2-18-3769/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-18-3769

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-18-3769

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2019, Tallinn

Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi

OÜ M.P-Puurimine hagi Santex Pluss OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1504 eurot, viivise 95,27 eurot ja täiendava viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.03.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Santex Pluss OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind 1665,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ M.P-Puurimine (registrikood 12139387), lepinguline esindaja Jüri Urb Kostja: Santex Pluss OÜ (registrikood 12880868), lepinguline esindaja Hannes Kink Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda Santex Pluss OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele määruse kättetoimetamisega.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Santex Pluss OÜ kanda. Kindlaksmääramisele kuuluvad kulud OÜ-l M.P-Puurimine puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

Tsiviilasi nr: 2-18-3769

2(4) seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. OÜ M.P-Puurimine esitas hagi Santex Pluss OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1504 eurot, viivise 95,27 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu ehitustööde läbiviimiseks. Hageja teostas kostjale töid objektil Kallasmaa ning esitas arve nr. 020 summas 1454 eurot maksetähtajaga 16.05.2017. Hageja teostas kostjale töid objektil Alasi 3 Tabasalus ning esitas arve nr. 059 summas

50 eurot maksetähtajaga 12.12.2017. Kostja jättis mõlemad arved tasumata. Hageja arvestas seadusjärgset viivist tasumata summadelt. Kostja oli arve nr. 020 tasumisega viivituses seisuga 08.03.2018 k.a 296 päeva ning viivise suurus oli 94,33 eurot. Arve nr 059 tasumisega oli kostja 08.03.2018 seisuga k.a. viivituses 86 päeva ning viivise suurus oli 0,94 eurot. 08.03.2018 seisuga oli kostja koguvõlgnevus hageja ees 1599,27 eurot. Kostja ei esitanud hageja teostatud tööde osas ühtegi pretensiooni. Hageja esitas 11.05.2018 avalduse osaliselt hagist loobumiseks 50 euro osas, kuna kostja tasus nimetatud võlgnevuse pärast hagiavalduse esitamist. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv 225 eurot ja esindajakulu 880 eurot. Samuti palus hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vaidlust ei olnud asjaolus, et hageja ja kostja on olnud lepingulises suhtes ning varasem koostöö on kulgenud probleemideta. Vaidlust ei olnud ka asjaolus, et hageja teostas kostja tellimusel töid objektil Alasi 3 Tabasalus, mille eest esitatud arve nr 059 on kostja tasunud. Kostja ei nõustunud väitega, et hageja ja kostja olid sõlminud töövõtulepingu arvel nr 020 kajastatud puurimistööde tegemiseks. Arvel nr 020 kajastatud puurimistööde kohta küsis hageja kostjalt, kas kostja soovib nende tööde tegemise hagejalt tellida, kuid kostja sõnaselge vastus oli, et kuna nende tööde tegemine ei ole seotud kostja lepinguliste töödega sel objektil, siis võib hageja nende tööde tegemise suhtes sõlmida eraldi kokkuleppe peatöövõtjaga. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et hageja võis kõnealused tööd teostada, kuid seda mitte kostja tellimusel. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu 990 eurot.

3. Maakohus lõpetas 18.03.2019 otsusega menetluse 50 euro nõude osas seoses hagist osalise loobumisega. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1454 eurot, viivise 95,27 eurot ja viivise põhinõudelt alates 19.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1105 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tsiviilasi nr: 2-18-3769

3(4)

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitas apellant maakohtu menetluses esitatud väited ja vaidlustas maakohtu poolt tõendite hindamise.

Määruse põhjendused

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.

6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 1504 eurot ja viivise 95,27 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses määras arvestatud viivise tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületanud 2000 eurot, samuti ei ületanud hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

7. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Menetluskulude suurust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

8. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb sama põhimõtte kohaselt jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel apellandi (kostja) kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale (hagejale) vastamiseks, siis hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.

9. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel on apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi saada tagasi tasutud riigilõiv. TsMS § 150

Tsiviilasi nr: 2-18-3769

4(4) lg 6 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

10. TsMS § 638 lg 10 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing