Legislator Case Law & Legislation
1-17-1525/24 AI generated

1-17-1525/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-17-1525/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-17-1525

Legislator headnote

AI generated

1-17-1525/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-17-1525

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-17-1525

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg

17. aprill 2019. a Kriminaalasja number 1-17-1525 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu induse es kriminaalhooldusametnik Elina Sarapuu Taotlus Erakorraline ettekanne J.K kohta Süüdimõistetu J.K

Isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Võtta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne teadmiseks ja jätkata kriminaalhooldust.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 09.03.2017. J.K 199 lg 2 p 4, a otsusega mõisteti süüdi KarS §

5 järgi, mille eest mõisteti KarS § 68 talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka J.K eelvangistuses viibitud aeg, s.o J.K

1 päev. kandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 29 päeva KarS § 74 lg 1, 3 vangistust.

alusel määrati, mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui et J.K-le J.K

ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu

-s 1 ja täidab KarS § 75 lg

sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustuseks määrati J.K-le KarS § 75 lg 2 p 1

alusel heastada katseaja jooksul kuritegudega tekitatud ja hüvitamata kahjud (xxxxxxxxxxxxxe 260 eurot jaxxxxxxxxxxxx 1948 eurot).

2

Kohtuotsus jõustus 25.03.2017. a. 04.02.2019 a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande J.K kohta,

taotlusega pöörata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt J.K

rikkunud 27.12.2018. a ja 09.01.2019. a registreerimiskohustust, ilmudes

kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobe kasutades ametniku suhtes s ja ebaviisakaid väljendeid. Selgitustes põhjendas J.K oma käitumist sellega, et tahab juua. Esimene kohtumine toimus J.K-ga 05.04.2017. a. Kohtumisi kokku on toimunud 29, ühel korral on muutnud aega . a ning 09.01.2019. a tuli J.K haiguse tõttu. 27.12.2018

krimin alkoholijoobes, seega ei saanud aalhooldusametniku vastuvõtule registreerimisi viia. läbi

J.K-le katseaja jooksul kuritegudega määrati kohtu poolt kohustus heastada

tekitatud kahjud. Antud kohustust ei ole J.K veel täitnud. Endine

kriminaalhooldusametnik xxxxxxxxxxxxx on koostanud J.K-le 05.06.2018. a

kirjaliku hoiatuse selle kohta, et J.K ei ole hakanud täitma talle kohtu poolt pandud kohustust. Kriminaalhooldusel on J.K-ga eelmainitud teemal vesteldud

ja J.K on gi maksta. J.K on ühel korral rääkinud, et ei kavatse p nud seda sellega, et majanduslik olukord on halb tal õhjenda ja kriminaalhooldus ei võimalda

tööl käimist. rääkinud, et katseaja jooksul tasub kannatanutele Teisalt on J.K

kahjud esitab l ajal J.K ja viimasel päeval ametnikule maksekviitungid. Käesoleva

ametlikult tööl ei käi. J.K on kahel korral tulnud kriminaalhooldusele alkoholijoobes. Isikul alkoholi tarvitamise keeldu ei ole, kuid kriminaalhooldusosakonda on keelatud tulla joobes olekus

ja

kasutada ebaviisakaid väljendeid. Mõlemal korral isik solvas kriminaalhooldusametniku. J.K ole ta alkoholijoobes, kui on J.K sõnul ei joonud mõned õlled.

arvates on isa. J.K-ga on korduvalt alkoholijoove see, kui ta enam püsti ei se

vesteldud alkoholi tarvitamisest. J.K nii tihti kui tahab tema sõnul joob ta ja

alkoholist ei loobu. 21.11.2018. a on tehtud AUDIT test, mille tulemus oli 10 punkti, mis viitab kuritarvitamisele. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata mõistetud karistus J.K-le

täitmisele, kuna kriminaalhooldust ei saa teostada, kui vastuvõtule tullakse alkoholijoobes ning suhtutakse kriminaalhooldusesse lugupidamatult.

Kohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet 15.04.2019. a kohtuistungil.

Kriminaalhooldusametnik selgitas, et olulisi muutusi võrreldes erakorralise ettekande

esitamisega olnud ei ole. Registreerimisi on olnud 4, J.K on olnud kohal

õigeaegselt, ei ole infot, et ta oleks olnud alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik taotles J.K-le lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi

–

– määramist.

J.K kinnitas, et ta on valmis täitma kriminaalhoolduse lõpuni kohustust mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne tuleb võtta teadmiseks ja jätkata ilma täiendavaid kohustusi J.K suhtes kriminaalhooldust määramata.

3

Kohtu hinnangul on materjalide pinnalt veenvalt tuvastatud, et J.K on rikkunud

27.12.2018. a ja 09.01.2019. a registreerimiskohustust, ilmudes kriminaalhooldusametniku

vastuvõtule alkoholijoobes ja seda ilma mõjuva põhjuseta. Alkoholi või narkootikumide

tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt on tuvastatud alkoholisisaldus J.K

väljahingatavas õhus 27.12.2018. a 0,218 mg/l kohta ja 09.01.2019. a 0,111 mg/l kohta.

Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et J.K on alkoholijoobes olles solvanud kriminaalhooldusametnikku ja käitunud temaga lugupidamatult.

Kuig J.K on korduvalt, s.o 27.12.2018. a ja 09.01.2019. a ilmunud i

registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes, saab kohtu arvates rikkumisi pidada

juhuslikeks . Siinkohal on ja J.K sellesisulist käitumist mitte järjepidevaks oluline, et J.K suhtes alustati kriminaalhooldust juba 25.03.2017. a. Seega kuni 27.12.2018. a ei olnud J.K mingisuguseid probleeme registreerimiskohustuse

täitmisega. Samuti ei ole varasema kriminaalhoolduse käigu J.K s olnud

probleeme, mis oleksid olnud põhjustatud alkoholi tarvitamisest. Lisaks arvestab kohus, et

pärast 09.01.2019. a ei ole J.K olnud probleeme kontrollnõuete täitmisega.

Ühtlasi ei ole J.K enam kriminaalhooldusametniku juurde alkoholijoobes

ilmunud. Kuna J.K on kahetsenud enda kohustusi eiravat käitumist ja on muutnud oma käitumist, peab kohus võimalikuks anda J.K-le võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses.

Kohus on seisukohal, et lisakohustuse alkoholi tarvitamise keeld –

– määramine ei ole

käesoleval juhul põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et alkoholijoobes

kriminaalhooldusametniku juurde ilmumine on olnud küll J.K korduv, kuid

sellegipoolest juhuslikku laadi tegevus. J.K on oma käitumisest järeldused

teinud ja enam ei ole registreerimiskohustuse täitmist takistanud. Seega peab kohus

käesoleval ajal ennatlikuks määrata lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Siinjuures arvestab kohus ka kuritegu, mille eest

J.K käesoleval ajal karistust kannab. Küll

peab kohus nimetatud kohustuse määramist vajalikuks, kui ilmneb, et J.K jätkab tõttu ei ole kriminaalhooldus võimalik alkoholi tarvitamist ja selle t teostada. Lisaks eelnevale peab kohus aga oluliseks , et J.K puhul on ilmselgelt märkida

probleemiks kahju hüvitamise kohustuse mittetäitmine. Nimetatud alusel ei ole küll

erakorralist ettekannet esitatud ja ka kohtuotsuse kohaselt on J.K veel aega kohustuse täitmiseks (istungil on J.K selgitanud, kuidas plaanib kohustusi täita). Kohtuistungil ilmnes, et J.K on alates oktoobrist 2018. a asunud tööle ja tal on olemas ka tööleping, mida ta kriminaalhooldusametnikule esitanud ei ole. Samas ei ole J.K

käesoleva ajani asunud heastama kuritegudega tekitatud kahju ja seda kasvõi osaliselt. R

aina Pärn Kohtunik