1-19-2420/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

R E S O L U T I I V O S A EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2019 Tallinn Kriminaalasja number 1-19-2420 (18230200256) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi

sekretär Kätlin Lääne Kriminaalasi B.B süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi lühimenetluses

Abiprokurör Kristo Adosson Süüdistatav B.B

isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel;

elukoht: xxx xxx; varem kriminaalkorras

; keskharidus; töökoht: karistamata.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Alar Neiland RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 175 lg 1 p 3,4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. B.B Süüdi mõista KarS § 423 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. B.B tuleb ära kanda 8

(kaheksa) kuu pikkune vangistus.

3. Jätta KarS § 73 lg 1, 3 B.B-le mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui B.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 1 (ühe) kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

2

5. A S tsiviilhagi rahuldamata. Jätta kannatanu

6. B.B-lt sundraha 810,00 eurot, ekspertiisitasu summas 84,00 Välja mõista

eurot ja kaitsjatasu 210,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud

tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Nordea pangas,

märkides selgitusena „B.B , 1 2420, menetluskulud“. Menetluskulude -19-

tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu

postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku

süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

7.

Jätta KrMS § 182 lg 4 alusel tsiviilkostja menetluskulud tsiviilkostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne)

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 21.05.2019 alates kella 15.00.

Kohtu selgitus:

Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Esitatud süüdistus:

B.B süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.02.2018 Tallinnas xxx xxx tee tänava ja ristmikul mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx. Kella 12.08 paiku B.B, sooritades

xxx tänavalt teises sõidureas sõites vasakpöörde xxx teele, ei andnud teed foori lubava tulega ülekäigurajal teed ületanud le, sõites jalakäijale otsa. Jalakäija kukkus saadud löögist sõiduteele A S

pikali. Jalakäijale otsa sõitmisega põhjustas B.B kannatanule järgmised tervisekahjustused: xxx. Luumurdudest paranemine kestab üle nelja kuu.

Mootorsõiduki juht B.B rikkus liiklusnõudeid – ta pidi hoiduma kõigest, mis ohustaks teisi

liiklejaid, iseäranis tähelepanelik pidanuks B.B olema teisel sõidurajal ülekäigurajale pöörates ning pidanuks vähendama sõiduki kiirust, et vältida ohtu juba nähtavale ilmunud või veel esimeses

reas oleva auto varjus viibivale võimalikule jalakäijale. Kuivõrd liikluskorraldusvahenditega oli

seatud, et ühtaegu paistab lubav foorituli nii sõidukijuhile kui jalakäijale, pidanuks B.B

jalakäija olemasolul vasakpööret sooritades jalakäijale teed andma. Kuivõrd jalakäija A. S oli juba

ülekäigurajal esimese sõidurea ületanud, pidanuks B.B sõiduki enne pöörde sooritamist aegsasti peatama, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. B.B jättis juhile seatud nõuded

kohusetundetuse ning tähelepanematuse tõttu täitmata ning seetõttu tekitas A. le otsasõitmisega S raske tervisekahjustuse.

3 B.B rikkus tee andmise kohustust, s.o liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p 2 nõudeid, millest tuleneb peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Samuti rikkus B.B kohase sõidukiiruse valimise kohustust, s.o LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, millest tuleneb, et peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades sõidukiiruse valikul teeolusid ning liikluse tihedust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva ning etteaimatava takistuse ees. Oma tegevusega pani B.B toime KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

Kohtu seisukoht: KrMS § 315 lg 4 kohaselt võib kohus kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse

olulisemaid põhjendusi.

/allkirjastatud digitaalselt/