2-19-2385/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(H õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hhind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

18.04.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-19-2385

M T h J H vastu võla 14 800 euro nõudes

14 800 eurot

Hageja: M T (registrikood xxx, elukoht xxx)

Hageja esindaja: Erki Casar, e-post adolfioigus@gmail.com

Kostja: J H (isikukood xxx, e-post

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada h õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista J H´lt, J H ja M T vahel 27.03.2018 sõlmitud laenulepingu

(võlatunnistuse) alusel, võlgnevus 14 800 eurot M T kasuks.

3. Tunnistada Harju Maakohtu 18.04.2019 h õigekseksvõtul põhinev otsus tsiviilasjas nr

2-19-2385 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta J H kanda.

5. Välja mõista J H´lt põhjendatud menetluskulu 1 130 eurot M T kasuks. Hageja

õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

M T esitas 13.02.2019 Harju Maakohtule h J H vastu võla 14 800 euro nõudes, milles hageja palub

kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 27.03.2018 sõlmitud laenulepingu (võlatunnistuse)

alusel võlgnevus 14 800 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 1 250 eurot.

Kostja võttis 09.04.2019 h õigeks (tlk 27).

Kohus asub seisukohale, et h on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus h, kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja võttis h õigeks 09.04.2019 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tlk 27). Kuna kostja võttis h

õigeks, siis tuleb h rahuldada vastavalt hageja havalduses esitatud nõuetele.

TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab h

õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus

viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hmenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab h kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust h esitamiseks.

Käesoleval juhul on hageja esitanud h, sest kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu tuleb

jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 650 eurot ja hageja

õigusabikulud 600 eurot, kokku 1 250 eurot. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid

ei esitanud.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu,

mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hhind oli 14 800 eurot. Nimetatud hinnaga h

esitamiselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 650 eurot riigilõivu. Nähtuvalt

kohtute infosüsteemist on hageja h esitamiselt tasunud 18.06.2018 riigilõivu 650 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindajal kulus havalduse koostamiseks 5 tundi (materjalide

kogumine ja analüüs 1 tund, asjaolude selgitamine kliendiga 1,5 tundi, havalduse koostamine ja

edastamine 2,5 tundi).

Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud ja ajakulu on osaliselt põhjendatud. Kohtu

hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu asjaolude selgitamiseks kliendiga 1,5 tundi ja havalduse

2

koostamine ja edastamine 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist kerge õigusvaidlusega ning

asjaolude selgitamiseks ja havalduse koostamiseks ja edastamiseks on põhjendatud ajakulu kokku 3

tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega

on põhjendatud hageja õigusabikulu kokku 4 tunni osas.

Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks

pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus

on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(3-2-1-93-13). Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus

tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

Põhjendatud ajakulu kokku on 4 tundi, lähtudes tunnihinnast 120 eurot, kujuneb põhjendatud

õigusabikuluks 480 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1 130

(650 + 480) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik

3