2-19-1521/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1521

Tsiviilasi

Tallinna linna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu

avaldus XX suhtes tema tahte vastaselt paigutamiseks

psühhiaatriahaiglasse

ja

psühhiaatrilise

ravi

kohaldamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 08.03.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna linn Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

kaudu (registrikood 75014965)

Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Raivo Bergson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 08.03.2019 määruse põhjendusi ja täiendada resolutsiooni.

Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni sõnastus:

2.1. Rahuldada Tallinna linna avaldus XX psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks.

2.2. Paigutada XX tema tahte vastaselt SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (PERH)

talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks alates 08.03.2019 kuni

07.06.2019.

2.3. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 07.06.2019 või mõnel

eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks

seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

2.4. Kohus annab loa XX-le tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu

stabiliseeriva ravina juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu.

2.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

2 (6)

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates

esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud

isikuga koos elavad perekonnaliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik,

rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud

ametiisik ning valla- või linnavalitsus.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja, kliinik) esitas

30.01.2019 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (taotlus), millega

taotles XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema paigutamist

psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ühtlasi palus seda

aega pikendada 40 päevani ja lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist

ravi 40 päeva arvates tahtest olenematu ravi otsusest. Maakohus rahuldas taotluse 30.01.2019

määrusega.

2. Tallinna linn Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu (avaldaja) esitas 01.03.2019

kohtule taotluse puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks

orienteeruvalt kolmeks kuuks. Avalduse kohaselt on SA PERH Psühhiaatriakliinik esitanud

28.02.2019 avaldajale taotluse loa saamiseks jätkata puudutatud isiku suhtes ravi orienteeruvalt

kolme kuu vältel. Puudutatud isik on viibinud alates 2009. aastast korduvalt ravil. Viimati oli

haiglaravil 30.06.-08.08.2018. Väljaspool raviasutust ei tarvitanud puudutatud isik regulaarselt

ravimeid, kuid jätkas narkootiliste ainete ja alkoholi tarbimist. Puudutatud isik toimetati

kliinikusse 28.01.2019 politsei poolt, kuna viibis koos vanema naisega pangakontoris, kus ei

käitunud adekvaatselt ja sundis naist laenu võtma, et kanda naise ja puudutatud isiku

hambaravikulud ning ähvardas tellerit. Puudutatud isik on avaldanud suurusmõtteid internetis

ja suuliselt, väites, et ta on kuulus Venemaa korvpallur, talle kuulub palju ärisid jne. Käitumiselt

on puudutatud isik ettearvamatu, püsimatu ja kärsitu. Taotluse esitamise ajaks oli puudutatud

isiku seisund natuke paranenud, kuid suurusluulud jätkusid ja tema eesmärgiks oli saada

narkootilist ainet asendavat ravimit. Puudutatud isikul puudus haiguskriitika, ta on petnud

ravimite võtmisel ja ravimeid manustatakse talle haiglas lahusena. Puudutatud isik võib

jätkuvalt käituda viisil, kus ta võib olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele.

3. Puudutatud isiku raviasutuse SA PERH Psühhiaatriakliiniku psühhiaatrite 28.02.2019

arvamusest nähtub, et antipsühhootilise ja meeleolu stabiliseeriva ravi foonil on patsiendi

käitumine arvamuse esitamise ajaks mõnevõrra rahulikum, kuid tema mõttekäik on endiselt

kiirenenud ja hüplik, teemas pikemalt ei püsi. Vestlusel avaldab monoloogina suurusluulu

mõtteid, esitleb end erinevate kuulsate isikutena - on kuulus Youtube filmistaar, korvpallur

Venemaal, ärimees jne. Kontakt patsiendiga on formaalne, ta keskendub valdavalt plaanile

saada koheselt stimulant Ritalini, sest see on odavam ja puhtam, kui on turult hangitud

3 (6)

amfetamiin. Ta on veendunud, et see on talle ravimina näidustatud ning ta kirjeldab plaani

edaspidi Ritalini hankida mustalt turult, mõistmata ravimi psühhoosi provotseerivat toimet.

Patsiendi tulevikuplaanid on ebarealistlikud, inadekvaatsed, luulumõtetest lähtuvad: rahaliste

vahendite hankimiseks peab kiiresti rikastuma juhutöödel 5000 eurot teenides ja

internetivideoid postitades ja ta olevat kohtunud selles küsimuses Austraaliast pärit diileriga.

Patsient on käitumiselt familiaarne, distantsitundetu ning tal puudub haiguskriitika ja

ravisoostumus. Osakonnas on ta ravimitega petnud, mistõttu tuleb ravimit manustada lahusena.

Puudutatud isiku mõttekäik on katkendlik, paraloogiliste seostega, laialivalguv, ta on

emotsionaalselt inadekvaatne, olekult rahutu, muretu, ei suuda oma tegevusi adekvaatselt

planeerida ning arvestada võimalike tagajärgedega ümbritsevatele ja enesele. Patsiendil puudub

haigustaju ja kriitika, ta ei pea vajalikuks ravi. Varasemalt on ta lahkunud haiglast omavoliliselt

ja katkestanud toetusravi korduvalt. Raviasutuse psühhiaatrid leiavad, et psühhootilistest

elamustest tulenevalt võib puudutatud isik jätkuvalt käituda impulsiivselt, ebaadekvaatselt ja

ettearvamatult ning ohustada sellega enda või ümbritsevate turvalisust ning tal puudub oma

tegude ja ravivajaduse osas kriitika.

4. Maakohus määras 05.03.2019 määrusega puudutatud isikule ekspertiisi. Nähtuvalt

ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 93 (ekspert psühhiaater KT) avaldas

puudutatud isik vestluses, et juba algkoolis alustas ta karjääri tähtsate isikute turvamehena ja

on päästnud mitmeid tähtsaid isikuid. Haigeks ta ennast ei pea. Ekspert leidis, et puudutatud

isik avaldab jätkuvalt suurusmõtteid. Kontakt puudutatud isikuga on formaalne, mõttekäik on

hüplev, tunde- ja tahteelu on psühhoosist lähtuv. Puudutatud isik põeb püsikujulist paranoidset

skisofreeniat. Haigestunud on ta noorukieas ja haiglast väljaspool pole ravimeid regulaarselt

tarvitanud, mis on põhjustanud seisundi ägenemisi ja haigus on muutunud püsikujuliseks.

Vaatamata adekvaatsele ravile ei ole tema seisnud oluliselt paranenud ja ta on ravita jäämisel

jätkuvalt ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

muud ravi kui haiglaravi. Eksperdi arvamuse järgi tuleks kohaldada ravi kolmeks kuuks ja siis

hinnata puudutatud isiku seisundit uuesti.

Maakohtu määrus

5. Maakohus paigutas vaidlustatud määrusega puudutatud isiku tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks alates 08.03.2019 kuni

08.06.2019. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 08.06.2019 või mõnel

eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

6. Maakohus rahuldas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5391 lg 1, PsAS §

11 lg 1 ja § 13 lg 2 alusel.

7. Kohtule olid eelnevast menetlusest teada puudutatud isiku haiglasse toimetamise asjaolud

ja see, et ennekõike ohtlikkuse tõttu ümbritsevatele hospitaliseeriti ta valvearsti poolt tahtest

olenematu ravi otsusega 28.01.2019 kell 13.26. Eksperdi arvamusest ja kohtule esitatud

asjaoludest nähtus, et puudutatud isiku käitumine on jätkuvalt mõjutatud haiguslikest

elamustest. Kohtu hinnangul polnud möödunud oht, kus puudutatud isik võib psühhootilistest

elamustest tulenevalt käituda impulsiivselt, ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada

sellega enda või ümbritsevate turvalisust. Puudutatud isik on enne hospitaliseerimist viibinud

koos vanema naisterahvaga pangakontoris ja käitunud seal ebaadekvaatselt. Patsient olevat

sundinud naisterahvast laenu võtma, et katta nii tema kui enda hambaravi kulusid ja ähvardanud

tellerit.

8. Eeltoodud seisukohad ja eksperdiarvamus andsid aluse järelduseks, et esinesid kõik PsAS

§ 11 lg-s 1 sätestatud eeldused sundravi jätkamiseks. Puudutatud isik tuli PsAS § 11 lg 1 alusel

4 (6)

paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks

kuuks, alates kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu lõppemisest, s.o 08.03.2019.a kuni

08.06.2019.a.

9. Kohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel.

Muude puudutatud isikule lähedaste isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks.

Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi tuvastatud ning objektiivseid

asjaolusid, ei oleks aidanud lähedaste ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

Määruskaebus

10. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada, kuna ta on täiesti terve ja ei pea ravil viibima. Ravimeid võib ta võtta ka

kodus.

11. Puudutatud isik ei ole ohtlik endale ega teistele ja tõendamata on, et muu psühhiaatriline

abi ei ole piisav. Haiglas viibimine välistab tal üüritud korteri kasutamise ning interneti ja

telefoni puudumisel on takistatud suhtlemine sugulastega. Kaashaigete poolt toidu äravõtmine

ja kogu haigla olustik rikub puudutatud isiku psüühikat ja mõjub ravi tulemuslikkusele.

Menetluse vahepealne käik

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

13. SA PERH Psühhiaatriakliinik teatas 05.04.2019, et puudutatud isik lahkus 03.04.2019

omavoliliselt haiglaravilt ja tahtevastane ravi lõpetati.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

14. Ringkonnakohus leiab, et muuta tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi TsMS § 659 ja

§ 657 lg 1 p 21 alusel, täpsustada tahtevastase ravi ja psühhiaatriahaiglasse paigutamise

tähtaega ning lisada määruse resolutsiooni otsustus tahtevastase ravimite manustamise

võimaldamise kohta ja menetluskulude jaotus.

15. Vaatamata sellele, et praeguseks hetkeks on tahtevastane ravi 03.04.2019 lõpetatud ja

puudutatud isik oli psühhiaatriakliinikust lahkunud, hindab kohus TsMS § 543 teise lause järgi,

kas puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine oli seaduslik.

16. Maakohus on ebaõigesti viidanud vaidlustatud määruses TsMS § 5391 lg-le 1, mille

kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele kohaldatakse vastavalt asutusse

paigutamise kohta sätestatut. Puudutatud isiku puhul on tegemist esmakordselt isiku kinnisesse

asutusse paigutamisega. See, et puudutatud isiku suhtes oli eelnevalt rakendatud esialgset

õiguskaitset, ei tähenda, et praegusel juhul saaks kinnisesse asutusse paigutamist lugeda

paigutamise pikendamiseks. Avaldus tuleb lahendada vastavalt TsMS § 533 lg 1 p-le 1, mille

järgi kohus menetleb isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt

haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või

hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist. Eeltoodud osas

tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.

17. Maakohtu määrust tuleb täiendada otsustusega loa andmise kohta puudutatud isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohtule esitatud arstide

5 (6)

arvamusest ja ekspertiisiaktist nähtub vajadus tahtevastase ravi kohaldamiseks, sest puudutatud

isik on petnud ravimite võtmisel.

18. Maakohus on arvestanud vaidlustatud määruses ebaõigesti psühhiaatriahaiglasse

paigutamise tähtaja. Kolmekuuline tähtaeg, mis algab 08.03.2019, lõpeb 07.06.2019. Maakohtu

määrust tuleb selles osas muuta, sest maakohus määras lõpptähtajaks 08.06.2019.

19. Kuna kinnisesse asutusse paigutamisel ja seal viibimise tähtaja pikendamisele kohaldatakse

samu nõudeid, siis on maakohus eeldused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks

tuvastanud õigesti ja ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel selles osas maakohtu

määruses toodud põhjendustega ning neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

20. Ringkonnakohtu arvates PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused puudutatud isiku

psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtevastase ravi jätkamiseks on täidetud. Viidatud sätte

kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu

psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest

olenemata ainult siis, kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

TsMS § 537 lg 1 järgi võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes juhul, kui paigutamise

eelduste kohta on olemas eksperdiarvamus.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et tahtevastase ravi kohaldamine kolmeks

kuuks ei ole põhjendatud ja puudutatud isik ei ole haige ega ohtlik. Ambulatoorse

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 93 nähtub, et enne hospitaliseerimist 28.01.2019 oli

puudutatud isik kallutanud vanemat naisterahvast laenu võtma ja ähvardanud pangatellerit,

mistõttu tõi politsei ta kliinikusse. Psühhiaatrite PT ja PV 28.02.2019 arvamuses on esile

toodud, et puudutatud isik lahkus Amsterdamis psühhiaatrikliinikust ja 2017 viibis Londonis 6

kuud vahi all seoses naisterahva ahistamisega. Käesoleval juhul on puudutatud isik ka pärast

ravi avaldanud hulgaliselt psühhootilisi elamusi, sh suurusluulu ja ebareaalseid soove teenimise

kohta, et saada narkootilist ainet asendavat ravimit. Ekspertiisiakti koostamise seisuga oli

puudutatud isiku seisund ravi tulemusena paranenud vähesel määral ja tema tunde- ja tahteelu

on jätkuvalt psühhoosist lähtuv. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga on tõendatud, et puudutatud

isikul esineb raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada ja seda juhtida. Eksperdi arvamuse kohaselt on puudutatud isik jätkuvalt

ohtlik nii endale kui teistele ja tema seisund oli ekspertiisakti koostamise ajaks muutunud

vähesel määral. Eeltoodu tõttu ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses väidetuga, et

puudutatud isik ei ole ohtlik endale ega teistele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

puudutatud isik enne ravile allutamist olnud ohtlik ja puudub alus järeldada, et selline käitumine

on tulevikus vähe tõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul on psühhiaatrite ja eksperdi

arvamustega puudutatud isiku ohtlikkus tõendatud ja kolmekuuline tahtevastase ravi

kohaldamine põhjendatud.

21. Eksperdi arvamusest selgub, et puudutatud isiku suhtes on vajalik kohaldada tahtevastast

ravi psühhiaatriakliinikus, kuna ravita jäämisel psühhootilised elamused tõenäoliselt

süvenevad. Nii psühhiaatrid kui ka ekspert on tuvastanud, et puudutatud isikul puudub

haiguskriitika. Kriitikavõime ja ravikoostöö puudumise tõttu ei ole puudutatud isikule võimalik

osutada psühhiaatrilist abi ilma tema tahtevastase haiglaravita. Puudutatud isik ei ole

määruskaebuses välja toonud, milline muu psühholoogiline või psühhiaatriline abi võiks olla

küllaldane tema tervise parandamiseks. Arstide selgituse kohaselt on puudutatud isik petnud

6 (6)

ravimite võtmisel ja talle on ravimeid manustatud lahusena, millest saab järeldada, et ilma

raviasutuses viibimata puudutatud isik suure tõenäosusega ravimeid ei võta.

22. Kohus selgitab, et PsAS § 11 lg 7 kohaselt tahtest olenematu ravi puhul kohaldatakse vähim

piiravaid meetodeid, mis tagavad ravile toodud isiku ja teiste isikute turvalisuse. Meditsiiniline

personal austab patsiendi õigusi ja seaduslikke huve.

23. Maakohus vaidlustatud määruses menetluskulusid ei jaotanud. Ringkonnakohus leiab, et

eeltoodud puudus on võimalik kõrvaldada ja ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 järgi

maakohtu menetluskulud riigi kanda.

24. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel samuti

riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse

resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing