2-14-57371/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-57371

Tsiviilasi

A P (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik A P (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx,

e-post xxx)

Pankrotihaldur

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo; Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post

maire@mmab.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada võlgniku A P (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

2. Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku A P (pankrotis) pankrotimenetluses:

Võlausaldaja

Rahuldamata nõude jääk (eurodes)

x

138 487,42

x

24 038,32

x

17 998,89

x

1 298,05

x

1 479,06

x

2 876,43

x

12 710,73

x

255,92

x

1 100,33

KOKKU

200 245,15

3. Võlgnik A P (pankrotis) võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

4. Vabastada Maire Arm pankrotihalduri kohustustest A P (pankrotis) pankrotimenetluses.

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku A P (pankrotis) kanda.

6. Määrata A P (pankrotis) pankrotihalduri Maire Arm tasuks 397 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 79,40, kokku 476,40 eurot.

7. Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo

arvelduskontole nr xxx.

8. Jätta A P (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

9. Avaldada teade võlgniku A P (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg

2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta

menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163

lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu 04.11.2014.a määrusega kuulutati välja A P’i pankrot ning nimetati

pankrotihalduriks Maire Arm. Pankrotihaldur esitas 19.01.2016.a kohtule kinnitamiseks

jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 02.02.2016.a määrusega, mis jõustus

edasikaebamata 26.02.2019.

2. Pankrotihaldur esitas kohtule 06.11.2018 lõpparuande ja taotluse pankrotimenetluse

lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad

edasised

reaalsed

võimalused

pankrotimenetluse

jätkamiseks,

puuduvad

vahendid

menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks.

Pankrotihaldur on pöördunud korduvalt võlgniku poole ettepanekuga asuda vabatahtlikult

kasvõi osaliselt oma võlgasid tasuma. Võlgnik on vastuseks pankrotihaldurile iga kord

kinnitanud, et ta soovib sõlmida kõiki võlausaldajaid rahuldavat kompromissi, millega ta on

valmis sobivate vahendite tekkimisel võlausaldajate ja halduri ette astuma. Võlgnik on

kirjeldanud haldurile oma loodetud rahalisi allikaid erinevatena, ühel korral kirjeldas ta peatselt

realiseeruvat äriprojekti, millega on plaanis arendama hakata ühte sadama ala piirkonda

Tallinnas. Teiseks, et võib saada lähedastelt sõpradelt rahalist abi. Viimasena on ta kirjeldanud,

et on leidnud endale filminduse valdkonnas tasuvat tööd ja sõlmib peatselt lepingud.

Pankrotihaldur leiab, et kui võlgnik väga tungivalt soovib saavutada kompromisssi ja asuda

võlgasid kasvõi osaliselt tasuma, siis tuleb talle see võimalus ka anda, mistõttu nõustus haldur

korduvalt antud selgituste ja ootamisega. Käesolevaks on kahjuks üheselt selge, et võlgniku

teave on olnud paljasõnaline, kohati ka eksitav ja vale.

Pankrotihaldur on korduvalt ühenduses olnud võlgniku suurima võlausaldajaga, kelleks on

endine abikaasa A P ja kelle ees on võlgnikul tasumata kohustus summas umbes 138 000

eurot. Võlausaldaja on tulenevalt isiklikest suhetest ja läbikäimisest võlgnikuga järeldanud, et

võlgniku elustandard ei vasta tema poolt kohtule ja pankrotihaldurile antud andmetele tema

sissetuleku ja sellest tuleneva elustiili osas. Nii võlausaldajatele, pankrotihaldurile kui

tõenäoliselt kohtule on olnud kättesaadavad avalikes kanalites ja eelkõige seltskonnameedias

avaldatud rohked fotod A Pi osavõtul toimunud seltskonnaüritustest, kallitest ja luksuslikest

reisidest ja muust temaga seonduvast kõrge elustandardi näidetest.

Pankrotihaldur on palunud võlgnikul toimuvat korduvalt selgitada ja avaldada rahalised allikad

mille abil kulusid kantakse, mille peale võlgnik on iga kord vastanud, et ta saab oma naiselt ja

sõpradelt toetust ja kingitusi seltskonnaüritustel osalemiseks, reisimiseks ja muuks, tema kulud

makstakse kinni. Pankrotihaldur leiab, et esitatud põhjendus ei ole usaldusväärne. Ei ole

eluliselt usutav, et arvukad avalikult tuntud inimesed on otsustanud tasuda võlgniku arveid

luksusliku elustiili tarbeks, samas puudub neil väidetavatel kinkijatest sõpradel või arveid

maksval abikaasal vähimigi soov aidata võlgnikul näiteks tema kohustusi võlausaldajate ees

kasvõi osaliselt täita. Ei ole eluliselt usutav, et keegi tõepoolest sooviks pidevalt kellegi kulusid

tasuda. A P ei ole oma sõnade kinnituseks pankrotihaldurile esitanud mitte ühtegi tõendit, isegi

mitte selle kohta, et tema abikaasa on nende ühiste reiside eest tasunud.

Avalikult on olnud kättesaadav info võlgniku tegevuste kohta televisoonis, kus ta on 2017.a.

hooajal olnud x meelahutuslikule sarjale „x“. Pankrotihaldur tegi TV3-le teabenõude A P’i

tegevuse ja sellest saadud tasu kohta, kuid ei saanud sellele vastust. Pankrotihalduri hinnangul

ei ole eluliselt usutav, et selline loominguline ja mitte lühiajaline töö on võlgniku poolt tehtud

tasuta. Pigem on antud juhul tegu oma sissetulekute varjamisega pankrotimenetluses. Avalikult

on olnud kättesaadav info selle kohta, et võlgnik A P on tegutsenud x E A lühifilmis „x“.

Kõnealuse filmi toetajaks on märgitud x (x Kinnisvara kuulub R S ), seega võib sellest

tuletada, et võlgniku üks sõpradest on maksnud filmi kulusid. Pankrotihaldur tegi teabenõude

filmi tootjale x Films muuhulgas A Pi tasu osas, kuid saadud vastuses kinnitab filmitootja, et A

P on töötanud filmi juures tasuta. Kõnealune väide ei ole pankrotihalduri hinnangul siiski

eluliselt usutav või vähemalt täies ulatuses usutav. Avalikult on teada, et võlgnik A P on olnud

elustiili ajakirja xvastutav väljaandja ja x OÜ osanik. A P on selgitanud pankrotihaldurile, et ta

teeb nimetatud väljaande vastutava toimetaja tööd tasuta. Nimetatud väide ei ole eluliselt

usutav, ehkki äriühingu majandusaasta aruannetes on kirjas, et juhtkonnale tasusid makstud ei

ole. Avalikult on olnud võimalik lugeda infot A Pi tegevuse kohta x nõukogu liikmena.

Nimetatud äriühingust saab võlgnik miinimumpalka, mis on olnud menetluse jooksul tema

ainuke sissetulek. Sissetuleku suurus jääb alla seaduses ettenähtud miinimumi, seega sellest ei

ole olnud võimalik võlausaldajatele kinnipidamisi teha. Kõnealuse äriühingu kasusaaja on

avalikkusele tundmatu isik.

Pankrotihaldur on teinud pankadele korduvalt värskeid päringuid ega ole tuvastanud võlgnikul

muid tasusid, kui see, mis on saadud x nõukogu liikme töö eest. A P on taotlenud kohtult luba

äritegevuse jätkamiseks, kohus on seda ka võimaldanud. Samas ei ole äritegevuse jätkamine

võimaldanud rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, mistõttu ei ole see olnud

tagantjärele vaadatuna põhjendatud. Pankrotihaldur on regulaarselt kontrollinud A Pi poolt

esitatud versioone tema väidetavate peatselt tekkivate rahaliste vahendite tõepärasuse kohta ja

üldiselt ei ole need osutunud tõeseks. Täiesti alusetuks osutusid väited peatselt sadama

piirkonnas algava arendustegevuse osas. Tõeseks võib lugeda selgitusi tema töötamise kohta

filminduse ja televisooni valdkonnas, kuid peale pankrotihalduri poolt teostatud päringuid on

selgunud, et siiski töötab A P nimetatud loomingulistes projektides tasuta või infot tema tasu

kohta ei väljastata. Praeguse seisuga ei ole võlgnikul sellist läbipaistvat tegevust, millest saadud

tasudest jääks võlausaldajatele midagi üle nõuete rahuldamiseks ning selle olukorra muutumist

ei ole ette näha.

Halduri hinnangul tuleb möönda ja nõustuda kõige üldisemas mõttes, et isikutel on tõepoolest

võimalik töötada ja tegutseda ka vabatahtlikkuse alusel, kuid seda muidugi eelkõige

tavaolukorras. Samas, olukorras, kus isikul on välja kuulutatud pankrot, kus nõuded on pikka

aega rahuldamata, ei ole kindlasti kohane tasustava tegevuse mitteotsimine ja väidetavalt tasuta

loomingulise töö tegemine. Lisaks eeltoodule on pankrotihalduril tekkinud kahtlused töötasu

varajamises ka seetõttu, et võlgnik ise kirjeldas, et tal on plaanis sõlmida tasuv(ad) leping(ud)

filmindusega seotud tegevusega.

Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise

tõttu PankrS § 158 lg. 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu

kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 3 000,00 eurot, mis võiks kuluda

võimalike edasiste menetluskulude ning halduri tasu katteks. Samas peab haldur aga edasist

menetlust igal juhul perspektiivituks. Võlgnikul ei ole vara, mida müüa, temale kuuluvad

äriühingud on varatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab pankrotihaldur, et esitatud asjaolud võivad võlgniku kohustustest

vabastamise välistada. Antud asjaolude pinnalt saab teha järelduse, et võlgnik ei ole

avalikustanud oma sissetulekuid ega ole kaasa aidanud pankrotimenetluse läbiviimisele, et

saavutada oma võlgadest vabastamise algatamine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine kasvõi

osaliselt. PankrS § 171 lg 2 kohaselt jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise algatamata

p5 kohaselt kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta,

samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid käesolevas seaduses sätestatud

kohustusi.

Käesolevaga teeb pankrotihaldur kohtule ettepaneku võlgniku A Pi pankrotimenetluse

lõpetamiseks raugemisega olles kohut teavitanud, et menetluse jätkamiseks puuduvad

vahendid.

Antud pankrotimenetluses igasugune pankrotivara puudub, tagasivõitmise võimalused

puuduvad. Ajutise halduri ettekandes märgitud kinnistu x ei saanud lugeda tagasivõidetava vara

hulka. Võlgnikule kuuluvad äriühingute osalused on väärtusetud.

Pankrotimenetluses väljamakseid tehtud ei ole. Jaotise alusel ei ole võlausaldajale raha

makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt

isikutelt saada olev vara puudub. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud menetlustoimingud.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa eurodes, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

Võlausaldaja

Rahuldamata nõude jääk

(eurodes)

x

138 487,42

x

24 038,32

x

17 998,89

x

1 298,05

x

1 479,06

x

2 876,43

x

12 710,73

x

255,92

x

1 100,33

Läbi vaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse.

Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Pankrotihaldur taotleb seoses igasuguste rahaliste

vahendite puudumisega eraldi taotlusega menetlusabi andmist riigi vahenditest.

Muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua, haldur

tuvastanud ei ole.

Maksejõuetuse põhjuste juures nõustub pankrotihaldur ajutise halduri ettekandes toodud

maksejõuetuse põhjusega, mis kvalifitseeruvad vastavalt pankrotiseaduse liigitusele kui „muud

põhjused“. A Pi maksejõuetuse põhjuseks olid ärilised ebaõnnestumised ja piisavate

sissetulekute puudumine.

Lähtudes eelpool toodust ja juhindudes PankrS § 158 lg 4 palub pankrotihaldur lõpetada A P’i

(pankrotis, isikukood x) pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 3000,00 eurot

ning jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohtumääruse põhjendused

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §

158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul

pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui

võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 19.11.2018.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku A P

(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiitkontole 3000 eurot tähtajaga 26. november 2018.a, mida pikendas võlgniku

taotlusel kuni 25. detsember 2018.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud

ei ole.

4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja

hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske

juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu

asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.

5. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõude osas täitedokumendiks. A P (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid

ei esitanud.

6. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Maire Arm võlgniku A P (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

7. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et

kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole

pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te

1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise.

Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama

§ lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur

esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22

lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks

summas 79,40, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast

määrab kohus pankrotihaldur Maire Arm töötasuks 476,40 eurot (sh käibemaks).

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse

kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku A P’i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise

tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.

PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud

riigi õigusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.

Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397

eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.

8. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele

vastuväite.

9. Võlgnik A P (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda kohustustest vabastamiseks.

Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise

välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

10. Pankrotihaldur on aruandes välja toonud, et võlgik A P ei ole ei ole avalikustanud oma

sissetulekuid ega ole kaasa aidanud pankrotimenetluse läbiviimisele, et saavutada enda

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine kasvõi

osaliselt. Võlgniku korduvad selgitused peatselt tekkivate rahaliste vahendite osas, millega ta

saaks võlausaldajatega rahuldava kompromissi sõlmida, on olnud paljasõnalised, eksitavad ja

valed. Avalikes kanalites ja seltskonnameedias avaldatud uudistelt ja fotodelt nähtub võlgniku

luksuslik elustiil. Avalikult kättesaadava info kohaselt on võlgnik tegutsenud viimastel aastatel

nii TV3 saate “x” x, lühifilmi “x” x ja ajakirja x vastutava väljaandjana. Pankrotihaldur leiab, et

ei ole usutav, et võlgnik viidatud töid tasuta tegi. Samuti ei ole usutav võlgniku väide, mille

kohaselt saab ta oma elukaaslaselt ja sõpradelt rahalisi vahendeid ja kingitusi seltskonnaüritustel

osalemiseks, reisimiseks ja muuks. Võlgnik on saanud kohtult loa äritegevuse jätkamiseks, kuid

see ei ole võimaldanud isegi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid.

11. Võlausaldaja A P on kohtule 22.03.2019.a esitatud seisukohas palunud jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole

näidanud üles mingit initsiatiivi oma kohustuste täitmiseks, vaid on vastupidiselt esitanud

ebaõigeid andmeid oma varalise olukorra kohta ja varjanud oma sissetulekuid. Võlgniku väide,

mille kohaselt peab teda ja nende perekonda ülal võlgniku elukaaslane, ei ole eluliselt usutav

arvestades nende luksuslikku elustiili ja eluaset Tallinna vanalinnas. Võlgniku elukaaslasele J

K kuulub x, milles ta on juhatuse liige ja mille 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt

maksti juhatuse liikmele tasu summas 7066 eurot, 2016. aastal 5970 eurot. Võlausaldaja leiab,

et võlgnik varjab oma sissetulekuid ja hoiab tahtlikult kõrvale kohustuste täitmisest.

Võlausaldajale teadaolevalt kuulub võlgnikule mitmeid hinnalisi maale ja hinnaliste käekellade

kogu, mille kasvõi osalisel võõrandamisel oleks tal võimalik oma kohustusi täita.

12. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta,

samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud

kohustusi. Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt välja toodud informatsiooni põhjal saab

järeldada, et võlgnik ei ole esitanud oma vara ja sissetulekute osas täielikke ja tõeseid andmeid.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgniku ainsaks sissetulekuks on miinimumpalk AS

x nõukogu liikme kohustuste eest arvestades tema eelpool kirjeldatud ja avalikkusele nähtuvat

luksuslikku elustiili. Samuti ei ole usutav, et võlgnik, kelle ainsaks sissetulekuks on

miinimumpalk ja kellel on võlausaldajate ees suured kohustused, on eelpool nimetatud

kaasprodutsendi, stsenaristi ja vastutava toimetaja töid teinud ilma tasuta. Ebausutav on ka

võlgniku väide, mille kohaselt saab ta sellise elustiili jaoks toetust ja kingitusi oma elukaaslaselt

ja sõpradelt. Võlgnik on maksejõuetu ning tema eesmärgiks on läbi pankrotimenetluse jõuda

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseni. Kohustustest vabastamise võimalus on ette

nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks

peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks. PankrS § 171 lg 2 p 5 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket

hooletust (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13, p-d 10-11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104

lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel. Kohtu hinnangul on vara ja sissetulekute varjamine võlgniku poolne tahtlik

tegevus, mille puhul võlgnik teab ja saab aru, et sellisel viisil käitudes kahjustab ta

võlausaldajate huve. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis võlgniku senisel viisil käitumine ei ole

kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga.

13. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise

menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5

sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud

alus ning kohus jätab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

14. PankrS § 175 lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik