Legislator Case Law & Legislation
1-06-3542/7 AI generated

1-06-3542/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-06-3542/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-06-3542/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
lack of supporting documents insufficient proof of return refusal of evidence insufficient investigation admissibility threshold insufficiency of proof
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine asenduskaristuse kohaldamiseks

Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-06-3542 Lahend väärteomenetluses

Tartu Maakohtu 10. mai 2006 otsus Z.F-iga karistamises

KarS § 257 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni Menetlus otsuse täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Prokurör Marja-Liina Talimaa Avaldaja kohtutäitur Aive Kolsar Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Süüdlane võlgnikuna Z.F (isikukood xxx) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tartu Maakohtu 10. mai 2006 otsusega Z.F-ile

mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia kohtutäiturile, prokurörile ja sissenõudjale.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

18. mail 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku mõistetud tasumata (™S) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Z.F-ile rahatrahvi asendamise otsustamiseks. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Menetluse käik

Kohtutäituri esitatud aadressil kohtudokumentide kättetoimetamine süüdlasele ei ole õnnestunud.

Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb otsustada taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine kohtutäituri kohtusse esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest tulenevalt.

Rahaline karistus ja varaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud

rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi (™S § 205 lg 1).

Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise

karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras.

Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule (™S § 206 lg 2).

Rahalise karistuse täitmisele pööramine on sätestatud KrMS §-s 417 (Rahalise karistuse

täitmisele pööramine ja täitmine), mille lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud

avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist

karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohtutäitur on avalduse kohtule esitamisel tuginenud ekslikult ™S § 201 (Rahatrahvi

asendamine arestiga)

lg-le 1, milles käsitletakse avalduse esitamist kohtule väärteokaristustest tulenevates võlgnevustes.

™S § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama

täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri

määrusega nr 58 kehtestatud § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument Kohtutäiturimäärustiku täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud

täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda,

kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Täitemenetlust tuleb võimalikult

kiiresti ja viivitusteta toimetada ka seetõttu, et kohtul peab olema võimalus lahendada see kohtulikus menetluses mõistliku aja jooksul, vältimaks karistuse aegumist.

Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdimõistetu rahalise karistuse tasuks.

Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni;

muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses

sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada

abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta kohtulikul arutamisel ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi. Kohtutäitur on õigustud pöörduma kohtu poole taotlusega asenduskaristuse kohaldamiseks

juhul kui võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. ™S § 198 lg 1 kohaselt

täitemenetluses pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele,

väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale ning 3) kinnisvarale. Kohtutäitur ei ole

kohtule esitatud taotluses usaldusväärselt põhistanud eelkõige vallasvara puudumist

süüdimõistetud võlgnikul. Eelduslikult võlgnikul vallasvara puudumisest saab kohtutäitur järeldusi teha peale kohtumist süüdimõistetud võlgnikuga

™S § 206 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab

kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse

täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.

KrMS § 432 lg 3 kohaselt kohtus lahendi täitmisel tekkinud vabaduse võtmisega seotud

küsimused lahendab kohus süüdimõistetu osavõtul ning täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab

täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses. Kohtutäituri nimetaud aadressil ei olnud süüdimõistetu võlgnikuna kohtukutset kätte ei saanud ning reaalselt kohtutäituri avaldust kohtus menetleda ei olnud võimalik ning kohtutäituri taotlus tuleb rahuldamata jätta. Asjaolust, et kohtul ei olnud võimalik kohtutäituri poolt teavitatud aadressil süüdlasele (võlgnikule) kohtudokumente kätte toimetada ega teda asja arutamiseks kohtusse kutsuda ja tulenevalt ka kohtutäituri eelnevast ebapiisavast suhtlemisest võlgnikuga, kohus järeldab, et täituril tuleb täitemenetlust jätkata.

Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäituri võimalus

asenduskaristuse taotlus kohtule esitada. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik