1-09-7903/20 · 1-09-7903/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Summary
AI generated1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-7903 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 detsember 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 14.12.2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-7903 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Jüri Vissak Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Taotlus U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest...
Full Text of the Judgment · 1-09-7903/20
1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-7903
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
18 detsember 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 14.12.2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-7903 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Jüri Vissak Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Taotlus
U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu U.I
Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood XXX RESOLUTSIOON
Vabastada U.I (isikukood XXX) talle Viru Maakohtu 22.06.2009.a
otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7903 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
KarS § 76 lg 4 alusel määrata U.I-le katseaeg kuni 05.01.2011.a. KarS § 751 lg-le 3 vastavalt määrata U.I-le elektroonilise valve kestuseks 6 (kuus) kuud.
Kohustada U.I täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
2 (4)
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks
kui viieteistkümneks päevaks,
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel määrata U.I-le katseajaks järgmised kohustused:
1) asuda tööle mitte hiljem kui ühe kuu jooksul vabanemisest;
2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
3) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja suunamisel.
Määrus U.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele.
KarS § 751
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse U.I keha külge.
Vabastada U.I karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
U.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.06.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7903 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS §
238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks
mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.05.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 2 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.2009.a ja lõpeb 05.01.2011.a. Võimalus koos
elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval
15.10.2009.a. U.I esitas 18.08.2009.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks
ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 23.10.2009.a edastas Tartu
Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2009.a seisuga on U.I kandmata karistusaeg 1 aasta 22 päeva vangistust. U.I on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral:
1) 16.03.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 199 lg 1 järgi 5 kuud vangistust tingimisi
katseajaga 1 aasta 6 kuud;
2) 14.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust
tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;
3) 09.05.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 1, § 209 lg 2 p 1, §
345 lg 1 ja § 344 lg 1 - § 22 lg 3 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, millest koheselt kuulus kandmisele 4 kuud vangistust; 1 aasta 2 kuud vangistust mõisteti tingimisi 3- aastase katseajaga (pöörati täitmisele Viru Maakohtu 13.03.2009.a määrusega);
3 (4)
4) 03.11.2006.a Viru Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust, mis
KarS § 69 lg 1 alusel asendati 638 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta (pöörati täitmisele Viru Maakohtu 13.03.2009.a määrusega).
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta U.I tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna U.I on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta oli määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei täitnud nõudeid ja läks pakku. Lisaks pani ta katseajal toime ka uue kuriteo. Vangistuse ajal on teda kahel korral karistatud ka distsiplinaarkorras. U.I ise palus ennast enne tähtaega vabastada. Ta selgitas, et on otsustanud enda elu oluliselt muuta. Tal on nüüd perekond, kes on talle väga oluline, mistõttu ta tuligi tagasi
Taanist, kuhu ta oli pakku läinud, selleks, et saaks karistuse ära kanda ja jätkata edaspidi seaduskuulekalt. Vabaduses on tal kohe võimalus tööle minna emale kuuluvasse firmasse ja
elama asuks ta oma vanavanemate juurde xxxxxxxxxxxxx, kuna see elukoht on töökohale lähedal. Peale selle, kui ta katseaeg on lõppenud, kavatseb ta perega tagasi pöörduda Taani. Kaitsja leidis, et U.I võiks vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna selleks on
kõik eeldused olemas. Süüdimõistetu viibis välismaal, kuid tuli tagasi Eestisse, et saaks minevikuga lõpparve teha ja pöördus ise politseisse. Vabaduse on U.I kindel töö ja
teenistus, pere toetus, kindel elukoht, peale selle enda tahe. Need faktorid vähendavad
kuritegude toimepanemise ohtu. U.I on kaks rikkumist vangistuses toime pandud, ta tunnistab neid, kuid arvestada tuleb ka seda, et need rikkumised ei ole olemuselt rasked.
KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud
isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem
kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve
kohaldamisega. U.I on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe
kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi
katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus
kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist
karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
U.I on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ei ta täitnud viimati katseajaks pandud kontrollnõudeid ning läks pakku. Ka viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil
tal oli eelmise kohtuotsuse järgi veel katseaeg. Kuid U.I on oma süüd
tunnistanud ning tegusid kahetsenud. Kuigi ta oli pakku läinud teise riiki, tuli ta tagasi ja pöördus ise politsei poole, et võtta vastu viimati toimepandud kuriteo eest karistus ja asuda ka varem mõistetud karistusi kandma. Kohtu arvates näitab eelnev, et isiku soov muutuda, ei ole paljasõnaline, vaid ta on selleks ka samme teinud. See, et isikul on soov liikuda paranemise suunas, tõestab senine karistuse kandmise aeg, mis on kulgenud üldiselt probleemideta. Tal
on olnud kaks distsiplinaarmenetlust, kuid rikkumiste laad ei ole olnud nii tõsine, et oleks vajadust olnud U.I karistada rangelt ja piirdutud on lühiajalise kokkusaamise keelu ja noomitusega. U.I on säilinud head suhted lähedastega. Peale vabanemist on tal olemas kindel
elukoht. Samuti on tal olemas kokkulepped töökoha osas. Eeldatavasti on kinnipeetaval vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks.
4 (4) Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul
U.I tulevane elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ja korteris
elavad süüdimõistetu vanavanemad on eelpool nimetatud korra § 4 lg 2 alusel andnud nõusoleku selle kohta, et U.I sinna elama asuks. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et U.I on võimalik enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata kuus kuud, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse U.I keha külge. KarS § 76
lg-le 4 tuginevalt kestab U.I katseaeg kuni 05.01.2011.a. Selleks ajal tuleb
allutada U.I KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb KarS § 75 lg 2 p 4 alusel
kohustada U.I asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui kahe nädala jooksul. Et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel
panna U.I-le kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldaja äranägemisel sotsiaalprogrammides.
Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.
Kohtunik