Legislator Case Law & Legislation
2-18-128279/10 AI generated

2-18-128279/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-18-128279/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Intrum Debt Finance AG hagi Piret Võsso vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. Mõista Piret Võssolt Intrum Debt Finance AG kasuks välja võlgnevus kokku 667,51 eurot, sh põhivõlg 411,63 eurot, intress 14,54 eurot, viivis 20.03.2017 seisuga 42 eurot, viivis 28.02.2019 seisuga 159,34 eurot ning sissenõudekulu 40 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-18-128279/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Mõista Piret Võssolt välja Intrum Debt Finance AG kasuks välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Piret Võssol tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-18-128279

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2019; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-128279 Tsiviilasi

Intrum Debt Finance AG hagi Piret Võsso vastu võlgnevuse nõudes

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 749,65 eurot Hageja: Intrum Debt Finance AG (xxx) Hageja esindaja: jurist D.N (e-post xxx) Kostja: Piret Võsso (isikukood xxx; elukoht: xxx e-post xxx) Menetlusvorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Intrum Debt Finance AG hagi Piret Võsso vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista Piret Võssolt Intrum Debt Finance AG kasuks välja võlgnevus kokku 667,51 eurot, sh põhivõlg 411,63 eurot, intress 14,54 eurot, viivis 20.03.2017 seisuga 42 eurot, viivis 28.02.2019 seisuga 159,34 eurot ning sissenõudekulu 40 eurot.

3. Mõista Piret Võssolt välja Intrum Debt Finance AG kasuks viivis põhinõudelt (411,63 eurot) alates 1. märtsist 2019 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

5. Mõista Piret Võssolt välja Intrum Debt Finance AG kasuks välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Piret Võssol tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Intrum Debt Finance AG nõuab 28. veebruaril 2019 esitatud hagis Piret Võsso vastu 411,63 euro suuruse põhivõlgnevuse, 14,54 euro suuruse intressi, 201,34 euro suuruse viivise, 40 euro suuruse võla sissenõudekulu ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Coop Finants AS (endine ETK Finants) ja kostja vahel 15. mail 2012 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr xxx. Krediidisummaks lepiti kokku 200 eurot. Kostja jättis aga enda kohustused (krediidi tagastamine graafiku alusel) täitmata. Laenuandja ütles lepingu 20. märtsil 2017 üles ning loovutas 29. detsembril 2017 võlanõude kostja suhtes hagejale. Hageja üritas võlgnevust kostjalt kätte saada esialgu maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtus, kuid seal lõpetati menetlus 25. jaanuaril 2019 kostja vastuväite tõttu. Tartu Maakohtusse esitati nõuetekohane hagiavaldus 28. veebruaril 2019 ning kohus võttis selle menetlusse 5. märtsil 2019. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 12. märtsil 2019. 20. märtsil 2019 saatis kostja oma epostilt kohtule vastuse, mille kohaselt tal ei ole hagile vastuväiteid, ta tunnistab nõuet, ta on nõus lahendama asja kompromissiga ning sõlmima maksegraafiku. Kohus andis 9. aprillil 2019 pooltele tähtaja 16. aprillini 2019 kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks ning sama tähtaja kompromissi mittesaavutamise põhjustest teatamiseks.

15. aprillil 2019 teavitas hageja esindaja kohut, et hageja ei ole nõus kostjaga kompromissi tegema, kuna kostjaga oli kohtuväliselt kokkulepe sõlmitud, mida kostja aga ei täitnud. Hageja palub teha õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses hagile võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagist ja selle lisadest nähtub, et hageja on soovinud võlgnevust kätte saada enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluses, kus kostja esitas nõudele vastuväite. Seega tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on kohtu andmetel riigilõiv 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu kulu on vajalik ning põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roman Levin kohtunik