3-19-190/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

16. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-190

Haldusasi

OÜ

Adepte

kaebus

Saaremaa

Vallavalitsuse

31. detsembri

2018

otsuse

nr

1812902/00241

tühistamise ja projekteerimistingimuste taotluse

1811002/12314 uueks lahendamiseks kohustamise

nõuetes.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Adepte

Esindaja: v.adv. Piret Blankin, adv. Edgar-Kaj Velbri

Vastutaja: Saaremaa vald

Esindaja: Kaire Müür

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Adepte kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. mail 2019 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD OTSUS

1. OÜ

Adepte

esitas

30. novembril

2018

Saaremaa

Vallavalitsusele

taotluse

projekteerimistingimuste andmiseks Metsa-Simmu kinnistule (katastriüksus 48301:006:0435)

elektrituuliku ja seda teenindava infrastruktuuri rajamiseks. Saaremaa Vallavalitsuse arhitekt

tegi

31. detsembril

2018

ehitusseadustiku

(edaspidi

EhS)

§

p

alusel

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse nr 1812902/00241. Otsust on

põhjendatud eeskätt sellega, et Mustjala Vallavolikogu 29. aprilli 2011. aasta otsusega nr 14

kehtestatud valla külade üldplaneeringu (edaspidi „üldplaneering“) kohaselt asub Metsa-

Simmu kinnistu maatulundusalal, ent tuuliku püstitamine oleks võimalik tootmisala

juhtotstarbega maale, sellise juhtotstarbe määramine ja tootmisalale ehitamine on aga

üldplaneeringu kohaselt võimalik vaid detailplaneeringu alusel. Teiseks on otsuses märgitud,

et riigihalduse ministri 27. aprilli 2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ lisana kehtima jäetud teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika“

seletuskirja kohaselt toimub üksiku elektrituuliku rajamine detailplaneeringu alusel.

Kolmandaks on otsuses märgitud, et Metsa-Simmu kinnistu asub rohevõrgustiku koridori piiril

ning edasise tegevuse kavandamisel on rohevõrgustiku temaatikat vajalik arvestada ja

detailplaneeringu protsessi jooksul põhjalikumalt kaalutleda.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. OÜ Adepte esitas 30. jaanuaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

projekteerimistingimuste

väljastamise

taotluse

kohta

tehtud

otsuse

tühisuse

ja

õigusvastasuse tuvastamist või alternatiivselt selle tühistamist ja Saaremaa Vallavalitsuse

kohustamist

projekteerimistingimuste

väljastamise

taotluse

läbi

vaatamiseks.

Kohtumenetluse käigus täpsustas kaebaja 25. märtsil 2019 kaebuse nõudeid, loobudes otsuse

tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamise nõuetest ning jäädes Saaremaa Vallavalitsuse

31. detsembri 2018 otsuse 1812902/00241 tühistamise ning projekteerimistingimuste

taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuete juurde. Sisuliselt muutis kaebaja niisiis

kaebuse eset, mis on halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 49 lg 1 kohaselt lubatud.

3. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei saa tuleneda

maakonnaplaneeringust, ent vastuolu kehtiva üldplaneeringuga antud juhul ei esinenud.

Kaebaja on seisukohal, et üldplaneeringus ette nähtud maakasutuse juhtotstarve ei välista

Metsa-Simmu katastriüksusele 10-20% osas teistsuguse kõrvalsihtotstarbe määramist.

Kaebaja leiab ka, et tuulikuga seotud müra ja visuaalne mõju ei takista maa-ala kasutamist

põllumajanduseks või metsamajandamiseks ja maaüksuse juhtotstarbe muutmine pole

vajalik.

4. Kaebaja hinnangul ei ole üks tuulegeneraator on käsitatav olulise avaliku huviga rajatisena,

sest visuaalse nähtavuse ning liikluskorralduslike ja loodusmõjude poolest ei erine see näiteks

mistahes piirdeaiast, samuti pole vaidlustatud otsuses tõendatud, et kavandatav tuulik

põhjustaks olulist kahju naaberkinnistutele või oleks vastuolus keskkonna nõuetega. Kaebaja

rõhutab, et Metsa-Simmu kinnistu paikneb tootmisala juhtotstarbega ala piiril ega jää

üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku koridori ega selle tugialale.

5. Kaebaja heidab ka ette, et vastustaja ei kaasanud teda nõuetekohaselt menetlusse ega

andnud enne projekteerimistingimuste andmisest keeldumist kaebajale võimalust oma

seisukoha ja vastuväidete esitamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Saaremaa vald leiab, et OÜ Adepte kaebus ei ole põhjendatud ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kehtivast üldplaneeringust tuleneb, et

elektrituuliku püstitamine on võimalik tootmisalale ja detailplaneeringu alusel. Vastustaja

leiab, et sõltuvalt üldplaneeringust võib maakasutuse juhtotstarbe puhul olla loetletud

maaüksuse sihtotstarbed, mis on sellel juhtotstarbel lubatud, või kui sellist loetelu ei ole

üldplaneeringus esitatud, siis peab tegevus vastama juhtotstarbele ning tegevuse sobivuse ja

kooskõla hindamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vastustaja märgib, et olukorras, kus

kogu endine Mustjala valla territoorium on maatulundusala ulatuses, kus ei ole juhtotstarbeid

reserveeritud, tähendaks kaebaja tõlgendus, et igale poole saaks piiramatult rajada ehitisi, mis

ei vasta maatulunduslikele eesmärkidele, kuna muudatus protsentuaalselt maatulundusalal

tervikuna jääb alla 51%. Vastustaja leiab, et isegi kui tootmismaa sihtotstarbe ja

üldplaneeringu juhtotstarbe määramine ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks, tuleneb

üldplaneeringust kohustus detailplaneeringu koostamiseks, kuna üldplaneeringu punkti 2.1.3

kohaselt tohib tootmisaladele ehitada (sh. rajatisi) kehtestatud detailplaneeringu alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja toimikusse kogutud tõendid, leian, et OÜ Adepte

kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja on kokkuvõttes õigesti

ning seadusega talle otsustamiseks jäetud hindamisruumi eesmärki ja piire arvestades

põhjendatult projekteerimistingimuste andmisest keeldunud.

8. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et maatükk, kuhu kaebaja tuulikut püstitada soovib, asub

alal, mis ei ole kehtiva üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alana ega

ka

selles,

et

eelnimetatud

maatükk

asub

alal,

millele

on

üldplaneeringuga

määratud maatulundusala juhtotstarve, ning piirneb tootmisala juhtotstarbega alaga.

Vastustaja projekteerimistingimuste andmisest keeldunud seetõttu, et kaebaja soovib ehitada

olulise ruumilise mõjuga tootmisrajatist väljapoole üldplaneeringuga määratud tootmisalasid,

samas kui tootmisaladele, kuhu sarnase rajatise püstitamine on üldplaneeringu kohaselt ette

nähtud, eeldaks ehitamine igal juhul detailplaneeringu kehtestamist. Kaebaja on sisuliselt

seisukohal, et üldplaneeringus alale määratud maatulundusala juhtotstarve ei välista

konkreetsele kinnistule osaliselt teistsuguse sihtotstarbe määramist ning Metsa-Simmu

kinnistule elektrituuliku püstitamine ei ole üldplaneeringuga vastuolus.

9. Vaidlustatud otsuse tegemise õiguslikuks aluseks oli antud juhul ehitusseadustiku (EhS) §

32 p 2, mille kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui

projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Kuivõrd üldplaneeringuga ei

määrata

kindlaks

konkreetsete

kruntide

ehitusõigust,

peab

kohalik

omavalitsus

üldplaneeringuga kindlaks määratud maakasutuse üldiste tingimuste ja üldplaneeringu

eesmärkide valguses kaalutlusõiguse alusel otsustama, kas ehitis, mille püstitamiseks

projekteerimistingimuste

andmist

soovitakse,

vastab

üldplaneeringule

või

mitte.

Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine EhS § 32 p 2 alusel ei eelda seda, et

üldplaneering sõnaselgelt soovitud ehitise püstitamise välistaks. Kohalik omavalitsus võib sel

alusel keelduda projekteerimistingimuste andmisest ka juhul, kui üldplaneeringus valitud

vastava ala ruumilise planeerimise eesmärgid ei soosi sellise ehitise püstitamist ning puuduvad

kaalukad põhjused, miks konkreetne ehitis konkreetses kohas üldplaneeringus valitud

maakasutuse üldistest põhimõtetest hoolimata asuma peaks.

10. Kaebajal on iseenesest õigus, et üldplaneeringus teatud alale maatulundusala juhtotstarbe

määramine ei välista sellele alale ehitamist või mõnele konkreetsele sellele alale jäävale

kinnistule ala juhtotstarbest erineva sihtotstarbe määramist. See aga ei tähenda, et kohalik

omavalitsus peaks maatulundusala juhtotstarbega maale mistahes ehitise püstitamist

võimaldavad

projekteerimistingimused

andma.

Kohalikul

omavalitsusel

on

avar

hindamisruum otsustamaks, kas või mil määral lubada konkreetsel juhul üldplaneeringuga

määratud juhtotstarbest hälbimist. Kui üldplaneering sõnaselgelt konkreetsele alale teatud

ehitise püstitamist ei välista, peab kohalik omavalitsus ehitamise vastavust üldplaneeringule

hindama üldplaneeringut tervikuna silmas pidades ja selle eesmärkidest lähtudes.

16. Vastustajal on õigus selles, et üldplaneeringus on põhimõtteliselt ette nähtud, et tuulikute

püstitamine eeldab detailplaneeringu kehtestamist. Esiteks tuleneb üldplaneeringu

seletuskirja leheküljel 15 asuvast tabelist, kus on toodud alade kasutamise nimestik, et

tootmisala juhtotstarbega aladeks on muuhulgas „tuulegeneraatorite [...] ja neid teenindavate

infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala ning nendes tulenevad mõjualad“. Teiseks on

üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 20, kus käsitletakse tootmisalasid, märgitud:

„Tootmisaladele ehitiste ehitamisel tuleb arvesse võtta üldplaneeringus toodud piiranguid.

Tootmisaladele tohib ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel“. Neist kahest lausest

nähtub selgelt, et vastavalt üldplaneeringule peaksid tuulegeneraatorid paiknema alal, millele

on üldplaneeringus määratud tööstusala juhtotstarve ning ehitamine neile aladele eeldab

detailplaneeringu koostamist. On ilmne, et eelviidatud tabelis esitatud tootmisala kirjelduses

on silmas peetud just seda laadi suuri ja olulise ruumlise mõjuga tuulegeneraatoreid, nagu

see, mida kaebaja püstitata soovib (toomisvõimsus kuni 2MW ja tipukõrgus kuni 100 m).

Nõustun vastustajaga, et olukorras, kus teatud liiki spetsiifiliste ehitiste (tuulegeneraatorid)

rajamine on üldplaneeringus selgelt ette nähtud teatud aladele (tootmisala juhtotstarbega

alad), tuleb lugeda, et muudele aladele selliste ehitiste püstitamist ette nähtud ei ole ehk

mujale nende püstitamine vähemalt üldjuhul üldplaneeringule ei vasta. Sellisel juhul peaksid

esinema mingisugused kaalukad argumendid väljapoole tootmisala juhtotstarbega ala tuuliku

püstitamise lubamiseks. Lisaks sellele, pidades silmas, et tootmisaladele ehitamine saab

üldplaneeringu (seletuskirja lk 20 kolmas lõik) kohaselt toimuda vaid detailplaneeringu alusel,

oleks üldplaneeringu eesmärgiga otseses vastuolus see, kui väljapoole üldplaneeringus

määratletud tootmisalasid oleks võimlik ilma detailplaneeringu kehtestamiseta püstitada

selliseid ehitisi, mille jaoks on üldplaneeringus endas ette nähtud just tootmisala

juhtotstarbega alad. Sellises olukorras võis kohalik omavalitsus asuda seisukohale, et kaebaja

soovitud tuuliku rajamine Metsa-Simmu kinnistule ei vasta üldplaneeringule.

17. Järeldust, et tuuliku püstitamine maatulundusalale ilma detailplaneeringut koostamata ei

vasta üldplaneeringule, toetab ka üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2 märgitu, mille

kohaselt on detailplaneeringu kohustus kehtestatud tööstus- ja tootmishoonetele. Mis

puudutab kaebaja etteheidet, et vastustaja on põhjendamatult käsitanud kavandatavat

tuulikut tööstushoonena, siis tuleb märkida, et tegelikult ei ole vastustaja ei vaidlustatud

otsuses ega kohtule esitatud seisukohas kavandatavat ehitist hoonena määratlenud.

Vastustaja viide üldplaneeringu peatükile 2.2. ei ole siiski asjakohatu. Leian, et üldplaneeringu

sisu ja eesmärke silmas pidades tuleb üldplaneeringu peatükis 2.2. kasutatud mõistet

„tööstus- ja tootmishooned“ tõlgendada nõnda, et see hõlmab lisaks EhS-is sätestatud hoone

mõistele vastavatele ehitistele ka muid olulise ruumilise mõjuga tööstusotstarbeks rajatavaid

ehitisi, nagu seda on kaebaja kavandatav tuulik. Teistsugune tõlgendus oleks ilmses vastuolus

üldplaneeringust

nähtuvate

planeerimise

põhimõtetega,

eeskätt

sellega,

et

tuulegeneraatorite jaoks on üldplaneeringus ette nähtud tootmisala juhtotstarbega alad, kus

mistahes ehitamine saab toimuda vaid detailplaneeringu alusel. Üldplaneeringu seletuskirja

peatükis 2.2. tööstus- ja tootmishoonetele seatud detailplaneeringu kohustuse eesmärk ei saa

olla tingimuste seadmine tulenevalt ehitise iseloomust (hoone), vaid eesmärk on tingimuste

seadmine tulenevalt ehitise kasutusotstarbest (tööstus- või tootmine). Seetõttu tuleb

vähemalt ruumise mõju, sh suuruse poolest hoonetega samaväärseid või neid mõjukamad

muud tootmisrajatised samastada üldplaneeringu mõttes tööstus- ja tootmishoonetega. Ent

isegi kui asuda seisukohale, et üldplaneeringu seletuskirja peatükist 2.2. tuuliku püstitamiseks

detailplaneeringu kohustust vahetult ei tulene, õigustab seal sätestatu igal juhul seisukohta,

et üldplaneeringus konkreetselt tootmisalale ette nähtud ehitiste (sh. tuulik) püstitamine

muudele aladele, sealhulgas maatulundusalale, ei vasta üldplaneeringule. Üldplaneeringu

seletuskirja leheküljel 15 asuva tabeli (juhtotstarvete kirjeldused), peatüki 2.1.3 (tootmisala)

ning ülal viidatud peatükk 2.2. (detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud) koosmõjust

tuleneb üheselt, et sellise tootmisrajatise, nagu tuulik, püstitamine eeldab üldplaneeringuga

hõlmatud alal detailplaneeringu kehtestamist.

18. Kaebaja on sisuliselt leidnud, et soovitud tuuliku rajamine on üldplaneeringuga kooskõlas,

kuna tuulik ja selle käitamiseks vajalik infrasutruktuur hõlmab vähem üksnes 10—20% Metsa-

Simmu kinnistust ega muuda ulatuslikult piirkonna maakasutuse põhisuundi. Otsustades

üldplaneeringuga määratud juhtotstarbest erineva otstarbega ehitise püstitamise lubamise

üle ei saa kohalik omavalitsus lähtuda pelgalt kavandatava ehitise pind- ja mõjuala ning kogu

kinnistu pindala või veelgi enam kogu vastava juhtotstarbega ala suuruse vahekorrast.

Olukorras, kus maaomanikud saaksid põhimõtteliselt kasutada teatud juhtotstarbega alale

jäävat kinnistut ükskõik millisel muul otstarbel, kui see muu kasutus ei hõlma üle 50% kogu

kinnistust, muutuks üldplaneeringus alade juhtotstarbe määramise mõttetuks. Kõnealuses

üldplaneeringus on seejuures märgitud (seletuskirja peatüki 2.1. kolmas lõik), et teatud

juhtotstarbega alal on kogu tegevus allutatud maakasutuse juhtotstarbest tulenevale

eesmärgile. Maatulundusala on üldplaneeringus (seletuskirja lk 15 asuv tabel) määratletud kui

põllumajanduse ja metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste püstitamiseks ette

nähtud ala. Üldplaneeringule vastavaks saaks maatulundusala juhtotstarbega maale ehitamist

lugeda siis, kui vastava ehitise näol on tegemist objektiga, mis kas oma otsesest majandusliku

eesmärgist tingituna või ka teatud ajaloolistel vms põhjustel on seostatav põllu- ja

metsamajandusega või kui sellise ehitise püstitamise õigustus tuleneb üldplaneeringust

endast. Nii näiteks rõhutatakse üldplaneeringu seletuskirja lk 16 teises lõigus, et vanade

talukohtade taastamiseks on põhjendatud kunagise hoonestusala kasutusele võtmine

elamumaana. See tähendab, et maatulundusala juhtotstarbega maale jääva endise talukoha

taastamiseks saab isik projekteerimistingimuste andmist nõuda. Samuti saab üldplaneeringu

seletuskirja peatükist 2.3. järeldada, et üldplaneeringule vastab maatulundusala

juhtotstarbega maal 2 ha suurusele alale ühe elamukoha (elamu ja kuni kolm abihoonet)

rajamine. Üldplaneeringust ei tulene aga kuidagi, et sellele vastaks elektri tootmiseks

kasutatava tuuliku

püstitamine

väljapoole

tootmisala

ja

ilma

detailplaneeringut

kehtestamata.

19. Nõustuda ei saa ka kaebaja etteheitega, et vastustaja on ebamõistlikult avaralt sisustanud

avaliku huviga rajatise mõiste. Rajatist tuleb käsitada olulise avaliku huviga rajatisena, kui

sellel on selline ruumiline mõju, mis oluliselt väljub konkreetse kinnistu piiridest. Muuhulgas

tuleb olulise avaliku huviga rajatistena käsitada rajatisi, mis oma suuruse tõttu ümbritsevast

keskkonnast visuaalselt esile tulevad ja kaugele kätte paistavad. Kaebaja poolt kavandatav,

seni metsaga kaetud alale rajatav 100-meetrise tipukõrgusega tuulik on igal juhul selline

rajatis. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kavandatud tuuliku ruumiline mõju oleks

võrreldav piirdeaiaga. Piirdeaed liiati on objekt, mis iseenesest ei ole põllu- ja

metsamajandusliku maakasutusotstarbega vastuolus, seda ei saa aga öelda tuuliku kohta.

Kaebaja argument, et tuuliku põhjustatav müra on väiksem kui põllumajandusmasinatel, ei

ole asjakohane, sest põllumajandusmasinate kasutamine ja nende mõjud on olemuselt

maatulundusala otstarbega seotud.

20. Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta.

Ärakuulamisõiguse eesmärk on anda isikule võimalus selgitada haldusorganile oma huve ning

juhtida haldusorgani tähelepanu asjaoludele, millest otsustamisel tähtsust võivad omada.

Antud juhul nähtusid projekteerimistingimuste andmise otsustamiseks vajalikud andmed

taotlusest, millele kaebaja lisas ka seletuskirja ja avalikult kättesaadavatest andmetest

(kaardimaterjal). Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 punktist 2 tuleneb, et haldusmenetluse

võib läbi viia menetlusosalise arvamust ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

Isiku taotluse alusel läbi viidavad haldusmenetluses ei pea haldusorgan andma igal juhul

taotlejale täiendavalt võimalust esitada taotluse rahuldamata jätmise otsuse projekti kohta

oma arvamus, iseäranis ei pea haldusorgan küsima arvamust õigusnormide või kehtivate

planeeringute tõlgendamise kohta. Ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud selgituste

pinnalt ei ole usutav, et isegi juhul kui kaebajal oleks olnud enne vaidlusaluse otsuse tegemist

antud võimalus otsuse projekti kohta arvamust avaldada, oleks ta toonud välja mingisuguseid

selliseid asjaolusid või põhjendusi, mis oleksid võinud mõjutada vastustajat teisti otsustama.

Mis puudutab aga erinevate huvide kaalumist, siis selles osas tuleb märkida, et vaidlustatud

otsusega ei ole vastustaja võtnud seisukohta, et kaebaja soovitud tuuliku rajamine on täiesti

välistatud, küll aga leidnud, et see pole võimalik üldplaneeringu alusel antavate

projekteerimistingimustega ning kõigi erinevate huvide igakülgne kaalumine saab toimuda

detailplaneeringu menetluses.

21. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise

aluseks ei saa olla maakonnaplaneeringus sätestatu ning keeldumisel maakonnaplaneeringus

sätestatule viitamine ei ole kohane, ent antud juhul on ilmne, et vaidlustatud otsuses

sisalduval argumentatsioonil, mis puudutab rohevõrgustiku koridori, ei olnud otsuse

tegemisel erilist kaalu. Rohevõrgustiku koridori temaatikale on vaidlustatud otsuses viidatud

vaid täiendavalt ega ole ka leitud, et Metsa-Simmu kinnistu paiknemine selle koridori piiril

oleks kavandatud ehitamist välistav asjaolu. Järeldus, et rohevõrgustiku alaga seonduvaid

huve on võimalik paremini arvesse võtta detailplaneeringu menetluses, ei ole tegelikult väär.

On aga ilmne, et ainuüksi eelpool käsitletud põhjendus, mille kohaselt ei vasta

üldplaneeringule tuuliku ehitamine maatulundusala juhtotstarbega alale, oli piisav

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks.

22. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kasuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik