4-19-1311/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1311 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-1311 (2303,19,000046) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi A.O’i 04.03.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 11.02.2019.a otsusele väärteoasjas 2303,19,000046. Kaebuse esitaja

A.O , isikukood: XXX; elukoht: xxx Eesti ; Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. kaebus Politsei- Jätta A.O ’i ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.02.2019.a otsusele väärteoasjas 2303,19,000046 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.02.2019.a otsus väärteoasjas 2303,19,000046 muutmata.

3. A.O ning Politseija Piirivalveameti Kohtuotsuse ärakiri saata ’ile Põhja prefektuuri

kohtuesindusgrupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-19-1311 2

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

11.02.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse

väärteoa 2303,19,000046 A.O ’i sjas suhtes. Otsusega karistati A.O ’i

liiklusseaduse (edaspidi LS) § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 207 lg 1 põhikaristusena trahviühikut, s.o rahatrahviga 50 200 eurot. Menetlusalust isikut karistati 207 lg 1 20.01.2019.a kell 15:49 Tallinnas, LS § järgi selle eest, et ta Erika tn 14, juhtis mootorsõidukit, millel on läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll alates 31.07.2017.a. eid. Sellise tegevusega rikkus A.O LS § 73 lg 2 sätestatud nõud KAEBUSE SISU

A.O esitas 04.03.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. ta juhtis mootorsõidukit millel puudus kehtiv Menetlusalune isik tunnistab, et tehnoülevaatus, kuid tegi seda sellel põhjusel, et oli valmistamas sõidukit ette ülevaatuseks, käies poes ostmas vajaminevaid osi ning neid külge paigaldamas. Sõiduki näol oli tegemist hobiautoga,

millega menetlusalune isik igapäevaselt liikluses ei osale. Lisaks märgib menetlusalune isik, et otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud isiku kahetsust, mille ta protokolli kirjutas. A.O soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 21.03.2019.a. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et alused

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel

puuduvad. M ei ole enetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule

määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

4-19-1311 3

1. Objektiivne koosseis

Liiklusseaduse § 207 lg 1 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS

§ 73 lg 2. Antud sätte kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt

tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning kontrolli tulemusi tõenda

takse liiklusregistri andmetega, registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.

Väärteoprotokolli nr AB1563465 (väärteoasjas 2303,19,00046) kohaselt juhtis A.O

20.01.2019.a kell 15.49 Tallinnas, Eerika tn 14 juures mootorsõidukit Audi 80 (registreerimismärgiga xxx). Mootorsõidukil oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll alates 31.07.2017.a. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt käis ta autole varuosi ostmas ja neid külge monteerimas,

eesmärgiga auto ülevaatuse eelseks kontrolliks korda teha. Seetõttu oli menetlusalune

isik sunnitud ilm ülevaatuseta sõitma. Väärteoprotokollile lisatud politseiametnikust R. Kutser’i ütlused kinnitavad väärteoprotokollis kirjeldatut. Väärteomaterjalidele on lisatud ka , mille sõiduki taustakontrolli väljavõtte kohaselt puudus sõidukil Audi 80 (registreerimismärgiga ) väärteo toimepanemise hetkel kehtiv tehnoülevaatus. xxx Viimane

kor 07.09.2016.a, mis kehtis kuni 31.07.2017.a. raline tehnoülevaatus teostati mootorsõidukile Sealjuures ei vaidlusta A.O ka kohtule esitatud kaebuses asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et A.O kasutas liikluses

mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. A.O poolt toimepandud tegu vastab LS § 207 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Mis puudutab menetlusaluse isiku kaebuses kirjeldatud asjaolu, et käis mootorsõidukiga poes ostmas vajaminevaid varuosi ning neid külge paigaldamas, märgib kohus järgmist. LS § 73 lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul,

kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed

lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti

teenindusbüroosse või parkimiskohta. ei ole õigustavaks Poodi suundumine varuosade ostmiseks asjaoluks, mis lubaks liigelda mootorsõidukiga, millel on läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

242 lg 1

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et A.O pani väärteo toime teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Nii kaebuse kui väärteoasja materjalide kohaselt oli kaebaja teadlik asjaolust, et temale kuuluval mootorsõidukil on läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Sellest hoolimata, otsustas menetlusalune isik minna liiklusesse. Sellise tegevusviisiga jättis

menetlusalune isik võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda

omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et on õigusrikkumise toime pannud A.O vähemalt kaudse tahtluse vormis.

4-19-1311 4

3. Õigusvastasus ja süü

A.O Menetlusalune isik oli teo teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § - - s 34 sätestatud asjaolusid ning on sündinud A.O 1992. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse

isiku Seega on A.O teg puhul süüd välistavad asjaolud. u koosseisupärane, õigusvastane ja

süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et A.O on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § järgi 207 lg 1 . KARISTUS LS § lg 1 võimaldab menetlejal tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki 207

juhtimise eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas A.O 207 lg 1 alusel rahatrahviga 50 .o 200 eurot. LS § trahviühiku ulatuses, s KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige

tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tul

eb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis.

A.O süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtlusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmise süü suurusele. Arvesse saab võtta ka asjaolu, et isik tunnistas oma süüd. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud keskmiseks. . Kohus hindab menetlusaluse süü seega Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes arvestatnud protokolli ütluste osas avaldatud kahetsust. Kohus selgitab, et väärteoprotokollis antud ütlused aga

kahetsust ei sisalda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust, neist 1 on kvalifitseeritud LS § 207 järgi ning väärteotoimikus oleva 17.10.2018.a koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220162850049 koopialt nähtub, et tegu oli toime pandud sama

sõidukiga, millega pani menetlusalune isik toime ka käesoleva kaevatava õigusrikkumise. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 200 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades

piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi

väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli loeb kohus määratud keskmine karistuse proports

ionaalseks süü suurusega.

Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka

kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohu

. s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 ( ) Violetta Kõvask Kohtunik