Legislator Case Law & Legislation
4-18-6485/19 AI generated

4-18-6485/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 4-18-6485/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-18-6485 1(3) K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-6485 (233017002237) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi Viru Vangla k minaalhooldusosakonna Narva esinduse ri kriminaalhooldusametnik Tatjana Soldatenko erakorraline ettekanne N.V suhtes Süüdlane N.V isikukoo...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-18-6485

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-6485 (233017002237) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi

Viru Vangla k minaalhooldusosakonna Narva esinduse ri

kriminaalhooldusametnik Tatjana Soldatenko erakorraline ettekanne N.V suhtes Süüdlane N.V isikukood XXX; XXX; määratlemata kodakondsus; töökoht puudub

Istungil osalenud isikud süüdlane N.V

kriminaalhooldusametnik Ando Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 212 lg 1, maakohus otsustas:

Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises

ettekandes sisalduv taotlus N.V-le mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele N.V-le Viru Maakohtu 23.01.2019

kohtumäärusega nr mõistetud päeva 4-18-6485 asenduskaristuse kandmata osa 3 (kolm)

aresti.

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus N.V-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja

millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase S § 205 lg 4 N.V arestimajja saabumise aeg. VTM alusel, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab N.V arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

Määrus edastada N.V-le, Viru Vanglale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile.

4-18-6485

2(3) Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil 5 kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 23.01.2019 kohtu nr 4-18-6485 rahuldati Politsei- ja

määrusega

Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus ning N.V-le asendati seitsme määratud rahatrahv

päeva arestiga, KarS § 69 lg 1 alusel asendati N.V-le määratud arest seitsme tunni üldkasuliku tööga. tuli üldkasulik töö sooritada kuu jooksul alates kohtumääruse N.V 2 jõustumisest. määrus jõustus Viru Maakohtu 23.01.2019 kohtu

08.02.2019.

2. 08.04.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule N.V kohta

erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku

hinnangul on sooritatud üldkasuliku töö tundide arv neli ja sooritamata on kolm tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikult antud seletuses on N.V andnud selgitusi selles, et kuna oli

väga halb olla, siis viimast nelja tundi üldkasulikku tööd tegema ei saanud asuda. Vaatamata

sellele, et N.V-ga oli kokku lepitud tegemata üldkasuliku töö tundide sooritamiseks uus

ajakava, siis töö jäi sooritamata. N.V selgitustel oli töö sooritamata jäämise põhjuseks viibimine välismaal. Ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja viimaseks päevaks kokku lepitud töö

tegemine jäi sooritamata, kuna N.V

töö tegemiseks kohale ei ilmunud.

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralisest etteekandest jääb kõlama, et N.V töö tegemist takistavaks teguriks võib olla tarbitud alkohol. Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest N.V

hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et N.V ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101 69 lg 6 alusel t kriminaalhooldusametnik ettepaneku p lg 1 ja KarS § eeb öörata täitmisele

Viru Maakohtu 23.01.2019 rteoasjas nr 4-18-5865 N.V-le kohtumäärusega vää

mõistetud karistus ja juhul, kui N.V

ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta

N.V vahi alla.

3. Kohtui iku

stungil andis kriminaalhooldusametnik täiendava selgituse sooritatud üldkasul töö tundide osas selles, et sooritamata üldkasuliku töö tundide osa on 3 tundi.

4. Kohtuistungil avaldas N.V

, et on sooritanud üldkasuliku töö tunde. Ta heidab ette,

et k asja riminaalhooldaja palus tal tulla vastuvõtule järgmisel nädalal, ent saatis tegelikkuses kohtusse.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. N.V

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab,

et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

6. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis

tulenevalt VTMS § 2101

lg 1 ja § 2103

-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud lg kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta,

tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö

4-18-6485

3(3) katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või

perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb

õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja

kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut

peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

7. Kohus tuvastas, et N.V

ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o Seejuures oli N.V-le 2 kuud 7 tunni

teostamiseks ning N.V avaldas 23.01.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi ja

valmisolekut teha ühiskondliku tööd. Kriminaalhoolduse käigus oli N.V-le tutvustatud

t i ning ta, aega ja laadi. N.V öökoht üldkasuliku töö tegemise koh andis nõustumuse kokkulepitud tingimustel töö tegemiseks ning ühtegi vastuväidet, mis takistab töö tegemist ta ei

esitanud. N.V soorita . s üldkasuliku töö vaid osaliselt Kriminaalhoolduse käigus kontakti

saamisel tuvastas kriminaalhooldusametnik järjepidevalt N.V alkoholijoobes viibimise.

Ilmudes kriminaalhooldusametniku vastuv , andis N.V , selgituse, et õtule üksnes töö tegemine oli takistatud . väga halva enesetunde põhjusel Mitte mingisugust tõendit, mis kinnitaks

takistuse esinemisest üldkasuliku töö tegemisel, N.V krimnaalhooldusametnikule ei ole esitanud. Kui seej N.V-ga kokku uus , siis N.V ärel lepiti üldkasuliku töö tegemise aeg ühtegi tundi üldkasulikku tööd ei sooritanud ning töö tegemist taksitava asjaolu

na esitas vaid end õigustavaid vastuväiteid.

8. Vaatamata N.V-le

antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel

tingimustel, ta ei sooritanud. Arvestades kriminaalhooldaja üldkasulikku tööd täielikult hinnangut, on kohus veendunud, et N.V , ta rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini ei soovi üldkasulikku tööd teha, ta idus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal ho puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud

üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on N.V iseloomustava

käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused

asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.

9. Politsei- ja Piirivalveameti otsustega oli N.V-le 75

määratud karistuseks rahatrahv

trahviühikut, mis on KarS § 72 lg 2 kohaselt võrdne päeva arestiga. KarS § 69 lg 7 -st 6

tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha

tehtud üldkasulik töö. tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub N.V on sooritanud 4 ärakandmisele päeva aresti. 3

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, VTMS § 2101 - lg st 1 ja 2, § 2103 -st lg 1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande

ja pöörab Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 23.01.2019 4-18-6485 asenduskaristusena

mõistetud aresti täitmisele. N.V

kuulub ärakandmisele päeva aresti. 3

Kriminaalhooldusametniku taotlus, võtta alla jääb rahuldamata, kuna VTMS ei N.V vahi näe ette võimalust vahistamise kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/