1-09-20266/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-09-20266 (täitevasja nr 191/2005/1220; 191/2005/1218; 191/2005/1219) Kohtulahend Viljandi Maakohtu 03. veebruari 2005 otsus Egvis Viitra karistamises KarS § 200 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi. Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja Egvis Viitra Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdimõistetu võlgnikuna Egvis Viitra (isikukood 38209306059; elukoht xxxxxxxxx xxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ) Sissenõudja Rahandusministeerium Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata Egvis Viitra avaldus Viljandi Maakohtu 03. veebruari 2005 otsuse täitmine Egvis Viitralt menetluskulude sissenõudes aegunuks tunnistamiseks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Egvis Viitra on süüdi mõistetu Viljandi Maakohtu 03. veebruari 2005 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi. Kohtuotsus on jõustunud

11. veebruaril 2005 ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Egvis Viitra on esitanud 04. detsembril 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 14. juunil 2005. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 7 444 krooni.

Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et avaldus ei kuulu rahuldamisele kuna aegumise tähtaeg ei ole veel saabunud.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1)

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 1 p 3). KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Egvis Viitra on süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi, s. o I astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub I astme kuritegu 5 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna otsuse jõustumisest ei ole möödunud 5 aastat, tuleb aegumise avaldus rahuldamata jätta.

2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Toomas Lillsaar

Kohtunik