo väljavõtte andmetel (kd 2, tl 129-130) on Vallo Robil kehtiv

juhiluba A, B, C kategooria sõidukite juhtimiseks. Juhiluba on kehtiv kuni 16.12.2019.

93. Kohus ei pea mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist põhjendatuks. Kohtupraktika järgi

peab lisakaristuse mõistmisel arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes

süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub

lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse

seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse

äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli

harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult

arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete

vajadustega (Riigikohtu 16.05.2017. a otsus nr 3-1-1-18-17 p 13).

94. Kohtul puudub alus arvata, et Vallo Robi on isik, kes võiks jätkata mootorsõiduki

juhtimist joobeseisundis. Vallo Robil ei ole ühtegi kehtivat väärteokaristust liiklusalase

süüteo toimepanemise eest. Teda ei ole varasemalt ka kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole

võimalik öelda, et Vallo Robi oleks autoroolis ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus on

veendunud, et Vallo Robi õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisab vaid põhikaristusest.

Seda enam, et käesoleva otsusega määrab kohus Vallo Robile ka kohustuse mitte tarvitada

alkoholi ning ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

IV. Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas

95. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige

siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (p 2) ning

siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p

5).

96. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS

§ 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 5

järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi.

97. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest,

tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju

hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

98. Kohtupraktika kohaselt tuleb varalise kahju hüvitamise nõudmisel hagejal tõendada ka

kahju olemasolu ja selle suurust, kuid mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav

nende asjaolude tõendamisest, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus

kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest

tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest

väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1

kohaselt diskretsiooni alusel.

99. O. K. lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Vilt esitas 08.01.2018 tsiviilhagi (kd 1, tl

13-18) Vallo Robi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 66 062,73 euro ja mittevaralise

kahju 3000 euro hüvitamiseks. O. K. varalise kahju moodustavad korteri remonditööd kokku

34 057,73 eurot, mille kohta on võetud XXX hinnapakkumine (kd 1, tl 47), ja korteris

põlengu käigus rikutud ja hävinud asjade väärtus 31 555 eurot (asjade nimekiri kd 1, tl 48).

100. Kohus tuvastas, et Vallo Robi süütas O. K. kuuluvad Tartumaal XXX asuvad korterid 6

ja 9. Põlengu tagajärjel sai neljatoaline korter olulisi kahjustusi, korteri sisustus ja korteris

olnud asjad hävisid või said põlengu käigus kahjustada. Korter muutus elamiskõlbmatuks.

Seega on Vallo Robi käitumine põhjuslikus seoses tagajärjega, see on O. K. kuuluva vara

hävimisega. Vallo Robi käitumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Seetõttu tuleb

Vallo Robil hüvitada O. K. tekitatud varaline kahju.

101. Vallo Robi ja tema kaitsja ei vaidlustanud O. K. poolt esitatud tsiviilhagi suurust.

Hinnates XXX tehtud hinnapakkumist, milles on välja toodud kõik korteri remondiks

vajalikud tööd ja hinnad, koos sündmuskohal tuvastatuga, ei ole kohtul alust kahelda nende

tööde vajalikkuses ega maksumuses 34 507,73 eurot. Hinnapakkumises märgitud kulud on

reaalsed ja vastavad praeguse aja hinnaklassile.

102. O. K. selgitas kohtuistungil, et lae all hävisid kaks Mitsubishi õhksoojuspumpa, 55

tolline Samsungi televiisor, kolm maali, akendes olid mõrad ja aknalauad olid ära sulanud.

Nimekirjas ei loetlenud ta kõiki hävinud asju üles, ainult need, mis on eluks vajalikud.

Kodutehnika hinnad võttis ta Euronicsi kodulehelt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit

hävinud sisustuse ja asjade väärtuste osas. Samas on kohtul võimalik hinnata, kas hävinud

asjade väärtus vastab selliste asjade tavapärasele väärtusele. Kõikide märgitud asjade väärtus

on reaalne, selliste hindadega on võimalik neid asju ka praegu osta.

103. Seega on O. K. varalise kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb Vallo Robilt välja

mõista.

104. O. K. palub mittevaralise kahjuna välja mõista 3000 eurot temale KarS § 120 lg-s 1

sätestatud kuriteo toimepanemise tagajärjel. Ähvardamise tagajärjel sai kahjustada tema

psüühiline seisund, tekkis hirm, ta ei julge üksi välja minna, unehäired.

105. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et O. K. oleks tekitatud tervisekahjustus.

O. K. ütlustega on tõendatud, et ta tundis reaalset hirmu oma elu pärast, kui Vallo Robi suunas

relvatoru tema meelekohta. Ta tunneb jätkuvalt hirmu ning soovib lisaks mittevaralise kahju

hüvitisele ka lähenemiskeelu kohaldamist, kuna Vallo Robi käitumine on ettearvamatu, ta on

äkkvihaga.

106. Kohtu hinnangul on mittevaralise kahju nõue põhjendatud. Olukorras, kus relvatoru on

suunatud inimesele, on usutav, et ta tunneb hirmu oma elu ja tervise pärast. Selle sündmuse

tõttu tunneb O. K. jätkuvalt hirmu. Pidev hirmutunne mõjutab tema elukvaliteeti. Järgneva

käitumisega on Vallo Robi O. K. hirmutunnet suurendanud, süüdanud tema korteri. Samas

leiab kohus, et 3000 eurot mittevaralise kahju hüvitisena on liiga palju. Ähvardamine seisneb

eelkõige hirmutunde tekitamises. Tegemist oli ühekordse juhtumiga. Arvestades

kohtupraktikas väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusi, on põhjendatud O. K.

välja mõista hüvitisena VÕS § 134 lg 2 alusel 500 eurot.

107. Kannatanute H. A. ja A. A. lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul esitas

17.09.2018 tsiviilhagi (kd 1, tl 19-22) Vallo Robi vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju

15 000 euro hüvitamiseks.

108. Esmalt märgib kohus, et mittevaralise kahju hüvitise mõistab kohus välja isikupõhiselt,

millest tulenevalt tuleb käsitleda H. A. ja A. A. mittevaralise kahju hüvitamise nõuet eraldi.

109. Kannatanu H. A. ütluste kohaselt ei tajunud ta 08.10.2017 sündmusi adekvaatselt. Auto

sõitis majja sisse, seejärel karjus Vallo Robi, et kutsugu politsei, ja jätkas autoga ümber maja

sõitmist, rammides maja seinu. Tema peas käis mõte, et saaks see ükskord juba läbi, tulgu siis

lõpp. Kõik oli nagu udu sees. Alles siis, kui kõik oli vaikseks jäänud, julges ta välja minna.

Tegemist oli nagu filmiga, see ei olnud reaalne elu. Siiamaani tuleb see tunne temale sisse.

Praegugi kardab ta oma territooriumi ümber kõndida. Ta tunneb hirmu ja ärevust, tekivad

ärevushood.

110. A. A. ütluste järgi oli H. A. täielikus hüsteerias, kui ta koju jõudis, ning ka praegu ei julge

naine üksinda kodus olla. Kohtuistungil kuulatud H. ja A. A. telefonikõnest on aru saada, et

H. A. on endast väljas ja nutab, palub mehel kiiresti koju tulla.

111. H. A. ütlused koos A. A. ütluste ja kõnesalvestisega tõendavad, et H. A. tundis

08.10.2017 tema elukoha ründamise tõttu surmahirmu, see mõjutab tema psüühikat siiani.

Kohtu hinnangul vähendab hirmutunne H. A. elukvaliteeti. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga,

et H. A. rünnati tema enda kodus, mis peaks olema koht, kus inimene saab tunda ennast

turvaliselt. Sündmusest on möödas 1,5 aastat, kuid kannatanu tunneb jätkuvalt hirmu enda

kodus viibides. See näitab, et Vallo Robi tekitas H. A. pikaajalise hingelise trauma. Ta on

süüdi H. A. kahju tekitamises VÕS § 1050 lg 1 tähenduses Käesolevas asjas ei ole tõendatud,

et H. A. oleks see sündmus tekitanud terviserikke. Riigikohus on 09.04.2008. a otsuse nr 3-2-

1-19-08 punktis 15 öelnud, et tervisekahjustuseks ei saa lugeda ainuüksi hageja väidetud

raske psüühilise seisundi tekkimist, mille kohta hageja pealegi tõendeid ei esitanud.

112. Kohus leiab, et arvestades H. A. hingelisi kannatusi kuriteo toimepanemise ajal ja pärast

seda, on põhjendatud määrata mittevaralise kahju hüvitiseks 4000 eurot, mis tuleb Vallo

Robilt VÕS § 134 lg 2, § 1045 lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena H. A. kasuks

välja mõista.

113. Kannatanu A. A. selgitas, et kuigi ta sündmuse toimumise ajal ei olnud kodus, on ta

pidanud oma elu ümber korraldama, kuna tema naine ei julge üksi kodus olla. Selleks on ta

pidanud oma töö ringi organiseerima. Tema pereelu on häiritud, lisaks hävitas Vallo Robi

tema elutöö ära. Kui ta 08.10.2017 koju läks, siis oli avanev pilt väga hirmus. Terve õu oli

päästeteenistust täis, tegemist oli laastamistööga. See oli talle emotsionaalselt raske.

114. Riigikohus on 25.02.2010. a otsuse nr 3-2-1-159-09 punktis 11 jaatanud VÕS § 134 lg-s

2 märgitud isikuõiguste rikkumisena põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatust. Kuigi

A. A. ei viibinud sellel ajal kodus, mil Vallo Robi kuriteo toime pani, tekitas süüdistatav A. A.

mittevaralise kahju sellega, et lasi signaalrakettidega tema maja pihta, süüdates maja seina,

sõitis korduvalt vastu kannatanu maja ja majja sisse, smuti vastu varjualust, kus seisis auto.

A. A. tajus koju jõudes vahetult tema elukohas tehtud laastamistööd. Selline kodu

puutumatuse rikkumine põhjustas A. A. hingelisi kannatusi, mistõttu on põhjendatud määrata

mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 eurot. See tuleb Vallo Robilt VÕS § 134 lg 2, § 1045 lg 1

p 5 alusel A. A. kasuks välja mõista.

V. Kohtu seisukoht lähenemiskeelu taotluste osas

115. O. K. ja tema esindaja vandeadvokaat Anu Vilt taotlesid Vallo Robile lähenemiskeelu

kohaldamist.

116. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055

alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise

vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.

117. Kohus tuvastas, et Vallo Robi ähvardas O. K. tervisekahjustuse tekitamisega. Vallo Robi

tegevus vastab KarS § 120 lg-le 1, mis on käsitletav isikuvastase kuriteona karistusseadustiku

9. peatüki 2. jao 2. jaotises.

118. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu

hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole VÕS § 1055 lg-s 1 nimetatud kahju tekitava käitumise

lõpetamist õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda

inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.

119. Tartu Maakohus kohaldas Vallo Robile 28.09.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-

7470 (kd 2, tl 96-103) ajutist lähenemiskeeldu O. K. suhtes kohteelse menetluse ajaks. Vallo

Robi nimetatud lähenemiskeeldu ei rikkunud. Lisaks ei ole ta suhelnud O. K. ka

kohtumenetluse ajal, mil lähenemiskeeld enam ei kehtinud. Samas riivas Vallo Robi

käitumine, mis järgnes ähvardamisele, veelgi enam O. K. eraelu puutumatust. Uue kuriteona

pani ta toime KarS § 404 lg-s 1 sätestatud teo, s.o süütamise, millega asetas ohtu inimeste elu

ja tervise. Ta on korduvalt saatnud O. K. kirju, milles nõuab väidetava võla tasumist. Vallo

Robi varasem käitumine näitab, et oma väidetavate õiguste realiseerimiseks on ta võimeline

ohustama teiste inimeste elu ja tervist. Seega on põhjendatud Vallo Robile lähenemiskeelu

kohaldamine.

120. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada lähenemiskeeldu maksimaalseks tähtajaks, s.o

kolmeks aastaks, tulenevalt sellest, et süüdistatav on hoidunud kannatanuga suhtlemisest ka

pärast lähenemiskeelu kehtivuse kaotamist. O. K. on uute asjaolude ilmnemisel võimalik alati

esitada uus lähenemiskeelu taotlus tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS §

3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel Vallo Robile kohaldada lähenemiskeeldu O. K. suhtes

üheks aastaks, keelates Vallo Robil suhelda O. K. nii vahetult kui ka kaugsidevahendite teel,

mh keelates Vallo Robil O. K. telefoniga helistada ja temale sõnumeid saata, saata O. K. liht-

või elektronkirju, saata O. K. sõnumeid interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Instagram

vms) kaudu, viibida O. K. lähemal kui 100 meetrit, va riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse

astuste ruumid, ja viibida lähemal kui 100 meetrit O. K. elukohale.

121. A. A. taotles Vallo Robile lähenemiskeelu kohaldamist.

122. KrMS § 3101 lg 1 alusel on kohtul võimalik kohaldada lähenemiskeeldu isikuvastases

või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule. Karistusseadustiku

kommenteeritud väljaandes on viidatud, et isikuvastase kuriteo mõistet ei tule ajutise

lähenemiskeelu kontekstis siiski tõlgendada kitsalt kui karistusseadustiku 9. peatükis ette

nähtud kuritegu, vaid lisaks karistusseadustiku 9. peatükis ette nähtud kuritegudele on ajutine

lähenemiskeeld kohaldatav ka neil juhtudel, kui kuriteokahtluse sisuks olev tegu vastaks

teatud vastutust raskendava tunnuseta isikuvastase kuriteo koosseisule (nt KarS § 200 või §

263 lg 1 p 1). Samuti on Tartu Ringkonnakohus 16. augusti 2018. a määruses kriminaalasjas

nr 1-18-5954 asunud seisukohale, et ajutine lähenemiskeeld on kohaldatav ka ahistava

jälitamise puhul, kuigi tegemist ei ole isikuvastaste kuritegude peatükis asuva koosseisuga.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi ahistava jälitamise kuriteokoosseis ei hõlma ühegi

karistusseadustiku 9. peatükis ette nähtud isikuvastase kuriteo tunnuseid, tuleb ajutist

lähenemiskeeldu siiski lugeda üldjuhul sisu poolest ahistava jälitamise puhul sobivaks

abinõuks, arvestades nii ahistava jälitamise süüteokoosseisu kui ka ajutise lähenemiskeelu

kohaldamise eesmärki. Samas lahendis märgib ringkonnakohus sedagi, et kuigi isikuvastase

kuriteokoosseisu mõistet tuleb tõlgendada ajutise lähenemiskeelu kohaldamise kontekstis

laiendavalt, ei muuda selline laiem tõlgendus isikuvastase kuriteo nimetamist KrMS § 1411 lg

1 siiski sisutuks, vaid selle tunnuse nimetamine piirab ajutise lähenemiskeelu võimalike

adressaatide ringi, välistades ajutise lähenemiskeelu kohaldamise siis, kui kahtlustuse aluseks

oleva kuriteokoosseisuga ei kaitsta individuaalõigushüve või kui kaitstavaks

individuaalõigushüveks pole inimese eraelu või muu isikuõigus.

123. Kohus on seisukohal, et kuna KarS § 404 koosseisutunnuseks on oht inimese elule või

tervisele, millega kaitstakse mh inimese individuaalõigushüve, mis on kaitstavad ka

isikuvastaste kuritegude puhul, siis laiendava tõlgendamise kaudu on võimalik kohaldada ka

selle kuriteokoosseisu puhul lähenemiskeeldu. KarS §-s 404 sätestatud süütegu on lõpule

viidud ohu loomisega inimese elule ja tervisele. Süüteokoosseis ei ole täidetud, kui

süütamisega põhjustati üksnes asja enda rikkumise või hävitamise oht.

124. Vallo Robi pani toime KarS § 404 lg-s 1 sätestatud kuriteo, millega ta tekitas reaalse ohu

H. A. elule ja tervisele. A. A. ei viibinud sellel ajal kodus, mistõttu tema elu ja tervis ei olnud

ohustatud. Kohus möönab, et Vallo Robi käitumine A. A. suhtes on olnud agressiivne ja

ahistav, kuid ainuüksi see ei anna alust kriminaalmenetluses lähenemiskeelu kohaldamiseks.

Vallo Robi ei ole A. A. suhtes rikkunud individuaalõigushüve, mis on kaitstav isikuvastaste

kuritegude puhul. Seetõttu jätab kohus rahuldamata A. A. taotluse Vallo Robile tema suhtes

lähenemiskeelu kohaldamiseks.

125. H. A. osas ei ole võimalik lahendada Vallo Robile lähenemiskeelu kohaldamist, kuna

KrMS § 3101 lg 1 järgi on lähenemiskeelu taotluse esitamise õigus ainult kannatanul endal.

Prokurör küsis kohtuistungil H. A., kas ta soovib jätkuvalt lähenemiskeelu kohaldamist. H. A.

oli kõhklev ja vastas, et Vallo Robi ei ole üle astunud temale kohaldatud lähenemiskeelust.

See oleks tema kindlustunne, kuid ta ei tea. Seda ei saa käsitleda lähenemiskeelu taotlusena,

kuna H. A. selgitusest ei ole võimalik välja lugeda, et ta tõsikindlalt soovib Vallo Robi suhtes

lähenemiskeelu kohaldamist. Lähenemiskeeldu ei ole võimalik kohaldada prokuröri taotlusel,

kuna tal puudub iseseisvalt vastava taotluse esitamise õigus.

VI. Kohtu seisukoht arestitud vara osas

126. Prokurör palus jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla Tartu Maakohtu

02.04.2018. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2492 arestitud Vallo Robi sularaha 15 838,93

eurot (kd 2, tl 115-121), mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri sularaha

tagatiskontole kandmise määruse (kd 2, tl 112-114) alusel Rahandusministeeriumi Luminor

Bank AS-i kontole nr EE701700017001577198 (kd 2, tl 122).

127. Vallo Robi kohtus antud ütluste kohaselt ei kuulu see raha talle. Ka 10.10.2017

ülekuulamisel ütles ta, et see raha ei ole tema oma, vaid on laenuraha, kuid laenuandjat ta siis

avaldada ei soovinud. Raha arestimist ta ei vaidlustanud, kuna kohus pidi kohe tulema. 15 500

eurot arestitud rahast kuulub A. R., hüüdnimega R., mille laenas temalt P. S.. Kuna tema pidi

A. R. uuel nädalal kokku saama, siis P. S. andis selle tema kätte, see põhines usaldusel. Raha

pidi ta üle andma esmaspäeval. Raha üleandmise oleks P. S. võinud pärast A. R. vormistada.

Ülejäänud raha, mis ületas 15 500 eurot, kuulus temale.

128. P. S. ütluste kohaselt läks ta pühapäeval, samal päeval kui Vallo Robi pani need teod

toime, koos XXX Vallo Robi juurde sauna. Tal oli kaasas 15 500 eurot (kupüürid olid 500

eurosed), mille ta oli laenanud A. R. 2017. aasta septembri lõpupoole. Raha oli tal vaja

Saksamaale minekuks oma väikeettevõttele uute seadmete ostmiseks. Kuna see

kokkusaamine lükkus edasi kaks korda, siis tahtis ta selle raha A. R. tagasi anda. Ta pidi selle

ära viima A. R., kuid teda ei olnud kodus. Kuidagi tuli Vallo Robiga juttu, et ta peab R. juurest

läbi käima ja ta ütles Robile, et viigu siis ise raha ära. A. R. on tema hea tuttav, kellega on

kohtunud läbi Vallo Robi palju aastaid tagasi. Ta on ka varem temalt raha laenanud, ühel

korral 5000 euro ringis, teine kord 15 000 euro ringis. Varasemad summad on korrektselt

tagastatud. Laenulepingu koostasid nad kahes eksemplaris A. R. kodus. Üks eksemplar sai

talle, teine R.. P. S. sõnul oli tal printer kaasas ja leping koostati arvutis valmisoleva lepingu

põhjale. Laen oli võetud kuuks ajaks. Ta on A. R. rääkinud laenu tagastamisest. Nad on

kokku leppinud, et ootavad, mis sellest asjast saab. Seda tunnistaja ei mäleta, kas ta sai teada

politseist või Vallo Robilt, et raha on arestitud. Määruse vaidlustamine ei tulnud tollel hetkel

pähe. Prokuratuuri ja politsei poole ta ei pöördunud. Selle peale, et laenuleping esitada

õiguskaitseorganitele ei tulnud ei tema ega A. R.. Praegusel hetkel on ta A. R. jätkuvalt selle

raha võlgu.

129. Tunnistaja A. R. kinnitas, et tunneb P. S., kuna nad olid Vallo Robiga XXX. S. tal ärilisi

suhteid ei ole olnud, aga kahel kolmel korral on ta temale raha laenanud. Viimane kord küsis

P. S. temalt laenu 15 500 eurot, see oli 2017. aasta septembrikuus. Raha oli tal sularahas,

võttis selle pangast, kuid mitte arvelt. Ta andis raha P. S. üle enda kodus ja seal tehti ka

laenuleping. Leping oli sõlmitud kuuks ajaks. Milleks P. S. raha vaja oli, seda ta ei küsinud.

Vallo Robiga oli jutuks, et ta pidi selle mingil hetkel tagasi tooma, kuna see on tema käes.

Seda, millal ja kus jutuajamine toimus, ta ei mäletanud, võis olla nädal-paar enne seda kui sai

teada, et Robi on kinni peetud. P. S. käest sai ta teada, et raha hetkel tuua ei saa, kuna Vallo

Robi on aresti alla võetud ja raha on politsei käes. Nad võtsid P. S. laenu osas aja maha, et

oodata, mis kohtuasjast saab. Ta on pärinud küll, mis rahast on saanud, aga kuna see on seotud

kohtuasjaga, siis ta on äraootaval seisukohal. Mingit konkreetset raha tagastamise aega nad

uuesti paika ei pannud. Neil on olnud P. S. juttu taotluse esitamisest raha tagasi saamiseks.

Seda asja on ajanud S., tema ei pidanud mõistlikuks ise laenulepinguga kusagile pöörduda.

Raha laenas ta P. S. 50 eurostes, võis hulgas olla ka suuremaid rahatähti, kuid täpselt ei

mäleta. Sularaha juures märkmepaberit kupüüride vääringutega ei olnud. Raha oli kilekotis,

kuid kas P. S. võttis selle kilekotiga, ta ei mäleta. See summa ei ole tema jaoks väga suur, kui

ta selle kaotaks, siis ei juhtuks midagi olulist. Kohtusse tuli ta tunnistama, et anda P. S.

võimalus oma raha tagasi saada.

130. Kaitsja esitas tõendina A. R. ja P. S. vahel sõlmitud laenulepingu kuupäevaga 20.09.2017

(kd 2, tl 125-126). Lepingu kohaselt laenas A. R. P. S. 15 500 eurot, laen tuli tagastada

hiljemalt 20.10.2017.

131. Kohus leiab, et P. S., Vallo Robi ja A. R. ütlused selle kohta, et arestitud sularahast 15

500 eurot on P. S. poolt A. R. laenuks saadud raha, ei ole tõesed ega eluliselt usutavad.

132. 11.10.2017. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 2, tl 104-111) on vaadeldud Vallo Robilt

kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 15 838,93 eurot. Vallo Robi sõnul

oli 15 500-st eurost ülejäänud summa, s.o 338,93 eurot tema raha. A. R. ütluste kohaselt ei

olnud tema poolt P. S. laenatud raha juures märkmepaberit kupüüride arvu ja suurusega.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli raha juures märkmepaber (foto kd 2, tl 104).

Sellele on käsitsi kirjutatud kupüüride suurus ja nende arv, sh on märgitud, et 50 euroseid

kupüüre peaks olema 113, kuid vaatluse käigus selgus, et neid oli 103. Samuti on märgitud

müntide summa. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et Vallo Robi pani nii laenuraha kui ka endale

kuuluva raha kokku, sealjuures märkis märkmepaberile koos kõigi kupüüride arvu,

eristamata, kellele see raha kuulus. Seda enam, et P. S. andis oma sõnul selle raha Vallo

Robile üle 08.10.2017, s.o samal päeval, kui Vallo Robi õhtul kella 8 paiku süütas O. K.

korteri, A. A. elamu ja P. S. sõiduauto. Vallo Robi pidi selle raha oma sõnul üle andma A. R.

esmaspäeval, s.o järgmisel päeval. Puudub igasugune loogika selles, et Vallo Robi selle raha

kohe oma rahaga kokku pani ja sellised märkmed juurde lisas, tehes seda olukorras, kus ta oli

juba enne P. S. saabumist alkoholi tarvitanud ja jätkas selle tarvitamist õhtu jooksul. Enne

traagilisi sündmusi O. K. ja A. A. elukohtade juures, sai see raha olla Vallo Robi valduses

mitte kauem kui pool päeva. Ka pakend, teibist tehtud rahatasku, on kulunud

väljanägemisega, mis viitab sellele, et see ei ole tehtud 08.10.2017, kui P. S. väidetavalt 15

500 eurot Vallo Robile üle andis.

133. Laenuleping on sõlmitud 19 päeva enne seda, kui P. S. andis raha Vallo Robile

üleandmiseks A. R.. A. R. sõnul andis ta laenu 50 eurostes kupüürides, hulgas võis olla ka

suuremaid rahatähti. P. S. ütluste kohaselt andis ta Vallo Robile 15 500 eurot 500-eurostes

kupüürides. Selles osas on P. S. ja A. R. ütlused vastuolus. Laenuraha P. S. oma sõnul

kasutada ei saanud. Vallo Robilt äravõetud rahast oli 500- euroseid kupüüre 21, s.o kokku 10

500 euro väärtuses. Seega ei olnud Vallo Robi valduses sellisel hulgal 500-euroseid rahatähti

nagu väitis P. S.. Vallo Robil puudus 08.10.2017. a õhtul võimalus suuri rahatähti ümber

vahetada.

134. Lisaks ei ole eluliselt usutav asjaolu, et nii suure summa nagu 15 500 eurot osas ei ole

laenuandja 1,5 aasta jooksul suuremat huvi raha tagasisaamise osas üles näidanud.

Laenuleping oli sõlmitud vaid üheks kuuks, mis näitab vastupidist, et laenuandja soovis oma

raha kiiresti tagasi saada. P. S. ja Vallo Robile oli teada, et Vallo Robi kinnipidamisel leitud

raha on arestitud. Vaatamata sellele, ei pidanud süüdistatav vajalikuks avaldada, kellele see

raha tegelikult kuulub, märkides vaid, et tegemist on laenurahaga. Pärast vahi alt vabanemist

oli Vallo Robil võimalik suhelda nii P. S. kui A. R., saada nendelt laenuleping, mis oleks

tõendanud raha kuulumist kolmandale isikule, ja sellega saavutada võõra raha aresti alt

vabastamine. Vallo Robi ei vaidlustanud vara arestimise määrust ega võtnud ette midagi, et

kaitsta väidetavalt raha tegeliku omaniku õigusi. Samuti ei võtnud ette midagi P. S., kuigi

temal lasus kohustus laenatud raha A. R. tagastada. P. S. oleks saanud esitada

tsiviilkohtumenetluses hagi omandiõiguse tuvastamiseks.

135. Eeltoodu alusel leiab kohus leiab, et sularaha 15 838,93 eurot on õigesti arestitud Vallo

Robi varana ja see tuleb jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla.

VII. Kohtu seisukoht asitõendite osas

136. Kriminaalasjas on asitõenditeks õhupüstol Baikal MP-654K, padrunitropid (pakendid nr

1 ja 2), metallist detail (pakend nr 3), auguga padrunitropp (pakend nr 4), signaalpadruni

kestad (pakendid nr 1A ja 2), signaalpadruni kestad (pakendid nr 1B, 4, 5 ja 6), signaalpadrun

(pakend nr 2), 2 signaalapdrunikesta (pakend nr 3), CD-R plaat 15.01.2018 kannatanu poolt

politseile üle antud failidega, DVD-R plaat 08.10.2017 Tartumaal XXX talus asuvate

turvakaamerate salvestustega, DVD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõnedega ja DVD-R plaat

05.07.2017 kõnedega mälupulgalt.

137. Prokurör taotles Vallo Robilt õhupüstoli Baikal MP-654K kui kuriteo toimepanemise

vahendi konfiskeerimist.

138. KarS § 83 lg 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti

kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale.

139. Õhupüstol Baikal MP-654K kuulub Vallo Robile. Vallo Robi ütluste järgi oli tegemist

sama relvaga, mille ta pani vastu O. K. põlve või põlve vahetusse lähedusse, kui ta küsis, kas

viimane soovib iirlaseks saada. Kohus tuvastas, et Vallo Robi, kasutades eelnimetatud

õhupüstolit pani toime KarS § 120 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Seega on tegemist kuriteo

toimepanemise vahendiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on põhjendatud konfiskeerida KarS

§ 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina Vallo Robilt õhupüstol Baikal MP-654K.

140. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. CD-R

plaat 15.01.2018 kannatanu poolt politseile üle antud failidega, DVD-R plaat 08.10.2017

Tartumaal XXX talus asuvate turvakaamerate salvestustega, DVD-R plaat häirekeskusesse

tehtud kõnedega ja DVD-R plaat 05.07.2017 kõnedega mälupulgalt tuleb jätta KrMS § 126 lg

3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

141. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või

seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Padrunitropid, signaalpadruni kestad ja

signaalpadrun on väärtusetud asjad, mis tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

VIII. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

142. O. K. esindaja vandeadvokaat Anu Vilt esitas 27.02.2019 kohtule taotluse kannatanu

esindaja tasu kindlaksmääramiseks, menetluskulude hulka arvamiseks ja süüdistatavalt

väljamõistmiseks kriminaalasjas nr 1-18-8872 (kohtueelses menetluses nr 17278001581).

143. Advokaadibüroo LMP on esitanud O. K. kolm arvet õigusteenuste osutamise eest – arve

nr 171411 summas 1047,80 eurot, arve nr 180660 summas 988 eurot ja arve nr 190070

summas 2028 eurot. Esindaja töö tunnihinnaks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

144. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu. KrMS § 175 lg 1 p-s 1 sätestatud lepingulise esindaja tasu suuruse

mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka

osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi töötasu

tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on aktsepteeritav ja mõistlik.

Kohtupraktika peab aktsepteeritavaks õigusteenuse osutamise tunnihinnaks ka 140 eurot,

millele lisandub käibemaks (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2016. a otsus asjas

nr 3-1-1-6-16 p 37).

145. Kohtu hinnangul on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses osutatud

õigusteenust vajalikus mahus. Lepinguline esindaja on esitanud vastavad spetsifikatsioonid,

millelt on näha osutatud õigusabiteenus. Ta viibis ka kogu aja kohtuistungil. Arvestades

kriminaalasja keerukust, sh vajadust esitada lähenemiskeelu taotlus, koostada tsiviilhagi nii

varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks, on sellises ulatuses osutatud teenus olnud

vajalik ja mõistlik. Seega on esindaja tasu 4063,80 eurot põhjendatud.

146. KrMS § 381 lg 4 kohaselt ei ole tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses

riigilõivuvaba mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju hüvitamise nõue

ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest.

Tartu Maakohtu 14.03.2019. a määruse alusel tasusid kannatanud H. A. ja A. A. 15000 euro

suuruse mittevaralise kahju nõudelt riigilõivu 650 euro ja kannatanu O. K. 3000 euro

suuruselt nõudelt 275 eurot. Riigilõivu tasumise kohta esitas A. A. 20.03.2019 kohtule

maksekorralduse nr 1125. O. K. esindaja Anu Vilt esitas 28.03.2019 kohtule maksekorralduse

nr 2656.

147. Tartu Maakohus rahuldab käesoleva otsusega kannatanute H. A. ja A. A. ning O. K.

tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

148. Kohus mõistis H. A. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 4000 eurot ja A. A.

kasuks 1000 eurot. Kannatanud esitasid hagi ühiselt ja palusid, et kohus mõistaks neile välja

15 000 eurot. Kohus rahuldas hagi kokku kahe kannatanu osas 1/3 ulatuses, s.o 5000 eurot.

Seega on põhjendatud jätta 2/3 osas riigilõiv hagejate H. A. ja A. A. kanda ning rahuldatud

osas, s.o 1/3 osas, süüdistatava Vallo Robi kanda. H.A. ja A. A. kanda jääb riigilõiv summas

433,33 eurot. Vallo Robilt tuleb välja mõista menetluskuluna H. A. ja A. A. kasuks riigilõiv

216,67 eurot.

149. Kohus mõistis O. K. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 500 eurot. Kohus

rahuldas hagi 1/6 osas. Seega on põhjendatud jätta 5/6 osas riigilõiv hageja O. K. kanda ning

rahuldatud osas, s.o 1/6 osas, süüdistatava Vallo Robi ehk kostja kanda. O. K. kanda jääb

riigilõiv summas 229,17 eurot. Vallo Robilt tuleb välja mõista menetluskuluna O. K. kasuks

riigilõiv 45,83 eurot.

150. Seega on Vallo Robi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu O. K.

lepingulisele esindajale makstud tasu 4063,80 eurot ja O. K. poolt tasutud riigilõiv 45,83

eurot ning H. A. ja A. A. poolt tasutud riigilõiv 216,67 eurot, mis tuleb Vallo Robil

kannatanutele hüvitada. Ülejäänud osas jääb kannatanute poolt tasutud riigilõiv nende endi

kanda.

151. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid.

152. KrMS § 182 lg 3 alusel jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse

osalise rahuldamise korral tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest

tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel.

Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kohus rahuldas O. K. tsiviilhagi osaliselt, ei ole

põhjendatud jätta osa kuludest tema kanda. Kohus vähendas vaid mittevaralise kahju hüvitise

suurust, mitte ei jätnud mittevaralist kahju välja mõistmata. Sealjuures on oluline, et

mittevaralise kahju võib kohus välja mõista ka siis, kui kannatanu ei ole esitanud täpset

summat, kuid on palunud see välja mõista.

153. Lisaks on Vallo Robi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega

seotud kulud 49 eurot (kd 1, tl 136, 139) ja ekspertiisikulud 1908 eurot (kd 2, tl 75, 76). Selle

lisandub süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga

alammäär on alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot). Vallo Robi joobe tuvastamise kulud,

ekspertiisikulud ja sundraha on kokku 2767 eurot.

154. Vallo Robi keskmise päevasissetuleku suuruseks oli 2016. aastal XXX eurot ning aastane

netosissetulek oli XXX eurot (kd 2, tl 73). Arvestades seda, et Vallo Robil tuleb kannatanutele

tasuda tsiviilhagide katteks väljamõistetud summad, osaliselt riigilõiv, samuti kannatanu

esindaja tasu, peab kohus põhjendatuks tema menetluskulusid osaliselt vähendada ja jätta

DNA-ekspertiisi tasu 1653 eurot riigi kanda.

155. Ülejäänud osa, s.o joobe tuvastamise kulud 49 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi kulu 255 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 1114 eurot, mõistab kohus Vallo Robilt

riigi kasuks välja. Vallo Robil tuleb menetluskulud 1114 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm

kohtunik