3-17-1994/76 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1994

Haldusasi

X kaebus kutse andmise asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja v.adv Rando Antsmäe

Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud

esindajad v.adv Raini Nõu, Heiki Meos

Vastustaja – MTÜ EESTI ASFALDILIIT, volitatud

esindaja v.adv Raul Talts

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10.04.2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus ning teha asjas uus otsus, millega

rahuldada X kaebus osaliselt.

3. Tunnistada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit kutsekomisjoni 14.06.2017 istungi

protokolli nr 3/1/2017 kantud otsuses X-le „Teedeinsener, tase 6“ teedeehituse eriala

teedeehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee

korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“ kutse andmisest keeldumise kohta

põhjenduste esitamata jätmine õigusvastaseks.

4. Muus osas jätta X kaebus rahuldamata.

5. Mõista MTÜ-lt Eesti Ehitusinseneride Liit (rk 80011934) välja X (ik XXXXXXXXX)

esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 4507 (neli tuhat viissada seitse) eurot

ja 50 senti.

6. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.05.2019.

3-17-1994

2(13)

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit kutsekomisjonile taotluse 6. taseme teedeinseneri

kutse saamiseks erijuhu alusel tee-ehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitusjuhtimine“,

„ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“, „järelevalve“ ja „teetööde kirjelduste

koostamine“.

2. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kutsekomisjon otsustas 14.06.2017 istungi

protokolli nr 3/1/2017 kantud otsusega anda X-le „Teedeinsener, tase 6“ kutse teedeehituse

eriala teedeehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja „järelevalve“ ning

jättis talle kutse andmata ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde

kirjelduste koostamine“. Protokolli kohaselt on X 1980. a lõpetanud Tallinna Ehitus- ja

Mehaanikatehnikumi (TEMT) ja talle on omistatud ehitustehniku diplom, mis vastab põhikooli

baasil kesk-eriharidusele. Põhijuhul ei ole kehtiva kutsestandardi kohaselt alust omistada

taotlejale 6. taseme kutset, kuna tal puudub kutse andmise korras nõutav kõrgharidus. Taotlejal

on pikaajaline töökogemus teedeehituse alal ning ta on regulaarselt osalenud täiendkoolitustel.

Taotleja töökogemus vastab sooviavalduse põhjal kutsestandardi 1. erijuhu kohastele

töökogemuse miinimumnõuetele ning kutse andmise korras toodud töökogemuse kestuse

nõuetele ametialadel „järelevalve“ ja „ehitusjuhtimine“.

3. EEL kutsekomisjon jättis 01.09.2017 vaideotsusega nr KS17/058 rahuldamata X vaide

14.06.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, milles tema taotlus jäeti rahuldamata.

4. X esitas 02.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus EEL kutsekomisjoni

14.06.2017 otsus tühistada osas, milles tema taotlus 6. taseme teedeinseneri kutse andmiseks

jäeti rahuldamata, tühistada EEL kutsekomisjoni 01.09.2017 vaideotsus ja kohustada tema

taotlust uuesti läbi vaatama.

1)

Kaebaja esitas kutse taotlemiseks nõuetekohaselt täidetud dokumendid, milles oli piisav

informatsioon kaebaja ametialase tegevuse kohta alates 1976. aastast. Kui kutsekomisjon leidis,

et tõendid on ebapiisavad, oleks nad pidanud sellest kaebajat teavitama ja võimaldama tal

esitada täiendavaid andmeid. Kaebajat ei kuulatud enne komisjoni otsuse tegemist ära.

Kaebajale pole kontrollitav, kas vastustaja järgis uurimispõhimõtet.

2)

Kutsekomisjoni otsuses pole esitatud kaebaja taotluse osalise rahuldamata jätmise aluseks

olevaid põhjendusi. Komisjoni otsusest ega retsensioonidest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist

ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“

kutse andmisest keeldumisel.

3)

Kutsestandard ei esita kutse andmisel lisatingimusi töökogemuse pikkusele, vaid määrab

üksnes perioodi. Ajalised nõuded kutse taotlemisel on toodud kutse andmise korras. Kuivõrd

seadusest ei tulene töö tegemise perioodile mingeid lisatingimusi, ei ole lubatav kohaldada

3-17-1994

3(13)

seadusest alamalseisva aktiga ilma delegatsiooninormita kehtestatud normi, mis piirab kutse

taotleja õigusi.

4)

Haridusnõude osas kohaldub kaebajale kutsestandardi 1. erijuht. Kaebajal on standardis

nõutav pikaajaline töökogemus: kaebaja on allerialal „teede ehitustegevuse juhtimine“

tegutsenud alates 1992. aastast, sh on kaebaja tegelenud teede ehitustegevuse ja korrashoiuga,

järelevalvega ja teetööde kirjelduste koostamisega. Samuti on kaebaja täitnud kutsestandardist

tulenevad täiendavad tingimused ehk läbinud nõutud mahus täiendkoolitusi. Lisaks on kaebaja

ise koolitanud teisi kutse saanud isikuid. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et tema pikaajalist

kogemust võetakse arvesse ning tema tegevust ettevõtjana ei piirata ilma seadusest tuleneva

aluseta. Kutse andmise korra p 1.3 kohaselt järgitakse kutse andmisel elukestva õppe põhimõtet.

Kutse andmise sidumine otseselt tehtud töödega ei ole põhjendatud.

5)

Kutsestandard ei sätesta, kui kaua peab isik olema töötanud taotletaval ametialal. Samuti

ei tulene ühestki õigusaktist, et kutse taotlejal pole võimalik omandada töökogemust mitmel

ametialal samaaegselt. Kaebaja tegutses kutse taotlemisele eelneva viie aasta jooksul kõigil

viiel taotletud ametialal.

6)

EEL on vaideotsuses nõustunud kaebajaga, et kutse andmise aluseks olevad dokumendid

ei sätesta töökogemuse miinimumnõuet kutse saamiseks ametialal „teetööde kirjelduse

koostamine“. Kaebaja esitatud dokumendid tõendavad töökogemuse olemasolu ka sellel

ametialal. Maanteeamet väljastas kaebajale pädevustunnistuse, mis kehtis alates 16.05.2015

kuni 01.07.2018, mille kohaselt on kaebaja pädev tegutsema muu hulgas teede projekteerimise

ja teetööde kirjelduse koostamise alal.

7)

Hindamiskomisjon ei olnud objektiivne. Hindamiskomisjoni esimees Y valis

retsensentideks oma alluvad Tallinna Teede AS-ist, mis on kaebaja ettevõtte konkurent.

Retsensentidel polnud pädevust hinnata kaebaja vastavust töökogemuse nõudele nende

ametialade puhul, milles neil endal kutse puudus.

5. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vastustaja ei rikkunud uurimispõhimõtet. Kutsekomisjonil ei tekkinud kaebaja taotlust

lahendades küsimusi, mis oleks eeldanud kaebajalt täiendavate selgituste esitamist. Kaebaja oli

kogu asjakohase teabe komisjoni otsuse tegemise ajaks juba esitanud. Vastustaja palus kaebajal

28.04.2017 e-kirjaga esitada diplomi koopia koos hinnetelehega ning pädevustunnistuste

koopiad. EEL selgitas 12.05.2017 e-kirjas kaebajale, et kaebaja taotlus läheb kutsestandardi 1.

erijuhu alla ning selle alusel võib teedeinseneri kutset taotleda siis, kui on täidetud kõik

järgmised tingimused: taotlejal on vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 10-aastane

töökogemus tee-ehituse erialal, millest on vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt

viieaastane pidev töökogemus kutset taotletaval allerialal ja ametialal, ning taotleja on viimase

viie aasta jooksul kutset taotletaval erialal või sellele lähedasel erialal saanud täienduskoolituse

kaudu kokku 80 täiendusõppe punkti, sh taotletaval erialal vähemalt 75 täiendusõppe punkti.

2) Kutseseaduse (KutS) § 5 lg 2 järgi kinnitab kutsestandardi kutsenõukogu. Kutse andmise

korra töötab välja kutse andja konkursil osalev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab

kutsenõukogu (KutS § 16 lg 1). KutS § 5 lg 3 alusel haridus- ja teadusministri 28.11.2008

määrusega nr 69 kehtestatud „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra“

§ 1 kohaselt on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust, tööülesandeid ja -

keskkonda ning määratletakse vastava kutseala ja -taseme kompetentsusnõuded. Teedeinseneri

kutse andmise kord ja kutsestandard on määrused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 88

tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2009 otsus nr 3-09-655). Määrused on antud

volitusnormi alusel ja selle piires pädeva organi poolt ning vastustajal polnud mingit alust jätta

need praeguses asjas kohaldamata.

3-17-1994

4(13)

3) Kutse andmise korra järgi on 6. taseme teedeinseneri kutse taotlemisel erijuhu alusel

minimaalne vajalik ametialase töökogemuse kestus viimase viie aasta jooksul vastavatel

ametialadel järgmine: järelevalve – 20 kuud; ehitusjuhtimine – 15 kuud; ehitustegevuse

juhtimine – 30 kuud; teede korrashoid – 30 kuud; teetööde kirjelduse koostamine

(projekteerimise all) – 20 kuud. Viie aasta jooksul on arvestuslikku tööstaaži võimalik koguda

maksimaalselt 55 kuud, arvestades, et üks kuu aastas on puhkus. Taotleja peab kattuvate tööde

puhul tegema proportsionaalse jaotuse (kutse andmise korra lk 11, allmärkus 3).

4) Komisjon võttis otsuse tegemisel arvesse, et kaebaja on viimase viie aasta jooksul suure

osa oma tööalasest tegevusest osutanud ehitus- ja omanikujärelevalve teenust ning olnud

korduvalt riigihangetes tellija esindaja rollis. Kaebajal ei tuvastatud piisavat töökogemust

teetööde kirjelduste koostamisel, tee korrashoiul ega ehitustegevuse juhtimisel. Kaebaja

taotlusest nähtub, et ta on teetööde kirjelduste koostamisega tegelenud 4,5 kuud taotluse

esitamisele eelneva viie aasta jooksul. Kutsestandard eeldab kutse taotlemisel pidevat ametialast

tööd ja selle nõude punktuaalse täitmise korral on võimalik anda erijuhu järgi taotlemisel kutse

reeglina ainult ühel ametialal.

5) Retsensentidele ja hindamiskomisjoni liikmetele ei ole kehtestatud tingimust, et nad ei

tohiks olla tegutsevad samal alal, mis kutse taotleja. Vastasel juhul poleks võimalik hindajaid

leida. Kaebaja pole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis viitaks retsensentide

erapoolikusele. Hindamiskomisjoni liikmetel ei ole kutsekomisjoni istungil hääleõigust.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.06.2018 otsusega kaebuse. Halduskohus tühistas EEL

teedeinseneride kutsekomisjoni 14.06.2017 protokollilise otsuse osas, millega jäeti kaebajale

ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“

kutse andmata; tühistas 01.09.2017 vaideotsuse; tegi EEL-ile ettekirjutuse vaadata kaebaja

taotlus eelnimetatud ametialadel kutse saamiseks uuesti läbi; ning mõistis EEL-ilt kaebaja

menetluskulude katteks välja 9702,99 eurot.

1)

EEL 14.06.2017 otsus on haldusakt, mis peab vastama HMS-is sätestatud nõuetele.

Halduskohtul ei ole pädevust hinnata seda, kas kaebajale tuleks tema taotletud ametialadel kutse

anda või mitte, vaid saab hinnata seda, kas otsus kutse mitteandmise kohta on põhjendatud ja

kaalutletud ning kas selle tegemisel on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid. Vastustaja ei

andnud kaebajale enne kutsekomisjoni otsuse tegemist selgitusi anda ega täiendavaid tõendeid

esitada. Seega rikuti kaebaja õigust ärakuulamisele.

2)

Hindamiskomisjon soovitas kaebajale omistada kutse ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja

„järelevalve“, kuid ei põhjendanud oma seisukohta teistel taotletud erialadel kutse andmata

jätmise kohta. Hindamiskomisjoni otsus ei ole kutsekomisjonile siduv ning viimane peab ise

oma otsust põhjendama. Samas ei ole ka kutsekomisjon põhjendanud, miks ei saa kaebajale

anda kutset kolmel tema taotletud ametialal. Otsusest ei nähtu, mis asjaolusid on kutsekomisjon

keeldumisel hinnanud ning millistest õigusnormidest lähtunud. Vastustaja on otsuse tegemisel

rikkunud põhjendamiskohustust.

3)

26.05.2015 kuni 26.05.2018 kehtinud Maanteeameti pädevustunnistuse kohaselt oli

kaebaja pädev tegutsema järgmistel aladel: teede projekteerimine, teetööde kirjelduste

tegemine ja teeprojektide ekspertiis, tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve. Märjamaa

Vallavalitsus on 27.11.2017 kirjas kinnitanud kaebaja korrektset tegevust teede korrashoiu ja

teetööde kirjelduse koostamise aladel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-1994

5(13)

7. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

1)

EEL-i liikmetel puudub juriidiline ettevalmistus, mistõttu ei saa neilt eeldada selliste

põhjenduste esitamist, nagu võiks kirja panna jurist. Seetõttu jättis halduskohus põhjendamatult

kohaldamata HMS §-i 58. Võimalikud puudused vormi- ja menetlusnõuete järgimisel ei saanud

mõjutada asja otsustamist. Kutsekomisjon lähtus kaebaja taotluses esitatud andmetest ning ei

pidanud vajalikuks kaebajale täiendavaid küsimusi esitada. Kohus pole otsuses märkinud,

millised asjaolud jättis vastustaja välja selgitamata ning millised tõendid kogumata. Kaebaja

kuulati ära otsuse tegemisele järgnenud vaidemenetluses ning vastustaja esitas vaideotsuses

kaebaja vastuväidetele oma seisukoha. Kohus ei põhjendanud, miks ei olnud vaideotsuses

esitatud seisukohad asjakohased.

2)

Halduskohus ei põhjendanud, miks polnud õige EEL-i väide, et ta pidi lähtuma kutse

andmise korrast, mille kohaselt tuleb taotlejal kattuvate tööde puhul teha proportsionaalne

jaotus ning arvestada 11 kuuga aastas. Olukorras, kus kaebaja taotluse põhjal nähtus, et tema

puhul ei ole kutsestandardi ja kutse andmise korra järgsed nõuded täidetud, polnud

hindamiskomisjonil ega kutsekomisjonil vajadust esitada pikemaid kaalutlusi. Kohus ei

hinnanud tunnistaja Y kohtuistungil antud ütlusi ega retsensentide seisukohti. Samuti jättis

kohus tähelepanuta kutsekomisjoni istungi protokollis märgitud asjaolu, et hääletamine toimus

alles pärast arutelu.

3)

Kutse taotleja näitab taotluses ise ära, kui palju ta mingil ametialal on töötanud. Kaebaja

taotluse kohaselt tegeles ta teetööde kirjelduste koostamisega 4,5 kuud. Seega ei täitnud kaebaja

sellel ametialal kutse omistamiseks nõutavat töökogemust (20 kuud viie viimase aasta jooksul).

Kutsestandard eeldab kutse andmiseks pidevat ametialast tööd ja selle nõude range järgimise

korral on reeglina võimalik erijuhu järgi taotlemisel isikule omistada kutse ainult ühel ametialal.

Kutsekomisjoni otsus, millega kaebajale omistati kutse kahel ametialal, on seda arvestades

vastutulek kaebajale.

4)

Kaebaja pole tõendanud, et retsensendid olid ebaobjektiivsed või ebapädevad.

5)

Põhjendamatu on EEL-ilt kui mittetulundusühingult mõista välja vastaspoole

menetluskulud. Halduskohus ei andnud hinnangut EEL vastuväidetele kaebaja menetluskulude

kohta. Kohus lisas menetluskuludele käibemaksu, ehkki kaebaja on õigusabikulusid taotlenud

käibemaksuta,

arvestades,

et

kaebaja

eest

õigusabikulud

kandnud

äriühing

on

käibemaksukohustuslane.

8. X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

1)

Halduskohus on õigesti nõustunud kaebaja seisukohtadega ning oma otsust piisavalt

põhjendanud. Vastustaja oleks pidanud andma kaebajale enne otsuse tegemist võimaluse

täiendavaid tõendeid ja selgitusi esitada. Q retsensioonist nähtub, et kolmel taotletud

tegevusalal polnud töökogemus piisavalt tõendatud.

2)

KutS § 5 lg 1 kohaselt sätestatakse kompetentsusnõuded kutsestandardiga. Kaebaja

vastab kutsestandardis esitatud nõuetele ning on seda oma taotlusega põhistanud ja tõendanud.

Arvestades, et kaebajal on pikaajaline töökogemus ka ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“,

„tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“, oleks kaebajale tulnud omistada kutse ka

nende osas. Kutsestandard ei sätesta, kui palju peab kutse taotleja olema konkreetsel ametialal

ajaliselt töötanud. Samuti pole standardis sätestatud, et eri ametialadel ei saa töökogemust

omandada samaaegselt. Kaebaja tegutses mitmel ametialal samaaegselt ning omandas kutse

taotlemise eelneva viie aasta jooksul piisava töökogemuse kõigil taotletud ametialadel.

3-17-1994

6(13)

Kutsestandardist ega kutse andmise korrast ei tulene, et kutse taotleja puhul saab arvestada vaid

55 kuu jooksul omandatud töökogemust. Tunnistaja Y ütlustest ilmnes, et iga arvestatud kuu

puhul arvestati töötamist vaid ühel ametialal.

3)

EEL ei arvestanud kaebaja töökogemust erialase hariduse omandamise ajast.

Töökogemuse miinimumnõuete kohaldamine on lubamatu, sest need ei ole kehtestatud

delegatsiooninormi alusel. Vastustaja on teetööde kirjelduse koostamise ametiala puhul

ebaõigesti kohaldanud projekteerimisele kehtestatud töökogemuse nõuet. Ühestki õigusaktist

ei tulene sellele ametialale töökogemuse miinimumnõuet. Enne ehitusseadustiku jõustumist

käsitles teetööde kirjelduse koostamist teeseadus ja selle alusel antud ministri määrus. Teetööde

kirjelduse koostamise õigus oli omanikujärelevalve tegijal. Alates ehitusseadustiku

jõustumisest ei ole sellel ametialal kutse andmiseks mingeid nõudeid ette nähtud.

4)

Q retsensioon on allkirjastatud pärast hindamiskomisjoni protokolli koostamist ja

allkirjastamist. Hindamiskomisjon peab kutse andmise korra järgi kujundama oma seisukoha

alles pärast retsensioonide koostamist. Seega on oluliselt rikutud kutse andmise korda. Lisaks

puudus retsensentidel pädevus kaebajat hinnata ning nad ei vastanud ka erapooletuse nõudele.

5)

Kaebaja taotluse uuel menetlemisel tuleb lähtuda taotluse esitamise ajal kehtinud

kutsestandardist ja kutse andmise korrast. Kui riik on korraldanud kutse andmise otsustamise

selliselt, et enne taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist või jõustumist võib kutse andja isik

muutuda, siis tuleb sellega seotud asjaajamine korraldada haldusorganitel endil ning kutse

taotleja õiguspositsioonid ei tohi sellest muutuda.

6)

Asjaolu, et vastustaja on mittetulundusühing, ei välista temalt menetluskulude

väljamõistmist.

9. MTÜ EESTI AFALDILIIT (EAL) palub EEL-i apellatsioonkaebus rahuldada ning teha

asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

1)

EAL-il, kes on teedeehituse inseneeria alal kutse andja alates 06.12.2018, ei ole pädevust

vaadata läbi kaebaja taotlust EEL-ile, kuna EAL ei ole viimase õigusjärglane. Kutse andmise

kord kuulub selle välja töötanud kutse andjale, kes on avalikul konkursil saanud kutse andmise

õiguse. Kutse andmise kord ei lähe kutset andva organi muutumisel uuele kutse andjale üle.

Viimane saab kutsete andmisel lähtuda üksnes enda välja töötatud kutse andmise korrast.

Hetkel kehtib arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara kutsenõukogu 29.11.2018

otsusega kinnitatud kutse andmise kord. Ühe taotluse läbivaatamine vana korra alusel tekitaks

EAL-ile suure kulu (sh kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete tasu), mida EAL ei saa

kutse andmise tasust katta. Sellise kulu kandmiseks puudub EAL-il ka rahaline reserv. Kehtiv

õigus ei võimalda panna EAL-ile kohustust võtta üle eelmise kutse andja kohustused. Kaebajal

tuleb seega esitada EAL-ile uus taotlus kutse saamiseks, mille EAL vaatab läbi sõltumata

praeguse haldusasja lahendusest.

2)

Kaebaja haridus ei võimalda tal 6. taseme teedeinseneri kutset taotleda. Haridus, mille

kaebaja omandas TEMT-is, vastab praegusel ajal keskharidusele. Kaebaja läbis TEMT-is

põhiharidusele vastava õppekava, mida ei saa võrdsustada rakendusliku kõrgharidusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

11. KutS § 5 lg 1 järgi on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning

esitatakse kompetentsusnõuded. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu (KutS § 5 lg 2).

Praeguses asjas tuleb lähtuda „Teedeinsener, tase 6“ kutsestandardist (I kd, tl 28-45p). KutS

3-17-1994

7(13)

§ 15 lg 3 ja § 16 lg 2 p 8 kohaselt määratakse kompetentsuse hindamise viisid ja vormid kutse

andmise korras. KutS § 9 lg 2 p 4 ja § 16 lg 1 alusel kinnitab kutse andmise korra kutsenõukogu.

Kaebaja taotluse lahendamise ajal kehtis arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara

kutsenõukogu 23.01.2017 otsusega nr 5 kinnitatud „Kutse andmise kord teedeinseneride

kutsetele“ (TIKAK; I kd, tl 46-55).

12. Vaidlustatud otsus on haldusakt (HMS § 55) ja see peab vastama haldusaktile esitatavatele

nõuetele, sh põhjendamise nõudele (HMS § 56). TIKAK lisa 5 kehtestab hindamiskomisjoni

protokolli vormi, mille kohaselt tuleb taotlejale kutse mitteandmisel või osalisel mitteandmisel

esitada argumenteeritud põhjendused. Ringkonnakohus möönab, et kutsekomisjoni istungi

14.06.2017 protokollis (I kd, tl 10-10p) esitatud põhjendused – milleks on väljavõte

hindamiskomisjoni protokollist (I kd, tl 59-59p) – on lakoonilised. Protokolli märgitust saab

järeldada, et kaebaja vastab töökogemuse miinimumnõuetele ja TIKAK-is toodud töökogemuse

kestuse nõuetele ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja „järelevalve“. Eraldi ei ole välja toodud

põhjendusi selle kohta, miks kaebajale ei omistata kutset ametialadel „ehitustegevuse

juhtimine“, „teede korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“, kuid lugedes protokolli

märgitut koos retsensioonidega, järeldub, et hindamiskomisjon ei pidanud kaebaja taotluse

põhjal tema töökogemust nimetatud ametialadel kutse omistamiseks piisavaks.

Põhjendamispuudused ei pea siiski tingimata tooma kaasa haldusakti tühistamist. HMS § 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel

rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on erandjuhtudel pidanud võimalikuks

põhjendamispuudustega kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti tühistamata jätmist, kui on

ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt Riigikohtu

otsus nr 3-3-1-29-12, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus võib haldusakti kontrollimisel

arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on

veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (samas, p 20).

Praeguses asjas tuleb arvestada sellega, et kutse andmise otsustamisel lähtutakse isiku

sooviavalduses märgitud andmetest ja sellele lisatud dokumentidest ning kutsestandardis

esitatud nõuetest ja TIKAK-is toodud juhistest. Kutse andja peab hindama kutse taotleja

vastavust esitatud tingimustele ning selles osas ei ole kutse andja kaalutlusruum reeglina väga

suur. Seega ei tähenda põhjenduste lakoonilisus automaatselt seda, et kutse mitteandmise otsus

poleks tagantjärele tõhusalt kontrollitav. Kohus saab hinnata seda, kas taotluses toodud andmete

põhjal oli isikule kutse andmisest keeldumine õigustatud.

13. Kutsestandardi kohaselt võidakse ühe taotluse raames anda teedeinseneri kutse mitmel

allerialal

ja

ametialal.

Teedeinsener

peab

vastavalt

TIKAK-ile

tõendama

oma

spetsialiseerumisele vastavat töökogemust ühel või mitmel ametialal (standardi p B.2.2). Kutse

taotleja sobivust hinnatakse kutsekomisjonile esitatud dokumentide alusel vastavalt TIKAK-ile,

arvestades tema kompetentsust kui tervikut. EEL kutsekomisjon leidis, et kuna kaebaja haridus

ei vasta standardis esitatud nõuetele, kuid arvestades tema pikaajalist töökogemust tee-ehituse

alal, rakendub talle kutse taotlemise 1. erijuht, s.o kutse taotleja on lõpetanud keskharidusel

põhineva kesk-eriharidust andva kooli (nt Tallinna Tehnikakõrgkooli eelkäija TEMT või

TKTK) teedeehituse alase eriala ning tal on ette näidata pikaajaline töökogemus teedeehituse

valdkonnas taotletava ametialal (standardi lisa 8). 1. erijuhul võib teedeinseneri kutset taotleda

siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: taotlejal on vahetult kutse taotlemisele eelnev

vähemalt 10-aastane töökogemus tee-ehituse erialal, millest vahetult kutse taotlemisele eelnev

vähemalt viieaastane pidev töökogemus kutset taotletaval allerialal ja ametialal; taotleja on

viimase viie aasta jooksul kutset taotletaval erialal või sellele lähedasel erialal saanud

täienduskoolituse kaudu kokku 80 täiendusõppe punkti, millest taotletaval erialal vähemalt 75

3-17-1994

8(13)

täiendusõppe punkti. Standardi lisa 8 järgi selgitatakse kutsete andmisel eritingimustel erilise

hoolikusega eri- ja ametialase töökogemuse vastavus ning kutsete andmine võib sisaldada

täiendavaid protseduure, mida on kirjeldatud TIKAK-is.

14. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on täitnud täiendusõpet puudutava tingimuse ning tal on

vähemalt 10-aastane töökogemus tee-ehituse erialal. Pooled on aga eri meelt viimase viie aasta

töökogemust puudutava tingimuse osas. Kaebaja arvates on tal olemas nõutav töökogemus

kõigil viiel taotletud tee-ehituse ja korrashoiu alleriala ametialal. EEL-i hinnangul tuleb aga

arvestada TIKAK lisas 2 toodud töökogemuse arvestamise juhendit, mis näeb selles loetletud

ametialadele ette töökogemuse miinimumnõuded.

15. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et EEL ei saanud lähtuda TIKAK-is sätestatud töökogemuse

miinimumnõuetest. TIKAK on pädeva haldusorgani poolt volitusnormi alusel vastu võetud

õigusakt. TIKAK lisas 2 on esitatud erialase, allerialase ja ametialase töökogemuse arvestamise

põhimõtted. Nimetatud lisa näol ei ole tegemist töökogemuse kestusele täiendavate tingimuste

seadmisega võrreldes standardiga, mis nõuab kutse omistamise eeldusena viie aasta pikkust

töökogemust taotletaval ametialal. TIKAK lisa 2 puhul on tegemist kutse taotleja kutsealase

kompetentsuse hindamise viisi kirjeldusega, mis muu hulgas täpsustab ametialade kaupa

töökogemuse kestuse nõuded juhuks, kui kutset taotletakse samaaegselt mitmel allerialal või

ametialal.

16. TIKAK lisas 1 on toodud kutse saamise sooviavalduse vorm, millesse tuleb muu hulgas

märkida iga projekti kohta ajaline töömaht ehk isiklik panus inimkuudes (lk 11). Siinkohal on

allmärkuses (p 3) täpsustatud, et kattuvate tööde puhul tuleb teha proportsionaalne jaotus: aastas

töötab inimene maksimaalselt 11 kuud. Sooviavalduse vormil esitatud täpsustused on kutse

andmise korra lahutamatu osa, millest tuleb lähtuda nii kutse taotlejal kui ka hindamis- ja

kutsekomisjonil. Vormil esitatud juhisest lähtudes on EEL õigesti leidnud, et viie aasta jooksul

on võimalik koguda arvestuslikku tööstaaži maksimaalselt 55 kuud. Sooviavalduse vormi järgi

tuleb mitme projektiga samaaegselt tegeledes teha jaotus vastavalt sellele, kui suur osa ajast on

ühele või teisele projektile kulunud. Näiteks kui kutse taotleja tegeles ühe kuu jooksul kahe

projektiga, millest mõlemale kulus ligikaudu sama palju tema tööajast, saab kummagi projekti

puhul arvestada tööaega 0,5 kuud. Isik ei saa loogiliselt ühe kuu jooksul omandada kahele või

enamale kuule vastavat töökogemust. Töökogemuse arvestamise metoodikat on kaebajale

selgitatud EAL juhatuse esimehe C 20.07.2017 vastuskirjas (I kd, tl 60-61p). Arvestades ka

hindamiskomisjoni esimehe ja EAL esindaja kutsekomisjonis Y poolt halduskohtu istungil

antud ütlusi, võib pidada usutavaks, et hindamiskomisjon lähtus kaebaja taotluse hindamisel

kirjeldatud metoodikast.

17. TIKAK lisa 2 järgi on järelevalve ametialal kutse taotlemisel erijuhu alusel minimaalne

töökogemuse kestus 20 kuud, ehitusjuhtimise puhul 15 kuud, ehitustegevuse juhtimise puhul

30 kuud ning teede korrashoiu (teehoolde) puhul 30 kuud.

18. Teetööde kirjelduse koostamise alal ei ole TIKAK lisas 2 ette nähtud minimaalse

töökogemuse kestust, nagu ka EEL on vaideotsuses nentinud. Samas ei saa sellest järeldada, et

nimetatud ametialal saaks kutse omistada isikule, kes on teetööde kirjelduse koostamisega

viimase viie aasta jooksul tegelenud vaid mõne kuu jooksul. See ei vastaks standardist

tulenevale nõudele, mille kohaselt peab taotlejal nii vastaval allerialal kui ka ametialal olema

pikaajaline töökogemus. Iseäranis oluline on töökogemus kutse taotlemisel erijuhu alusel.

Asjaolu, et isikul on pikaajaline töökogemus teedeehituse ja korrashoiu allerialal, ei tähenda, et

talle saaks kutse omistada kõikidel selle alleriala ametialadel, sealhulgas nendel ametialadel,

millega isik on viimase viie aasta jooksul vähe tegelenud.

3-17-1994

9(13)

19. Standardi lisa 6 (töökogemuste miinimumnõuded) järgi eeldab tee-ehituse ja korrashoiu

allerialal teetööde kirjelduse koostamise ametialal kutse omistamine töökogemust teeremondi

teetööde kirjelduse koostamisel. Enne ehitusseadustiku jõustumist kehtinud teeseaduse § 19 lg

2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2010 määruse nr 35

„Teetööde kirjeldusele esitatavad nõuded ning teetööde kirjelduse järgi tehtavate teetööde liigid

ja loetelu“ § 1 lg 1 esimese lause kohaselt võib teetööde kirjelduse järgi teha avalikult kasutatava

tee koosseisu kuuluva rajatise remonti. Määrusest järeldub, et teetööde kirjelduse näol on

tegemist lihtsamal kujul projektiga, mille alusel võib teha vähemkeerukaid, tee-ehitusprojekti

koostamist mittenõudvaid töid. Teetööde kirjelduse koostamisel tuli lähtuda teeseaduse § 19 lg

2 alusel kehtestatud projekteerimisnormidest. Teetööde kirjelduse sisu on ka pärast teeseaduse

kehtetuks tunnistamist jäänud suuresti samaks (vt nt Märjamaa valla hanketeade katteta teede

remonditööde teetööde kirjelduse koostamiseks1). EEL on kohtumenetluses leidnud, et teetööde

kirjelduse koostamise puhul saab lähtuda projekteerimise kohta kehtestatud töökogemuse

miinimumnõudest, mis on 20 kuud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui mitte lähtuda teetööde

kirjelduse koostamise puhul projekteerimise alal esitatavast töökogemuse miinimumnõudest,

siis on sellegipoolest tegemist võrdlemisi keeruka tööga, millel kutse andmine eeldab viimase

viie aasta jooksul vähemalt 15 kuu pikkust töökogemust, mis on erijuhu alusel kutse taotlemisel

minimaalne töökogemuse nõue.

20. Standardi lisa 6 järgi eeldab tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ehitustegevuse juhtimise

ametialal kutse omistamine töökogemust ühel tegevusalal järgmistest: tee-ehitusobjekti

insenerimeeskonda kuulumine tee ehitamisel või rekonstrueerimisel; tee-ehitusmaterjalide

tootmise juhtimine. Ehitusjuhtimine eeldab töökogemust tee-ehituse ühe osa ehitamise

juhtimisel tellija esindajana. Tegemist on erinevate ametialadega, millel tegutsedes omandatud

töökogemust ei saa võrdsustada, omistades ühel nimetatud ametialal tegutsevale isikule kutse

ka teisel ametialal. Teede korrashoiu ametialal on nõutav töökogemus ühel tegevusalal

järgmistest: töötamine teehoolde korraldajana hooldajaettevõttes või tellija esindajana; teede

inspekteerimine.

21. Kaebaja on oma sooviavalduses (I kd, tl 77-83) toonud välja töökogemuse alates 2001.

aastast. Taotletud erialadel kutse omistamiseks tuleb eelkõige vaadata kaebaja töökogemust

alates 2012. aastast. Kaebaja ei ole kattuvate tööde puhul esitanud proportsionaalset ajalist

jaotust, vaid on taotluse kohaselt omandanud selle esitamisele eelneva viie aasta jooksul enam

kui 70 kuud töökogemust. Seejuures nähtub taotlusest, et kaebaja on nende aastate jooksul

tegelenud peamiselt ehitusjuhtimise ja järelevalvega. Teetööde kirjelduse koostamisega on

kaebaja tegelenud kokku 4,5 kuu jooksul (tabelis tööd nr 15, 22 ja 23). Kaebaja on lisaks

osalenud teede ehituse ja korrashoiu hanke korraldamisel (kokku 4 kuud), koostanud teede

remondi ja korrashoiu kava (4 kuud), tegelenud teede korrashoiu juhtimise ja korraldamisega

(kokku 5 kuud) ning osaleb alates 2017. aasta aprillist projektijuhina teede ja tänavate

korrashoiu ja remondi töödel. Ringkonnakohus märgib, et kõik nimetatud tööd ei vasta

standardi lisas 6 teede korrashoiu all nimetatud tegevustele ning ka kokku arvestatuna ei täida

sellel ametialal nõutava töökogemuse miinimumnõuet. Kaebaja sooviavaldusest ei nähtu, et

kaebaja oleks viimase viie aasta jooksul tegelenud ehitustegevuse juhtimisega nõutavas või

sellele ligilähedaseski mahus. Isegi kui lähtuda kaebaja taotluses toodud töökogemusest, mida

on kokku oluliselt rohkem kui reaalselt võimalik 55 kuud, ei oleks alust kaebajale omistada

kutset ehitustegevuse juhtimise, teetööde kirjelduse koostamise ja teede korrashoiu ametialadel.

Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus nõutavast töökogemusest jääks veidi puudu ning

1 Kättesaadav: http://marjamaa.kovtp.ee/hanked/-/asset_publisher/i9qasIoDgpzB/content/hanketeade-marjamaa-

valla-katteta-teede-remonditoode-teetoode-kirjelduse-koostamine.

3-17-1994

10(13)

oleks põhjust hinnata, kas muud asjaolud (nt varasem pikaajaline töökogemus vastaval

ametialal) võiks seda kompenseerida.

22. Pidevalt muutuvas ja arenevas ehitusvaldkonnas spetsialistina tegutsev isik peab end

regulaarselt täiendama ja erialase tööga tegelema, et säilitada oma pädevus. Kui isik on mingi

valdkonnaga, millega ta võib ehk olla aastaid tagasi kokku puutunud, viimase viie aasta jooksul

vähe tegelenud, ei saa tal eeldada selles valdkonnas kutse andmiseks vajalikku pädevust. Seega

ei saa kaebajale omistada kutset kõigil taotletud ametialadel üksnes kaebaja pikaajalisest

töökogemusest lähtudes. Kutse saamiseks peab kaebaja omama igal taotletud ametialal

miinimumnõudele vastavat töökogemust ka taotluse esitamisele eelneva viimase viie aasta

jooksul. Kaebajale Maanteeameti poolt teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus (I kd, tl

76) anti kutse omistamisega võrreldes erinevatel tingimustel ning see ei olnud kutsekomisjonile

otsuse tegemisel siduv. Varasem kutse omistamine või pädevustunnistuste andmine ei saa isikul

tekitada õiguspärast ootust kutse saamiseks, kui ta ei vasta asjaomases õigusaktis esitatud

nõuetele. Isegi kui kaebaja on varasemalt oma töid korrektselt teinud, ei kinnita see tema

edaspidist pädevust ega kompenseeri töökogemuse puudujääki.

23. TIKAK p 3.1 järgi hinnatakse taotleja kompetentsust lisaks dokumentidele, retsensentide

arvamustele ja taustauuringule ka vajaduse korral taotleja küsitlemise teel – eelkõige erijuhtude

korral. EEL on selgitanud, et ei näinud kaebaja puhul vajadust koguda täiendavaid tõendeid või

teda küsitleda. KutS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud menetlusele HMS

sätteid, arvestades KutS-is sätestatud erisusi. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse

läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt

taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli praegusel juhul tegemist sellise olukorraga.

Hindamis- ja kutsekomisjon lähtusid kaebaja sooviavaldusest, milles olid olemas kõik kutse

taotlemiseks vajalikud andmed. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et EEL oleks pidanud andma

kaebajale võimaluse enne otsuse tegemist oma seisukoht esitada, tuleb märkida, et kaebaja ei

ole täpsustanud, milliseid tõendeid või selgitusi oleks ta täiendavalt esitanud, kui talle seda

võimaldatud oleks. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid või andmeid, mis

võinuks mõjutada asja otsustamist.

24. KutS § 19 lg 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed olema sõltumatud ning vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega. TIKAK p-s 9.1 on toodud hindamiskomisjoni liikmetele (sh

retsensendid) esitatavad nõuded. Hindamiskomisjoni liikmetel peab olema: vähemalt erialane

kutsealane kompetentsus; diplomeeritud inseneri kutse, mis ei või olla madalam

taotletavast/hinnatavast kutsetasemest; kutsesüsteemialane kompetentsus ning hindamisalane

kompetentsus. TIKAK p 9.2 järgi peavad hindamiskomisjoni liikmed olema sobivate

isikuomaduste ja hoiakutega ning tegutsema erapooletult. KutS-ist ega TIKAK-ist ei tulene, et

hindamiskomisjoni liikmetel peaks olema omistatud kutse kõigil taotletavatel ametialadel.

Kaebaja sooviavaldust hinnanud retsensendid olid mõlemad 7. taseme diplomeeritud

teedeinsenerid tee-ehituse ja korrashoiu allerialal, D-le on omistatud kutse ehitusjuhtimise ja

ehitustegevuse juhtimisel ametialadel (I kd, tl 185) ning Q-le järelevalve ametialal (I kd, tl 184).

Seda arvestades ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et retsensentidel puudus kaebaja

hindamiseks piisav kompetents.

Asjaolu, et hindamiskomisjoni liikmed töötavad väidetavalt kaebaja ettevõttega konkureerivas

ettevõttes, ei anna automaatselt alust kahelda nende erapooletuses. Vastasel juhul oleks

pädevate hindamiskomisjoni liikmete leidmine äärmiselt keeruline, kuna pea kõik samal

allerialal kutset omavad ja tegutsevad isikud konkureerivad suuremal või vähemal määral

omavahel. Kaebaja ei ole viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis viitaks, et

hindamiskomisjoni liikmed olid asja lahendusest isiklikult huvitatud ning ka ringkonnakohtule

3-17-1994

11(13)

ei nähtu selliseid asjaolusid. Arvestada tuleb ka sellega, et hindamiskomisjon teeb üksnes

ettepaneku kutsekomisjonile, kes teeb lõpliku otsuse (TIKAK p 5.1), ning hindamiskomisjoni

liikmed ei saa osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmise otsustamisel (KutS § 18 lg 3 p 1).

Vaidlustatud otsuse õiguspärasust ei mõjuta see, et Q retsensioon on allkirjastatud pärast

hindamiskomisjoni protokolli (I kd, tl 96-97) koostamist. Hindamiskomisjoni protokollist

nähtub, et Q hinnanguga on komisjoni seisukoha kujunemisel arvestatud. Q allkirjastas

retsensiooni enne kutsekomisjoni istungi toimumist.

25. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et EEL kutsekomisjoni otsuse tühistamiseks pole alust,

kuid samas ei saa jätta tähelepanuta kutse osalise mitteandmise kohta põhjenduste esitamata

jätmist. Otsuse kujunemise aluseks olevaid kaalutlusi ei ole sisuliselt esitatud ka vaideotsuses.

EAL on vastuseks kaebaja pöördumisele enne kaebuse esitamist küll selgitanud töökogemuse

arvestamise metoodikat, kuid tegemist on teise juriidilise isiku kirjaga, mis ei saa asendada EEL

enda põhjendusi. Seega tunnistab ringkonnakohus EEL otsuse ametialadel „ehitustegevuse

juhtimine“, „teede korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“ kaebajale kutse

mitteandmise kohta põhjenduste esitamata jätmise osas õigusvastaseks. Muus osas jääb kaebus

rahuldamata. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta EAL väidete

osas, mis puudutavad kohustamisnõuet.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).

27. EEL-i ja EAL-i kui haldusorganite esindajakulud jäävad nende endi kanda (vt Riigikohtu

21.06.2012 otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p 30). Võtnud endale vabatahtlikult avaliku ülesande

täitmise, allutasid vastustajad ennast haldusorgani kohta käivatele sätetele nii õiguste kui ka

kohustuste ja vastutuse osas.

28. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada vaid osaliselt, tuleb vastavalt muuta

ka esimese kohtuastme menetluskulude jaotust. Kaebaja taotles halduskohtus 10 048,33 euro

suuruse menetluskulu, sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 10 033,33 eurot (ilma

käibemaksuta), hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esimese kohtuastme

menetluskulud ülepaisutatud – asi ei ole niivõrd mahukas ja keerukas, et õigustada sellises

suuruses kulusid. Vastustaja õigusabikulud olid oluliselt väiksemad: 3369,60 eurot (sh

käibemaks). Näiteks on esindaja kulutanud ebamõistlikult palju aega retsensentide andmete

varjamist

puudutavate

menetlusdokumentide

koostamisele

(osa

27.11.2017

menetlusdokumendist, 20.12.2017 menetlusdokument, 29.01.2018 menetlusdokument),

arvestades, et samas küsimuses on esitatud ka määruskaebus, millele esindajal on kulunud 4 h

30 min. Samuti on esindaja kulutanud ülemääraselt palju aega retsensioonide digitaalallkirja

kinnituslehtede väljatrükkide saamisega seotud toimingutele (arve nr 2018/04/01) ning

kohtuistungi toimumise järgsetele toimingutele (arve nr 2018/05/01). Ringkonnakohus leiab, et

kaebaja esimese kohtuastme põhjendatud õigusabikuludeks saab lugeda 6000 eurot.

Arvestades, et kaebaja taotles õigusabikulusid ilma käibemaksuta, ei lisandu sellele summale

käibemaksu.

Lähtudes sellest, et kaebaja peamisteks nõueteks on 14.06.2017 otsuse tühistamise nõue ja

kohustamisnõue ning vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku ning selle tühistamine pole

vajalik kaebuse eesmärgi saavutamiseks, leiab ringkonnakohus, et 14.06.2017 otsuses kutse

osalise mitteandmise kohta põhjenduste esitamata jätmise õigusvastasuse tuvastamisega tuleb

kaebus lugeda rahuldatuks 50% ulatuses.

3-17-1994

12(13)

HKMS ei välista menetluskulude väljamõistmist vastustajaks olevalt mittetulundusühingult,

kes on võtnud täita avaliku võimu kanda ülesandeid.

Seega tuleb EEL-ilt kaebaja esimese kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista 3007,5

eurot (6015×0,5).

29. Ringkonnakohtus taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist 10 908,32 euro suuruses

summas (ilma käibemaksuta), EEL 15 euro suuruses summas ning EAL 3584 euro suuruses

summas.

Arvestades, et EEL apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele vaid osaliselt, tuleb vastustajal

kanda 50% kaebaja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, mis on seotud EEL

apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud tugevasti

ülepaisutatud. EEL on apellatsioonimenetluses jäänud samade seisukohtade juurde, mis

halduskohtus, ning kaebaja on vastuses apellatsioonkaebusele suuresti refereerinud halduskohtu

otsust ning korranud esimeses kohtuastmes esitatud vastuväiteid. Samuti on kaebaja esindaja

kulutanud ebamõistlikult palju aega erinevate kohtuväliste toimingute tegemisele (suhtlemine

kliendiga, täiendava teabe kogumine, kohtutoimiku ja erinevate dokumentidega tutvumine jms).

Ringkonnakohus leiab seda arvestades, et EEL apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud

kaebaja mõistlikud menetluskulud ei saa ületada 3000 eurot. See summa ei sisalda käibemaksu,

kuna kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus

mõistab EEL-ilt kaebaja kasuks välja 50% põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest ehk 1500

eurot (3000×0,5).

EAL seisukohtadele vastamisega seonduvad kulud jäävad kaebaja enda kanda, kuna

kohustamisnõuet puudutavas osas kaebus rahuldamisele ei kuulu.

30. Kokkuvõttes tuleb EEL-ilt kaebaja kahe kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista

4507,5 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 28.12.2021 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2019. a otsus osas, milles

kaebus jäi rahuldamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Tühistada MTÜ

Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni 14. juuni 2017. a istungi

nr 3/1/2017 protokollilise otsuse punkt 1 osas, milles jäeti X-le andmata

teedeinseneri 6. taseme kutse teedeehituse erialal tee-ehituse ja korrashoiu

allerialal ehitustegevuse juhtimise, tee korrashoiu ja teetööde kirjelduste

3-17-1994

13(13)

koostamise ametialadel. Tühistada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu

1. septembri 2017. a vaideotsus nr KA17/058. Kohustada MTÜ-d Eesti

Taristuehituse Liit X 28. aprilli 2017. a kutse andmise taotlust ehitustegevuse

juhtimise ja tee korrashoiu ametialade osas uuesti läbi vaatama.

4. Mõista menetluskulude katteks X kasuks MTÜ-lt Eesti Ehitusinseneride Liit

välja 8765 eurot ning MTÜ-lt Eesti Taristuehituse Liit 2750 eurot. Jätta

ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Tagastada kautsjon.