2-18-119947/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A Lilt Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 30 korteriühistu kasuks võlg 1 566 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot 74 senti (millest põhivõlg on 1 251,82 eurot ja 314,92 eurot seisuga 31.12.2018. a sissenõutavaks muutunud viivis)

4. Menetluskulud jätta kostja A Li kanda.

4.1 Välja mõista A Lilt Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 30 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-119947 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 30 korteriühistu hagi A Li vastu võla 1 566,74 euro nõudes Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg

1 566,74 eurot, lihtmenetlus Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kohtla-Järve linn, Kalevi tn korteriühistu (registrikood xxx, aadress: Kalevi tn 30, Kohtla-Järve, e-post: xxx)

Maksim Fedotov, e-post: fedotoff@hot.ee

A L (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Kohtla-Järve linnas Kalevi tn 30 korterelamus korter nr xxx. Korteriomanike poolt on asutatud korteriühistu Kalevi tn 30, mille eesmärk on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning sellega seoses ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, sh ühistu liikmetele teenuste osutamine. A Lil on tekkinud võlg kommunaalteenuste eest. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arveid, milles on toodud korteriomanikule osutatud teenused ning omanikul tasumisele kuuluvad summad. Seisuga 31.12.2018. a on kostja põhivõlg hageja ees 1 251,82 eurot ning viivisevõlg 314,92 eurot. Kostja on jätnud oma kohustused korteriühistu ees täitmata.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1 251,82 eurot, seisuga 31.12.2018. a sissenõutavaks muutunud viivise 314,92 eurot.

3. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot.

4. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostja palus saata kohtudokumendid aadressile xxx. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 23.04.2018. a TsMS § 326 sätestatud korras postkasti panekuga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab hagi.

6. Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. A L oli xxx korteri omanik kuni 05.12.2018. a.

7. Korteriomandija korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

8. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).

9. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

10. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.

11. Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põghjendatud ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg 1.

12. Kostja kohtule omapoolseid seisukohti ega vastust ei esitanud siis leiab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ühistu ees.

13. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.

14. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi A Li võla kohta ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid.

15. Väljavõtte kohaselt on oktoober 2015. a – detsember 2018. a ajavahemiku eest võlg 1 251,82 eurot ja viivis 314,92 eurot.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

17. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.12.2018. a sissenõutavaks muutunud viivis 314,92 eurot.

18. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni.

19. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist.

20. Kohus loeb põhjendatud ja hageja poolt tõendatud viivise summaks 314,92 eurot.

21. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

23. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

24. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.

25. Hageja taotletud menetluskulu on riigilõiv 225 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik