3-17-1462/95 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1462

Haldusasi

Affronte

Investeeringud

OÜ

kaebus

Maardu

Linnavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 273 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Affronte Investeeringud OÜ, esindaja

vandeadvokaat Gert Kasekivi

Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild

Kolmas isik – MTÜ Pirnipuu Vesi, esindajad Vladimir

Kolesnikov ja advokaat Heikki Ojamaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.10.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Affronte Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.03.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta Affronte Investeeringud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 12.10.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1462 muutmata.

2. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-17-1462

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Affronte Investeeringud OÜ-le kuulub Maardu linnas Pirnipuu pst kinnisasi

(kinnistusregistriosa nr 10821702, katastritunnus 44601:007:0263, pindala 14 652 m²)

sihtotstarbega 100% transpordimaa. Kinnisasjal asuvad külmaveetrass ja kanalisatsioonitrass.

Kinnistu osas on pooleli Maardu Linnavolikogu 26.01.2016 otsusega nr 172 algatatud kinnistu

Maardu linnale sundvõõrandamise menetlus (vt tsiviilasi nr 2-16-9821).

2. Maardu Linnavolikogu otsustas 27.06.2017 otsusega nr 273 (kd I, tl 17–19) seada

MTÜ Pirnipuu Vesi 06.06.2017 taotluse alusel taotleja kasuks Pirnipuu pst kinnisasjale

sundvalduse

vee-

ja

kanalisatsioonirajatiste

talumiskohustuse

kehtestamiseks.

Talumiskohustuse ala on 8220 m².

Sundvalduse seadmise aluseks on Maardu Linnavolikogu 31.05.2005 otsusega nr 178

kehtestatud Maardu linna Soosaare I detailplaneering (DP), millega on ette nähtud avalikes

huvides vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine Pirnipuu pst kinnisasjale. MTÜ Pirnipuu Vesi

on asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg-s 1 nimetatud isik, sest varustab Soosaare I elurajooni

elanikke veega ja korraldab reovee ärajuhtimist Pirnipuu pst-l paiknevate trasside kaudu.

MTÜ Pirnipuu Vesi ei ole saavutanud kinnistu omanikuga kokkulepet isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu sõlmimiseks.

Praegu varustatakse piirkonna elanikke MTÜ Ploomipuu Vesi puurkaevust saadava

joogiveega, kuid joogivee kvaliteet ei ole rahuldav. Ka lokaalsete kanalisatsioonimahutite

täituvus on ammendunud ning reovee käitlemisega on pidevalt probleeme. Joogivee kvaliteedi

nõuetega vastavusse viimiseks tuleb rajada uued veetrassid ja ühendada need Ülemiste

veepuhastusjaamaga, samuti tuleb rajada uued trassid ja suunata reovesi Paljassaare

reoveepuhastisse. Rajatavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud on vastavalt DP-le ette

nähtud piirkonna kinnisasjade veega varustamiseks ja kinnistute kanalisatsioonist reovee

ärajuhtimise korraldamiseks ning paiknevad teemaa all.

Sundvalduse seadmise sisuks on vee- ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine, majandamine,

remontimine, hooldamine ja muul viisil kasutamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni talitluse

tagamise eesmärgil. Sundvaldus seatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikele, mille kaitsevöönd

on 2 m kummalegi poole torustiku teljest. Tehnovõrk on kavas ehitada DP-ga määratud alale.

Tehnorajatiste paigutusega ei teki kinnisasjale uusi piiranguid, kuna seal paikneb juba aastaid

olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd, mis uute tehnorajatiste

paigaldamisega ei laiene. Pärast torustike paigaldamist taastatakse tööde alustamisele

eelnenud olukord. Projekteeritud trassid (OÜ Solpro 2017. a ehitusprojekt „Harjumaa, Maardu

linn, Pirnipuu pst, Altmetsa tee, Soosaare elurajoon. Veevarustus ja kanalisatsioon“) rajatakse

avalikes huvides ja need tagavad Soosaare I elurajooni elanikele elutähtsad teenused (nõuetele

vastav joogivesi ja reovee nõuetele vastav ärajuhtimine). Trasside teised asukohad oleksid

vastuolus

DP

tingimustega.

Alternatiivset

tehnilist

lahendust

ei

ole.

Vee-

ja

kanalisatsioonitrassid on kõige mõistlikum rajada transpordimaale, sest see koormab kõige

vähem kinnistut ja transpordimaad saab edasi kasutada sihtotstarbeliselt. Avalik huvi

tehnovõrgu rajamise vastu on suurem kui tehnovõrgust tulenev kitsendus. Tehnovõrku ei ole

3-17-1462

3(10)

võimalik ehitada nii, et teiste kinnisasjade omanikud ei satu samaväärsesse või halvemasse

olukorda.

Affronte Investeeringud OÜ vastuväited sundvalduse seadmisele on põhjendamatud.

Sundvõõrandamise menetlus ei takista sundvalduse seadmist. MTÜ Pirnipuu Vesi on

eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab Soosaare I elurajooni elanike kinnistute veevärki

ühisveevärgi kaudu veega ja korraldab elanike kinnistute kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist

ning teenindab rohkem kui 50 elanikku. MTÜ Pirnipuu Vesi on pöördunud Affronte

Investeeringud OÜ poole kokkuleppe sõlmimiseks, kuid seni pole kokkulepet saavutatud.

Sundvalduse

seadmine

avalikes

huvides

rajatavate

tehnorajatiste

talumiskohustuse

kehtestamiseks on põhjendatud ning vajalik.

3. Affronte Investeeringud OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu

Linnavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 273 tühistamiseks.

Pirnipuu pst kinnisasja suhtes on 26.01.2016 algatatud sundvõõrandamise menetlus. Sama

kinnisasja suhtes sundvalduse seadmine ei ole õiguspärane. Kaebaja on kaasatud kahte

paralleelsesse, põhiõigusi oluliselt riivavasse menetlusse, mis on ühtlasi teineteist välistavad.

Sundvalduse seadmisega kaotab kaebaja sisuliselt omandi olemasolevatele rajatistele ning

omandiõiguse teostamise võimaluse. Kaebaja kaotab omanikupositsiooni majanduslikult, mis

on sisuliselt omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6-17 (p

10), mille kohaselt sundvõõrandamise asemel võidakse kinnisomandit kitsendada sundvalduse

seadmisega, viitab, et valida tuleb üks või teine instituut. Kui eesmärk, milleks sundvalduse

seadmist taotletakse, on saavutatav ilma sundvaldust seadmata, ei ole sundvalduse seadmine

lubatud. Sundvõõrandamisega saab vastustaja täieliku õigusliku võimu kinnisasja üle, seega

saavutab ta oma eesmärgi. Kaebaja jaoks on sundvalduse seadmine koormavam kui

sundvõõrandamine.

MTÜ Pirnipuu Vesi ei ole vee-ettevõtja, kellel oleks õigus taotleda sundvalduse seadmist enda

kasuks. Vee-ettevõtjaks selles piirkonnas on AS Tallinna Vesi. Ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) seletuskirja järgi saab ühes piirkonnas määrata vaid ühe

vee-ettevõtja. ÜVVKS § 7 lg 5 ei kohaldu, sest see reguleerib olukorda, kus vee-ettevõtjat ei

ole määratud. Kolmas isik ei ole vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 lg 5 alusel, sest temale ei kuulu

trasse ega torustikke, mis asuksid kaebajale kuuluval kinnisasjal ning tal puudub nende suhtes

ka valdus. Lisaks ei tee ühe isiku suhtes vee-ettevõtja kohta käivate nõuete kohaldamine

temast veel vee-ettevõtjat. Pole tõendatud, et kolmas isik osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust

vähemalt 50 isikule, mis on eeldus, et kolmandat isikut saaks käsitada isikuna, kelle suhtes

kehtivad vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Kaebaja ei ole andnud

kolmandale isikule õigust kasutada enda maal asuvaid rajatisi. Väär on kolmanda isiku väide,

et ta hooldab, kasutab ja ehitab trasse alates kinnistu omandamisest kaebaja poolt. Kolmas isik

on asutatud alles 2011. a-l. Arvestades kolmanda isiku majandusnäitajaid, pole usutav, et ta

tegeleb teenuse osutamisega avalikkusele. Kolmas isik on 2016. a majandusaasta aruandes

avaldanud, et tema eesmärgiks on saada vee-ettevõtjaks, seega ei pea ka kolmas isik ise end

vee-ettevõtjaks. Ebaseaduslik, pahauskne ja omavoliline valdus ei saa olla isiku vee-

ettevõtjana käsitamise aluseks. Kolmandal isikul puudub tehnorajatiste valdamiseks mistahes

õiguslik alus. Ka kogu senine kasutus on toimunud ilma õigusliku aluseta. Kaebaja ei ole

sõlminud ühtegi liitumislepingut tarbimiskohtade liitumiseks temale kuuluvate trassidega,

kuid

kinnistu

veevärgi

ja

kanalisatsiooni

ühendamine

ühisveevärgi-

ja

kanalisatsioonisüsteemiga saab vastavalt ÜVVKS § 5 lg-le 2 toimuda ainult liitumislepinguga.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas lahendis nr 3-10-1295 ÜVVKS § 7 lg 1 kohaldamisel, et

tehnovõrgu kuuluvusega seoses on oluline esmajoones see, et vastav tehnovõrk ei kuuluks

kinnistuomanikule (p 17). Pirnipuu pst-l olemasolevad tehnovõrgud ja -rajatised kuuluvad

3-17-1462

4(10)

kaebajale. Kolmanda isiku poolt väidetavalt ehitatavad tehnorajatised ei ole avalikes huvides,

kuna kolmandal isikul puudub seadusega pandud kohustus teenuse osutamiseks.

Vee- ja kanalisatsioonirajatised on kinnisasja olulised osad, mis kuuluvad kaebajale koos

kinnistuga. Sundvalduse seadmisele eelnevalt puudus nende osas seadusest tulenev mistahes

talumiskohustus. Kaebaja omandas kinnistu kohtutäituri poolt korraldatud avalikul

enampakkumisel koos selle oluliste osadega. Trasside üleandmine Siglindo Ehitus OÜ poolt

kolmandale isikule on tõendamata. Kaebaja sai kinnisasja mõttelise osa omanikuks

09.10.2008, seega enne kolmanda isiku asutamist 07.06.2011. Siglindo Ehitus OÜ ei ole

kunagi olnud Pirnipuu pst asuvate tehnorajatiste omanik, kellel oleks õigus neid kasutada või

käsutada, sh kellelegi üle anda. Kinnisasja omandamise ajaks oli trasside ehitus lõpetatud.

Alusetud on ka väited, et trassid on kasutuskõlbmatud.

Sundvalduse seadmise eeldused ei ole täidetud ka põhjusel, et kolmas isik ei ole kaebajaga

pidanud läbirääkimisi. Kui kaebaja juhtis 15.06.2017 kirjas sellele Maardu linna tähelepanu,

tegi kolmas isik kaebajale ettepaneku seada isiklik kasutusõigus OÜ Kinnisvarainvest kasuks.

Ettepanek seada isiklik kasutusõigus asjassepuutumatu isiku kasuks ei ole käsitatav

läbirääkimiste pidamisena kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 46² lg 1 mõttes.

4. Maardu linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Soosaare I elurajoonis elab rohkem kui 150 inimest, peamiselt lastega pered. Piirkonda rajatud

trassid ehitas piirkonna endine arendaja Siglindo Ehitus OÜ, kes andis need hiljem üle

kolmandale isikule. Kaebaja omandas Pirnipuu pst ilma tehnorajatisteta. Ta ei ole neid ülal

pidanud ega nõudnud neid oma valdusesse. Vee- ja kanalisatsioonitrassid ei vasta nõuetele,

ehitusprojektile ega DP-le ning on faktiliselt kasutamiskõlbmatud. Joogivee kvaliteet ei vasta

joogiveele esitatavatele nõuetele. Kanalisatsioonimahutite täituvus on ammendunud, mis

tingib

pideva

ebameeldiva

lõhna

ja

suurendab

keskkonnareostuse

ohtu.

Keskkonnainspektsioon võib seoses keskkonnareostusega olemasolevate trasside kasutamise

keelata. Kaebaja ähvardab füüsiliselt sulgeda trasside kasutamisvõimalused, mille tõttu terve

piirkond võib jääda ilma vee ja kanalisatsioonita.

Sundvalduse seadmise eeldused on täidetud. Tehnovõrgu ehitamine, mille kaudu hakatakse

osutama veevarustust ja reovee ärajuhtimise teenust rohkem kui 150 inimesele, on vajalik

avalikes huvides. Alternatiivset tehnilist lahendust ei ole. Kolmas isik on vee-ettevõtja

ÜVVKS tähenduses ning on esitanud vastustajale sundvalduse seadmise taotluse ning

kinnituse, et ta teenindab rohkem kui 50 elanikku. Kolmandal isikul on faktiline valdus

tehnorajatiste suhtes. Pirnipuu pst kinnisasjal paikneb Soosaare I elurajooni ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni süsteemi osa (süsteem ei asu tervikuna Pirnipuu pst piires, kuid see on

kasutatav üksnes tervikuna). Kaebajaga peetud läbirääkimised ei ole tulemusi andnud.

Sundvalduse seadmise eesmärgiks on elanikele elutähtsate teenuste tagamine kinnisasja

omanikku kõige vähem koormava meetmega. Sundvõõrandamine tehnovõrgu ehitamiseks ei

ole otstarbekas. Sundvalduse seadmine riivab kaebaja huve vähem kui sundvõõrandamine.

Uusi piiranguid kinnisasjale ei teki. Kinnisasja osas käib sundvõõrandamise menetlus avaliku

tee ehitamiseks, kuid see ei takista sundvalduse seadmist avalikes huvides tehnovõrgu

ehitamiseks. Sundvõõrandamismenetluse osas toimuva kohtumenetluse tulemus ei ole teada.

Kohalik omavalitsus võib sundvõõrandamisest loobuda.

Kaebaja kinnistul paiknevate trasside ehitamiseks on antud välja ehitusload, kuid mitte

kasutuslube ning ehitise ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et kinnistul paiknevad trassid ei ole

ehitatud vastavalt projektile ning neile ei ole võimalik sellisel kujul väljastada kasutusluba.

3-17-1462

5(10)

5. MTÜ Pirnipuu Vesi palus jätta kaebus rahuldamata.

Sundvalduse seadmine saab toimuda läbi uute trasside rajamise kolmanda isiku poolt. Trassid

on praegu kolmanda isiku valduses ja ta hoolitseb nende eest. Trasside ehitamine ja

hooldamine ei ole kolmandale isikule kasumlik tegevus. Kaebaja ähvardab pidevalt sulgeda

füüsiliselt trasside kasutusvõimalused. Sundvalduse seadmise vajadus on tekkinud muu hulgas

asjaolust, et sundvõõrandamismenetluse vaidlus on esimese astme kohtu menetluses. Kahe

meetme üheaegne menetlemine ei riku kaebaja õigusi.

Kolmas isik on vee-ettevõtja. Ta on sõlminud 54 liitumislepingut elamutega, milles elab

kokku vähemalt kolm korda rohkem inimesi. Lepingute arv ei näita kogu isikute hulka, kellele

teenust osutatakse. Kohalikus omavalitsuses võib olla rohkem kui üks vee-ettevõtja. Vee- ja

kanalisatsiooniteenuse nõuetekohaseks osutamiseks esineb ilmne ülekaalukas avalik huvi ning

selleks on vajalik uute trasside ehitamine. Kaebaja keeldub seda tegemast. Kolmas isik on

ainsana nõus uusi trasse ehitama, hooldama ja nende kaudu teenust osutama. Trasse ei saa

kasutada eraldiseisvalt, nende kasutamiseks vajalikud rajatised paiknevad kolmandatele

isikutele kuuluvatel kinnistutel. Asjakohatu on küsimus, kas trassid on kinnistu olulised osad,

kuna sundvalduse sisuks on trasside rajamine. Kolmas isik on korduvalt üritanud sõlmida

kaebajaga kokkuleppeid, kuid kaebaja on antud nõusolekutest taganenud ja nõudnud üha

suuremaid summasid. Maardu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ei pea

sisaldama kõiki teenust osutavaid ja osutama hakkavaid isikuid. Oluline on see, et isik teenust

faktiliselt osutab. Kolmas isik märkis majandusaasta aruandes, et soovib saada vee-

ettevõtjaks, kuid see tähendab soovi, et ta määratakse vee-ettevõtjaks volikogu otsusega.

6. Tallinna Halduskohus jättis 12.10.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud KASVS § 461 lg 1 järgi seatakse AÕS § 1581 lg-s

1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks KASVS-s sätestatud

eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. AÕS § 1581 lg 1 järgi on

kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle

ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu

tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda

sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või

-rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides muu hulgas juhul,

kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kes on vee-ettevõtja ÜVVKS

tähenduses (AÕS § 1581 lg 11). ÜVVKS § 7 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja on eraõiguslik

juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab

kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee

ärajuhtimist ja puhastamist. Talumiskohustus tekib KASVS-s sätestatud korras sundvalduse

seadmisega (AÕS § 1581 lg 1). Sundvalduse seadmine on lubatud kehtestatud

detailplaneeringu alusel ning selle seadmise otsustab organ, kelle pädevuses on kehtestada

vastav planeering (KASVS § 461 lg-d 2 ja 3). Kui AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik, kes

soovib ehitada kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrku või -rajatist, ei ole kolme kuu jooksul

niisuguse detailplaneeringu kehtestamisest arvates, mis näeb ette kinnisasjale avalikes huvides

tehnovõrgu või -rajatise ehitamise, saavutanud kinnisasja omanikuga AÕS § 158 lg-tes 2 ja 3

nimetatud kokkulepet, võib ta esitada pädevale organile kinnistule sundvalduse seadmise

taotluse (KASVS § 462 lg 1).

Sundvalduse seadmine kinnisasjale, mille suhtes on algatatud sundvõõrandamise menetlus, ei

ole KASVS-s sätestatud eelduste täitmisel välistatud. Kõnealuste trasside paiknemise Pirnipuu

pst kinnistul näeb ette kehtiv DP. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebajale oleks pandud

3-17-1462

6(10)

kohustus detailplaneeringukohaste tehnorajatise väljaehitamiseks. Sundvõõrandamine ei ole

veel lõpule viidud. KASVS § 33 võimaldab pärast menetluse algatamist sundvõõrandamisest

loobuda.

Otsuse nr 273 kohaselt on sundvalduse seadmise eesmärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

talitluse tagamine. Trassid rajatakse avalikes huvides ja need tagavad Soosaare I elurajooni

elanikele elutähtsad teenused (nõuetele vastav joogivesi ja reovee nõuetele vastav

ärajuhtimine). Vastustaja on põhjendanud, miks on nõuetekohase teenuse osutamiseks vajalik

uute trasside rajamine. Keskkonnainspektsiooni 07.01.2016 kirjas nr 13-1/16/77 on viidatud

Pirnipuu pst-l esinevale pidevale probleemile seoses reovee käitlemisega. Vihmer OÜ

30.06.2017 hinnangust nähtub, et veevarustus ja kanalisatsioon ei ole lahendatud vastavalt

võrguvaldajate tehnilistele tingimustele; torustik ei ole rajatud läbimõeldult ega vasta heale

ehitustavale, nõuetele ja projektile; tagatud ei ole torustiku nõutav sügavus, põhitoru

sulgemise võimalus ega ringvõrgud. Seega ei vasta torustik praegusel kujul nõuetele. Kaebaja

viidatud 31.07.2017 eksperdiarvamuse nr B58/17 p-s 3 leitakse küll, et trassid on ehitatud

ehitamise ajal kehtinud nõuetele vastavalt ning need on seaduslikud ehitised, kuid see ei

kinnita trasside praegust nõuetele vastavust. Tegelikult on ka selles ekspertarvamuses

viidatud, et trassid ehitati sellisesse minimaalsesse kasutusjärku, et need saadi kasutusele võtta

ning need on lõpetamata, kusjuures trasside kasutus tugineb alates 2008. a-st tehtud torustike

lokaalsetele ühendustele (Ploomipuu Vesi MTÜ puurkaev, kohalikud reoveemahutid). Samas

on märgitud sedagi, et kohalike linnavõrkude õigeaegse rajamise ja valdusesse võtmise peab

tagama linnavalitsus, kellel lasub vastutus tagada elamukvartali normaalne ja kaasaja

tingimustele vastav kasutus. Eelnevat arvestades on vaidlustatud otsuses õigesti järeldatud, et

trassid ei vasta nõuetele. Kuna torustiku asukoht on määratud kehtiva DP-ga, ei saa tõusetuda

ka küsimust kõnealusesse asukohta avalikes huvides trasside rajamise otstarbekusest. Seega

on sundvalduse seadmine avalikes huvides vajalik ka olukorras, kus kinnisasja

sundvõõrandamist ei ole sundvõõranditasu puudutava vaidluse tõttu lõpule viidud, tagamaks

Soosaare I elurajooni elanikele nõuetele vastav joogivesi ja reovee ärajuhtimine. Sundvalduse

seadmise vajadust juba sundvõõrandamismenetluse toimumise ajal kinnitab kaudselt seegi, et

kaebaja on 12.05.2017 e-kirjas, s.o pärast sundvõõrandamise menetluse algust, ähvardanud

trasside kasutamisvõimalused füüsiliselt sulgeda.

Sundvalduse seadmine ei riiva ülemääraselt kaebaja õigusi. Kaebaja kinnitusel oli ta

kinnisasja omandamisel DP-st teadlik. Seega sai kaebaja juba kinnistut omandades arvestada

asjaoluga, et omandatavale kinnisasjale on ette nähtud avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud

ja -rajatised. Samas ei ole kaebaja seni soovinud ise olemasolevate trasside kaudu vee- ja

kanalisatsiooniteenust osutada ning Pirnipuu pst-l asuvate trasside kaudu on vee- ja

kanalisatsiooniteenust osutanud kolmas isik. Sellises olukorras ei kitsenda sundvalduse

seadmine kaebaja omandiõigust ebaproportsionaalselt. Sundvalduse seadmine ei takista

kaebajal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Pirnipuu pst katastriüksuse sihtotstarve on 100%

transpordimaa. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud, et tehnorajatiste paigutusega ei teki

kinnisasjale uusi piiranguid, kuna seal paikneb juba vee- ja kanalisatsioonirajatiste

kaitsevöönd, mis uute tehnorajatiste paigaldamisega ei laiene. Pärast torustike paigaldamist

taastatakse tööde alustamisele eelnenud olukord. Eeltoodu põhjal ei nähtu, kuidas koormaks

sundvõõrandamine kaebajat vähem kui sundvalduse seadmine.

Kaebaja seisukoht, et sundvalduse seadmise eeldused ei ole täidetud, kuna kolmas isik ei ole

AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud vee-ettevõtja, kellel oleks õigus sundvalduse seadmist taotleda,

on põhjendamatu. ÜVVKS § 7 lg 5 ja § 2 lg 1 kohaselt saab olla vee-ettevõtja ka isik, kes

faktiliselt osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust vähemalt 50 elanikule (vt Riigikohtu lahend nr

3-17-1462

7(10)

3-2-1-131-14, p 20). Tõendite järgi osutas kolmas isik vaidlustatud otsuse tegemise ajal

Soosaare I elurajoonis teenust vähemalt 50 isikule.

Kaebaja toob välja, et vee-ettevõtjaks kõnealuses piirkonnas on määratud AS Tallinna Vesi

ning leiab, et ÜVVKS § 7 lg 5 ei kohaldu põhjusel, et trassid ei kuulu kolmandale isikule ja

kolmandal isikul ei ole nende üle ka seaduslikku valdust. Kaebaja ei vaidle samas vastu

sellele, et kolmas isik osutab tegelikult Soosaare I elamupiirkonnas kõnealuste trasside kaudu

avalikku vee- ja kanalisatsiooniteenust. Küsimus sellest, kas kõikidel tarbimiskohtadel on

kehtivad kasutusload, ei oma tähtsust, kuna vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ning

teenuse tarbimine ei eelda kasutusloa olemasolu. Lisaks võib eeldada, et igal tarbimiskohal ei

osutata teenust ainult ühele isikule. Kuna sisulist vaidlust kolmanda isiku poolt faktilise

teenuse osutamise üle ei ole, tuleb kolmas isik lugeda vee-ettevõtjaks ÜVVKS tähenduses

sõltumata sellest, kas ta on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks

(ÜVVKS § 7 lg 5 ja § 2 lg 1; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-14, p 20). Kuna tema suhtes

kehtivad seega vee-ettevõtja kohta kehtestatud nõuded ja kohustused, oli kolmas isik

õigustatud esitama sundvalduse seadmise avaldust. Arvestades, et trassid on DP kohaselt

kinnistule ette nähtud ning trasse kasutatakse praegugi faktiliselt avaliku teenuse osutamiseks,

on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et tehnorajatised ei oleks avalikes huvides põhjusel, et

kolmandal isikul puudub seadusega pandud kohustus teenuse osutamiseks. Samuti on seetõttu

alusetu kaebaja seisukoht, et kolmandal isikul puudub valdus trasside üle.

KASVS § 46² lg 1 esimese lause kohaselt on sundvalduse seadmise eelduseks ka kinnisasja

omanikuga eelnevate läbirääkimiste pidamine kokkuleppe sõlmimiseks. Tõendid viitavad, et

seegi nõue on täidetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Affronte Investeeringud OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.

Halduskohus kohaldas valesti AÕS § 1581 lg-t 1 ja ÜVVKS § 7 lg-t 5. Kolmas isik ei olnud

sundvalduse seadmise otsuse vastuvõtmise ajal AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik ja teda ei

saanud käsitada vee-ettevõtjana ÜVVKS § 7 lg 5 tähenduses, seega ei olnud sundvalduse

seadmise eeldused KASVS § 461 lg 1 järgi täidetud. Halduskohtu käsitus kolmandast isikust

kui vee-ettevõtjast on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-131-14. Riigikohtu seisukoha

järgi saab isiku suhtes kohaldada ÜVVKS vee-ettevõtja kohta käivaid sätteid, kui on täidetud

kaks tingimust: isiku tegevus vastab ÜVVKS § 7 lg-s 1 sätestatule ja tema omandis või

valduses on veevärk või kanalisatsioon, mis vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1 sätestatud määratlusele.

See aga, et isiku suhtes saab kohaldada ÜVVKS sätteid, ei tee temast veel vee-ettevõtjat

ÜVVKS § 7 lg 5 ja AÕS § 1581 lg 1 tähenduses. Lisaks ei ole kolmas isik kõnealusel kinnistul

paiknevate trasside ja nende teenindamiseks vajalike rajatiste omanik ega seaduslik valdaja,

vaid need kuuluvad kaebajale kinnistu oluliste osadena. Kolmas isik on alates 26.08.2011

sõlminud omavoliliselt lepinguid vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks ning reaalselt

teenust osutanud, kasutades selleks kaebajale kuuluvaid tehnorajatisi ilma kaebaja

nõusolekuta. Selline õigusvastane tegevus ei saa kaasa tuua kolmandale isikule vee-ettevõtja

staatuse omistamist. Kolmas isik ei ole sõlminud ka ühtegi liitumislepingut tarbimiskohtade

liitumiseks temale kuuluvate trassidega, seega on tarbimiskohtade toruühendused

ebaseaduslikud. AÕS § 1581 lg 1 järgi on tehnorajatis avalikes huvides, kui see kuulub

ettevõtjale, kellele on seadusega pandud kohustus teenust osutada. Kolmandal isikul ei olnud

sundvalduse seadmise otsustamise ajal sellist kohustust, vaid ta määrati vee-ettevõtjaks alles

Maardu Linnavolikogu 28.08.2018 otsusega nr 46.

3-17-1462

8(10)

Kinnisasja sundvõõrandamine ja sellele sundvalduse seadmine on KASVS § 6 lg 1 järgi

teineteist välistavad (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6-17), vastasel juhul on see norm sisutu.

Vastustaja oli enne kaebaja kinnistule sundvalduse seadmist juba otsustanud selle

sundvõõrandada, seega ei ole vaidlustatud otsus eesmärgipärane. Kaebajat koormaks vähem

kinnisasja sundvõõrandamine ja kaebaja oleks sellega põhimõtteliselt nõus, kuid soovib saada

selle eest õiglast tasu.

8. Maardu linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ja jäädes seni öeldu juurde.

9. MTÜ Pirnipuu Vesi palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ja jäädes varem öeldu juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata.

Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Kaebaja väidab, et MTÜ Pirnipuu Vesi ei olnud 27.06.2017 otsuse nr 273 vastuvõtmise

ajal KASVS § 461 lg-s 1 ning AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 11 nimetatud isik (s.o vee-ettevõtja

ÜVVKS tähenduses), kelle kasuks saanuks sundvaldust seada.

12. Puudub vaidlus, et MTÜ Pirnipuu Vesi ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal

määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS § 7 lg 22 alusel. Kolmas isik määrati vee-ettevõtjaks alles

Maardu Linnavolikogu 28.08.2018 otsusega nr 46.

13. ÜVVKS § 7 lg 5 sätestab, et kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-s sätestatud

korras, kuid tema tegevus vastab ÜVVKS § 7 lg-s 1 sätestatule (s.o ta varustab kliendi

kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist

reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist) ning

tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVVKS § 2 lg-s 1

nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele (s.o tegemist on ehitiste ja seadmete

süsteemiga, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning

mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku), kohalduvad selle isiku

suhtes ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Seega saab ÜVVKS §

7 lg 5 alusel lugeda vee-ettevõtjaks ka isiku, kes faktiliselt osutab ühisveevärgi kaudu vee- ja

kanalisatsiooniteenust vähemalt 50 inimesele.

14. Ringkonnakohus leiab, et KASVS § 461 alusel saab seada sundvalduse ka ÜVVKS § 7 lg-

s 5 nimetatud faktilise vee-ettevõtja kasuks. Faktiline vee-ettevõtja on ÜVVKS-s sätestatud

kohustuste ja nõuete poolest võrdsustatud isikuga, kes on määratud vee-ettevõtjaks kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu otsuse alusel – näiteks peab ta võimaldama kinnistu veevärgi

ühisveevärgiga ja kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ühendamist, sõlmima

seaduses ettenähtud tingimustel liitumislepingu, osutama oma klientidele lepingu alusel

teenust, hooldama ühisveevärki ja -kanalisatsiooni jne (vt ÜVVKS §-d 5, 8, 10). ÜVVKS § 7

lg 5 on kehtestatud vee-ettevõtja klientide kaitseks olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus

ei ole määranud vee-ettevõtjat ettenähtud korras, tagamaks elanikele elutähtsa teenuse

osutamine (vt monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse (597 UA) seletuskiri I

lugemise teksti juurde1). Faktiline vee-ettevõtja osutab sarnaselt määratud vee-ettevõtjale

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be3-2395-

bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus

3-17-1462

9(10)

avalikku teenust avalikes huvides. Seega on eesmärgipärane, et ka faktilisel vee-ettevõtjal on

õigus taotleda sundvalduse seadmise kaudu avalikes huvides talumiskohustuse kehtestamist

kinnisasjale, kus asuvad avaliku teenuse osutamiseks kasutatavad tehnovõrgud või -rajatised

(või osa neist). Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust kohelda faktilist vee-ettevõtjat

avalikes huvides toimuva talumiskohustuse kehtestamisel teisiti kui määratud vee-ettevõtjat.

15. Kaebaja väitel ei vasta kolmas isik vee-ettevõtja mõistele põhjusel, et tuvastatud ei ole

Pirnipuu pst kinnistul asuvate vee- ja kanalisatsioonirajatiste kuulumine temale. AÕS § 1581

kommentaarides on tehnovõrgu ja -rajatiste kuuluvusega seoses leitud, et avaliku huvi ja

talumiskohustuse seisukohast ei ole oluline, kes on võrgu tsiviilõiguslik omanik, niikaua, kuni

seda kasutatakse seaduses ettenähtud eesmärgil (P. Varul jt (koost.). Asjaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, 2014, lk 617). Sellest saab järeldada, et AÕS §

1581 alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline teenuse osutamine ja selleks

kasutatava tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS § 32). Ringkonnakohus märgib

ka, et Pirnipuu pst kinnistul ei paikne mitte ühisveevärk ja -kanalisatsioon ÜVVKS § 2

tähenduses (s.o ehitiste ja seadmete süsteem), vaid üksnes osa sellest, mis ei ole ülejäänud

süsteemi osata eraldi kasutatav. Kolmas isik tegutseb faktiliselt vee-ettevõtjana, kasutades

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kui tervikut.

16. Selle kasuks, et vastustaja ei pidanud sundvalduse seadmise menetluses tuvastama

Pirnipuu pst kinnistul asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste täpseid omandisuhteid, räägib ka see,

et vaidlustatud otsus ei reguleeri praegu kinnistul paiknevate vee- ja kanalisatsioonitrasside

talumiskohustust ega legaliseeri nende talumist tagantjärele. AÕS § 1581 lähtub eeldusest,

et tehnorajatist ei ole veel ehitatud ja seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (vt

Riigikohtu 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137, p 15). Ka vaidlustatud otsusest tuleneb, et

sundvaldus seatakse seniste nõuetele mittevastavate trasside asemele uute ehitamiseks ja

nende tulevaseks talumiseks. TsÜS § 54 lg 2 järgi ei loeta sundvalduse alusel rajatud

tehnorajatisi kinnisasja oluliseks osaks. See, millised täpselt on OÜ Siglindo Ehitus poolt

2008. a-l Pirnipuu pst kinnistule rajatud ja praegu MTÜ Pirnipuu Vesi kasutuses olevate

tehnovõrkude omandisuhted, kas kaebajal on õigus saada hüvitist nende senise talumise eest

oma kinnisasjal või kolmanda isiku poolse õigustamatu kasutamise eest vms, tuleb lahendada

eraõiguslikus korras.

17. Asjaolu, et vastustaja on otsustanud Pirnipuu pst kinnistu sundvõõrandada, ei anna alust

vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maardu Linnavolikogu 26.01.2016 otsusest nr 172 (I kd, tl

10–12) selgub, et Pirnipuu pst kinnistu sundvõõrandati eesmärgiga ehitada sinna avalikult

kasutatav tee vastavalt DP-le ja selle alusel koostatud ehitusprojektile. Otsusest nr 172 selgub,

et kaebaja ei ole nõus teed rajama, kuid vastustaja arvates on tee ehitamine Soosaare I

elamurajooni elanike tarbeks hädavajalik. Sundvõõrandamise menetlus on pooleli ning

menetluse lõpptulemus ei ole ettenähtav, arvestades sundvõõranditasu üle toimuvat

kohtuvaidlust.

Sundvõõrandisaajal

on

õigus

sundvõõrandamisest

loobuda

kuni

sundvõõranditasu ja hüvitise maksmiseni sundvõõrandiandjale (KASVS § 33 lg 1).

Käesolevas asjas vaidlustatud sundvalduse seadmise eesmärk on kehtestada talumiskohustus

vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks, eesmärgiga tagada Soosaare I elamurajooni

elanike veega varustamine ja nende reovee ärajuhtimine. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et

trassid paiknevad maa sees ja pärast torustike paigaldamist taastatakse Pirnipuu pst kinnistul

tööde alustamisele eelnev olukord. Seega ei toimu need menetlused samal eesmärgil ega

välista üksteist.

18. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

3-17-1462

10(10)

19. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja ja kolmanda isiku

menetluskulud § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)