2-19-3484/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-3484

Tsiviilasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX

suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 06.03.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX

(isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 06.03.2019 määruse resolutsiooni. Ülejäänud osas

jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni tekst:

2.1. Rakendada XX suhtes esialgset õiguskaitset alates 05.03.2019 kell 20.00 kuni

08.03.2019 kell 20.00 ja pikendada seda kuni 40 päevani, s.o kuni 14.04.2019

kell 20.00.

2.2. Paigutada XX psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks

alates 05.03.2019 kell 20.00 kuni 14.04.2019 kell 20.00 või mõne nimetatud

tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest

olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks.

2.3. Kohaldada XX suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest

olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast

ravimite manustamist.

2.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes rakendati esialgse õiguskaitse abinõusid, tema

abikaasa või temaga koos elav muu perekonnaliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud

2 (6)

usaldusisik, valla- või linnavalitsus ja haigla peaarst esitada määruskaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja, kliinik) esitas

06.03.2019 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega

taotles XX (puudutatud isik, patsient) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema

paigutamist psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ühtlasi

palus seda aega pikendada 40 päevani ja lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi 40 päeva tahtest olenematu ravi otsusest arvates.

2. Valvearsti otsusega alustati patsiendi tahtest olenematut ravi 05.03.2019 kell 20.00.

Puudutatud isiku tõi kliinikusse tema ema palvel politsei.

3. Psühhiaatrite KE ja ML arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse

kulgemise kohta järgmine. Puudutatud isiku käitumises on avaldunud autistlikud jooned. 2012

asus ta elama Londonisse ja 2016 otsustas hakata reisima. Umbes aasta pärast naasis ta juunis

2017 Eestisse. Sellest ajast märkasid vanemad temas muutust - oli äraolev, puuduliku

kontaktiga, keeldus kodus elamast, asus elama hostelisse. Mõne aja möödudes sõitis tagasi

Londonisse, kus esmakordselt hospitaliseeriti psühhiaatriakliinikusse haiglaravile 30.01.2018.

Patsiendil esinenud psühhoosi ja pidurdusega seisundit raviti psühhoosivastase ja

elekterimpulssraviga. SA PERH Psühhiaatriakliinikusse pöördus patsient vanemate saatel ja

viibis ravil omal nõusolekul esmakordselt 15.05.–06.06.2018. Diagnoositi raske depressioon

psühhootiliste sümptomitega ja Aspergeri sündroom. Puudutatud isiku seisund paranes ja

planeeriti kooselu jätkamine koos vanematega. Puudutatud isik kasutas toetusravi kodus

lühiaegselt, ravi katkestamise järgselt vallandunud ägeda psühhoosi tõttu hospitaliseeriti ta taas

haiglaravile 30.10.–19.11.2018. Kontakt patsiendiga oli napp, väliselt viitas olek

kuulmismeelepetete esinemisele (vastused napisõnalised, pobiseb omaette arusaamatult), kuid

ise psühhootiliste elamuste esinemist eitas. Psühhoosivastase ravi foonil enesetunne paranes,

kuid toetusravi patsient kodus taas ei kasutanud. 10.12.2018 lahkus puudutatud isik kodust,

üüris korteri, oma asukohta keeldus teatamast ja ka telefonile ei vastanud. Mõne aja möödudes

sõitis ta Inglismaale, kust saatis vanematele segase sisuga sõnumeid ja kirju. Kirjadest

nähtuvalt, esinesid patsiendil kuulmismeelepetted, mis nõudsid ja keelasid tal erinevaid

tegevusi. Kaasnesid luulumõtted, et ta on KGB agent, talle on pähe pandud kiip, mille kaudu

teda juhitakse. Ümbritsevates nägi puudutatud isik samuti erinevate maade agente. Patsient on

purustanud elektroonikariistad, kuna "juhtmete kaudu liigutati tema lihaseid". Psühhoosist

hõivatuna hulkus patsient tänavatel, kaotas kõik isiklikud asjad ja dokumendid. Saatkonna

töötajate poolt korraldati patsiendile tema vanemate initsiatiivil ajutine dokument, millega

õnnestus ta Eestisse toimetada. Ema läks puudutatud isikule lennujaama vastu, kuid puudutatud

isik põgenes napis riietuses ja jalanõudeta, öeldes, et ta ei taha oma emaga seksida. Seejärel

ema pöördus politseisse ja patsient peeti kinni bussipeatuses ja toimetati kiirabi korras SA

3 (6)

PERH Psühhiaatriakliinikusse. Enda psüühilise seisundi halvenemist puudutatud isik eitas ja ta

hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega

05.03.2019.a kell 20.00. Osakonnas on patsient omaettehoidev, napisõnaline, oma haiguslikke

elamusi varjab, haigustaju puudub.

4. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne

skisofreenia jälgimisperioodiga alla 1a F20.09), tema käitumine on täiel määral haiguslikest

elamustest hõivatud, põhiliselt on patsiendi enda tervist ja turvalisust ohustav, kuid võib

psühhoosist ajendatuna rünnata ka teisi isikuid. Tema seisundit ja senist puudulikku

ravisoostumust hinnates ei ole tõenäoline patsiendi seisundi paranemine ja ohutu toimetulek

kodustes tingimustes 4-päevase haiglaravi järgselt, mistõttu taotleti kohtult luba XX-le tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamiseks ja temale psühhoosivastaste ja

rahustavate ravimite manustamiseks haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel alates tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.

5. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 06.03.2019 seonduvalt esialgse õiguskaitse

pikendamisega. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ei soovi ravi. On võtnud

antipsühhootikume vastavalt arsti ettekirjutusele. Tegeleb jõutrennidega, käib jooksmas. Hetkel

on töötu, kuid käib töötreeningutel. Elab vanematega, suhe nendega oli ebastabiilne ja oli

arusaamatusi. Puudutatud isikul on ka üks sõber. Puudutatud isik ei tunne end hetkel mõjutatult.

Ta selgitab, et oli arusaamatus politseiga, mistõttu sattus haiglasse. Milles arusaamatus seisnes,

vastab, et oli halvas mõjus, oli natuke… (lause katkes ja kohtunikule jäi mulje, et miski takistab

tal rääkida). Väitis, et keegi ei takista rääkimast. Selgitas, et oli ropu suuga ema suhtes, kasutas

siivutuid väljendeid, sellepärast ilmselt politsei tõi ta haiglasse. Küsimusele, kas puudutatud

isik oli enne tema haiglasse toomist ilma jalanõudeta, vastas, et jalanõusid ei olnud. Seejärel

märkis, et tegelikult olid jalanõud jalas ja politsei ei tulnudki järele (kohtuniku kirjelduse põhjal

räägib puudutatud isik uuesti katkendlikult, peatab jutu keset lauset, kordab, et oli ema suhtes

ropu suuga ja ilmselt selle pärast politsei tõi ta haiglasse).

6. Raviarst avaldas ärakuulamisel maakohtule, et jääb esitatud arvamuse juurde ja selgitas, et

puudutatud isik on ohtlik pigem endale. Samas ei ole välistatud, et allub kuulmismeelepetetele

ja võib teistele ka haiget teha. Kui puudutatud isiku tervis halveneb, läheb ta ära välismaale.

Puudutatud isik elab hirmus, et sureb ära. Keeldub ravimistest ja ka varasemalt pole rohtu

võtnud vabatahtlikult. Tema jutu katkemine viitab sellele, et hääled takistavad tal rääkida. Arsti

hinnangul vajab puudutatud isik pikemaajalist ravi.

7. Puudutatud isiku esindaja toetas avaldust.

Maakohtu määrus

8. Maakohus rahuldas 06.03.2019 määrusega avalduse, kohaldas esialgset õiguskaitset

puudutatud isiku suhtes alates 05.03.2019 kuni 09.03.2019 ja pikendas seda 40 päevani, lubades

kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 14.04.2019 või

mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest

olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi määras maakohus, et puudutatud

isiku suhtes tuleb kohaldada psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut

psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.

9. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita

jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu

4 (6)

psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi

kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse

rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla

psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku

eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel

esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse

asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale

või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku

kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni

40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

11. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, ning haiglaravita jätmisel võib puudutatud isik psüühikahäire tõttu ohustada nii

ennast kui ümbritsevaid. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tajuma

ravivajadust. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema ka adekvaatset otsust

enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Seetõttu kohaldas

kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku neljaks päevaks kinnisesse

asutusse alates 05.03.2019 kuni 09.03.2019.

12. Maakohus leidis, et puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma ta

piisavat arusaama ravivajadusest. Seisundist tingituna ei ole ta võimeline tegema teadlikku

otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sh ravimite võtmisest keeldumise osas. Seetõttu

tuleb puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal kohaldada tahtest

olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.

13. Maakohus puudutatud isiku ärakuulamist ja raviarsti arvamust arvestades, leidis, et

puudutatud isik ei mõista ravivajadust ja tema pikemaajaline haiglas viibimine on vajalik, kuna

haiguskriitika puudub. Vähetõenäoline on, et puudutatud isiku seisund võiks 4 päevaga

paraneda. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega

40 päevani, arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.

14. Maakohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid ning kohalikku omavalitsust, sest

nende avaldatu ei aitaks kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isiku psüühikahäire on toonud

kaasa esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused, mille esinemine

ei sõltu nimetatud isikute arvamusest.

Määruskaebus

15. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada, kuna täidetud ei ole PsAS § 11 p-st 3 tulenevad nõuded tahtevastase ravi

kohaldamiseks.

16. Puudutatud isik leiab, et teda saab ravida ka väljaspool raviasutust ja kinnitab, et ravimid

on talle hästi mõjunud ja juba nädal aega tal enam hääli peas ei ole. Ravimeid saab manustada

ka ambulatoorselt.

Menetluse vahepealne käik

17. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

5 (6)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

18. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrust tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel

muuta. Maakohus on esialgse õiguskaitse kohaldamisel eksinud tähtaja arvutamisega ja

määruses puudub menetluskulude jaotus.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1

ja TsMS § 534 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks. TsMS § 534 lg 1 sätestab, et kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse

rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui 1) kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule või kolmandatele isikutele ja

2) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. PsAS § 11 lg 1 kohaselt

võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi

korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (tahtest

olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

20. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud psüühikahäire esinemist, selle raskust ega ka asjaolu,

et psüühikahäire piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Seega ei ole

määruskaebemenetluses enam vaidluse all, kas PsAS § 11 lg 1 p 1 eeldused on täidetud. Samuti

ei ole väitnud puudutatud isik, et tema käitumine on selline, mis teda ennast ei ohusta.

Kolleegium märgib, et puudutatud isiku poolt 05.03.2019 viibimist õues ilma riiete ja

jalanõudeta saab pidada teda ennast ohustavaks käitumiseks ja puudutatud isiku seisundist

lähtuvalt ei ole ilma ravita välistatud teda ennast ohustava käitumise kordumine.

21. TsMS § 534 lg 5 esimene lause sätestab, et esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni 4

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Puudutatud isik paigutati SA PERH

Psühhiaatrikliinikusse 05.03.2019 kell 20.00 ja 4 päeva täitub 08.03.2019 kell 20.00. Maakohus

on vaidlustatud määruses märkinud esialgse õiguskaitse lõppemise ajaks ekslikult 09.03.2019.

Eeltoodud osas tuleb maakohtu määrust muuta.

22. Maakohus on TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt esialgse õiguskaitse pikendamisel

40 päevani puudutatud isiku ära kuulanud ja kaalunud ka raviarsti arvamust arvestades, kas

esinevad esialgse õiguskaitse pikendamise alused. Kolleegium nõustub maakohtuga, et esialgse

õiguskaitse pikendamine oli põhjendatud. Praeguseks hetkeks on alustatud TsMS § 533 lg 1 p

1 järgi Tallinna Linnavalitsuse avalduse alusel puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse

paigutamise menetlust.

23. Kaebuses väidab puudutatud isik, et tema suhtes on piisav rakendada ambulatoorset ravi,

mistõttu on piisav muu psühhiaatriline abi ja puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks PsAS

§ 11 lg p-s 3 sätestatud eeldus. Kolleegium eeltoodud väitega ei nõustu. Eelnevalt on

puudutatud isik pärast haiglast lahkumist loobunud ravimite võtmisest. Raviarsti selgituse

kohaselt puudutatud isik keeldub ravimitest ja ka varasemalt pole ta rohtu võtnud vabatahtlikult.

Eeltoodu tõttu ei ole kohtule veenev puudutatud isiku kinnitus, et teda on võimalik ravida

ambulatoorselt.

24. Tulenevalt TsMS § 543 teisest lausest saab puudutatud isik paluda määruskaebuses mh

tuvastada, et tema ravile allutamine oli ebaseaduslik (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

155-13, p 19), aga sellist taotlust määruskaebus ei sisalda.

6 (6)

25. Maakohus vaidlustatud määruses menetluskulusid ei jaotanud. Ringkonnakohus leiab, et

eeltoodud puudus on võimalik kõrvaldada ja ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 järgi

maakohtu menetluskulud riigi kanda.

26. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse

resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing