Legislator Case Law & Legislation
1-15-1189/42 AI generated

1-15-1189/42 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-15-1189/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-15-1189

Legislator headnote

AI generated

1-15-1189/42 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-15-1189

Keywords

AI generated
electronic monitoring damage to electrical installations electrical and radio equipment standing against building permit rights of access infringement of essential procedural requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-15-1189

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1189 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Liane Peets (arvamus esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Egert Musta tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu EGERT MUST elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; isikukood: 38201240309; garanteeritud töökoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Risto Käbi Kohtuistungi toimumise aeg 10.04.2019. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta Egert Must temale Harju Maakohtu 15.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1189 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 15.04.2015. a otsusega mõisteti Egert Must süüdi Kars § 122 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, ja KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Egert Mustale liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o Egert Mustale KarS § 122 järgi mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis Egert Mustale KarS § 122 järgi karistuseks 4 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.09.2014. a ja lõppeb 18.09.2023. a. Vangla ei toeta Egert Musta vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Egert Musta tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Egert Musta vabastamist tingimisi ennetähtsegselt. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu linnas kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Egert Must selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles Egert Musta tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Egert Musta ja tema kaitsja, leiab, et Egert Musta tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.

2. Egert Must kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Egert Must temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Egert Must andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Egert Musta vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3

3.1 Egert Must on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid varasemad karistused on käesolevaks ajaks kustutatud. Käesoleval ajal kannab Egert Must karistust korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest lähivõi sõltuvussuhtes oleva isiku suhtes ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Kohus peab Egert Musta poolt toimepandud kuritegude asjaolusid rasketeks. Egert Must on vägivaldseid kuritegusid pika aja jooksul toime pannud oma endise elukaaslase 2,5-aastase lapse suhtes. Egert Musta tegevuse tulemusena tekitati lapsele hulgaliselt tervisekahjustusi, sealhulgas ka eluohtlik tervisekahjustus. Kohus peab oluliseks, et kuritegude toimepanemise ajal oli Egert Musta ülesandeks lapse eest hoolitseda, sealhulgas tagada lapse igakülgne heaolu, turvalisus ja järelevalve. Egert Must mitte lihtsalt ei suutnud eelnimetatud kohustusi täita, vaid ta ise oli selleks inimeseks, kes kahjustas igakülgselt ning väga raskelt väikese lapse füüsilist ja vaimset tervist. Kohus peab oluliseks arvestada ka Egert Musta enda selgitusi ja suhtumist toimepandud kuritegude kohta. Egert Must on küll sõnades väljendanud, et ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused, kuid kohtu arvates ei ole põhjust selles olla veendunud. Egert Must ei tunnista siiani toimepandud kuritegusid tervikuna (selgitab, et tõukas last, kuigi kohtuotsusega on tuvastatud, et tõukamise või lükkamisega ja kuklaga vastu seina kukkudes ei purustaks laps seinas olevat kahhelplaati). Samuti on kohtu arvates oluline, et Egert Must ei ole suutnud selgitada põhjuseid, mis on teda kuritegude toimepanemiseni viinud (viitab närvilisusele). Olukorras, kus Egert Must ei ole täiel määral teadvustanud, mis on teda kuritegude toimepanemiseni viinud, ei ole võimalik olla veendunud, et uute kuritegude toimepanemise riskid on maksimaalselt maandatud. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates alust väita, et käesolevaks ajaks ära kantud karistus oleks Egert Musta suhtes täitnud eesmärki (nii eri-, kui ka üldpreventiivset eesmärki).

3.2 Vangistuse jooksul Egert Must on osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ja omandanud Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori kutseõppe. Egert Mustal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral soovib Egert Must elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud aadressil olev kinnistu kuulub Egert Musta emale, kus käesoleval ajal elavad Egert Musta õde koos elukaaslasega ja 6-aastase lapsega. Kõik isikud on andnud oma nõusoleku Egert Musta elama asumiseks nimetatud aadressile. Lisaks on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt täidetud Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr

15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Seega on vabanemise korral Egert Mustal tagatud kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas peab oluliseks, et ka enne vangistust elas Egert Must nimetatud elukohas ja seal pani ta toime ka raskeid kuritegusid väikese lapse suhtes. Ka käesoleval ajal elab nimetatud aadressil Egert Musta õe 6-aastane laps. Seetõttu ei ole põhjust väita, et uute kuritegude toimepanemise riskid vabaduses puuduvad. Vabanemise korral on Egert Mustal võimalik asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxx, mille tegevjuht xxxxxxxxxxx on esitanud ka garantiikirja Egert Musta tööle võtmise kohta. Kohus peab oluliseks, et Egert Mustal oleks vabanemise korral tagatud püsiv sissetulek töötasu näol. Seda põhjusel, et tagada Egert Musta parem resotsialiseerumine ja toimetulek, aga ka seetõttu, et Egert Mustal oleks võimalik tasuda tema vastu esitatud nõudeid. Tartu Vangla andmetel on 06.03.2019. a seisuga Egert Mustal tasumata nõudeid summas 50 724,05 eurot (lisaks on käesoleva kriminaalasja raames Egert Mustalt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot) ja vabanemisfondis on üksnes 1475,87 eurot.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Egert Musta tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Egert Musta tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja

4

Egert Musta isik. Samuti ei võimalda Egert Musta tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka asjaolu, et kohtu arvates ei ole karistus täitnud eesmärki. Egert Mustal tuleb jätkata karistuse kandmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik