2-19-415/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Kohtujurist

KOHTUMÄÄRUS

Harju Maakohus

Laura-Liis Sarapuu

Evelin Miggur

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2-19-415

Tallinn,

xxx

korteriühistu

avaldus

K

Ult

võlgnevuse

ja

viivise

väljamõistmiseks

Menetluse lõpetamine

Avaldaja: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood xxx,

asukoht xxx)

Avaldaja esindaja: J U (e-postxxx)

Puudutatud isik: K U (isikukood xxx, elukoht xxx)

Puudutatud isiku esindaja: M S (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7. Võtta avaldusest loobumine vastu.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-415, Tallinn, xxx korteriühistu avalduses

K Ult võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulud jätta K U kanda.

Mõista K Ult välja menetluskulu 400 eurot Tallinn, xxx korteriühistu

kasuks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K Ul

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Tagastada Tallinn, xxx korteriühistule riigilõiv

summas 175 eurot Harju Õigusbüroo OÜ kontole nr xxx.

Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

määruse tegemisest.

Määruse tegemise aeg ja koht

13.04.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, xxx korteriühistu avaldus K Ult võlgnevuse ja viivise

väljamõistmise nõudes. 19.03.2019 esitas avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks,

märkides, et loobub avaldusest seoses sellega, et puudutatud isik rahuldas nõuded pärast

avalduse esitamist. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 750 eurot, samuti määrata, et

puudutatud isikul tuleb tasuda menetluskuludest viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1

sätestatud määras.

Kohus toimetas loobumisavalduse kätte puudutatud isikule. Puudutatud isik esitas 02.04.2019

seisukoha, milles märkis, et tasus küll võlgnevuse ja viivise pärast avalduse esitamist, kuid

oluline on asjaolu, et avaldaja ei vastanud puudutatud isiku 10.12.2018 pöördumisele, millega

puudutatud isik palus avaldajalt korrektset arvestust võlgnevuse kohta. Puudutatud isik märkis

oma 18.02.2019 menetlusdokumendis, et menetlusosalised kohtusid 26.11.2018 kohtutäitur

Mati Kadaku büroos ja puudutatud isik kinnitas kohtumisel, et tasub võlgnevuse 2018.a. eest

paari-kolme kuu jooksul, puudutatud isik soovis avaldajalt korrektset võlgnevuse arvestust.

Avaldaja esitas põhjendamatult ja üllatuslikult avalduse kohtule. Avaldaja poolt väljatoodud

menetluskulud on ebamõistlikult suured.

05.04.2019 esitas avaldaja taotluse poole avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks Harju

Õigusbüroo OÜ arvele.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus on 31.01.2019 menetlusse võtmise määruses ekslikult märkinud, et avaldus vaadatakse

läbi hagimenetluses. Tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 613 lg 1 p 1 tuleb

avaldus lahendada hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus leiab, et loobumisavaldus tuleb rahuldada ja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3

kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse.

Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku

esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta

avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab

kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist

loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 alusel

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõuded pärast kohtule

avalduse esitamist. Puudutatud isik on märkinud, et lubas võlgnevuse novembris tasuda paari-

kolme kuu jooksul, kuid puudutatud isiku esitatust ei nähtu, et menetlusosalised oleksid

sõlminud kokkuleppe arvete tasumise tähtaegade muutmiseks või et avaldusega esitatud

nõuded ei olnud muul põhjusel muutunud avalduse esitamise seisuga sissenõutavateks.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud

õigusabikulu summas 550 eurot ning ta on tasunud riigilõivu 200 eurot, mille palub välja

mõista puudutatud isikult.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

Avalduselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 alusel tasuda riigilõivu 50 eurot, millest pool

on õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagasi. Seoses riigilõivuga on avaldaja tekkinud

menetluskulu seega 25 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatust

ja vajalikkust.

Avaldaja on välja toonud, et tema lepinguline esindaja tegi järgmised

menetlustoimingud järgmise ajakuluga:

Toiming

Aeg (h)

1.

07.01.2019 avalduse esitamiseks vajalike

materjalide ja kohtupraktikaga tutvumine, õigusliku positsiooni

2.

07.01.2019 nõupidamine esindatavaga

0,5

3.

09.01.2019 avalduse koostamine

1,5

4.

13.03.2019 puudutatud isiku vastusega tutvumine ja

vastuse koostamine

KOKKU

Kohus leiab, et väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses

vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.

Puudutatud isiku väide, et avaldaja on tema vastu ka varem sarnases nõudes kohtu poole

pöördunud, ei muuda kohtu hinnangut vajalikule ajakulule. Erinevatest arvetest asjaolude

koondamine on ajamahukas tegevus, nõupidamine kliendiga seejuures 0,5 tundi on pigem

minimaalne mõistlikult vajalik aeg.

Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-115-13, p 25), et lisaks esindamisele kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud

on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati hinnaga 110 eurot/tund. Kohus on seisukohal, et

tasumäär 110 eurot/tund on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Keskmine

mitteadvokaadist

esindaja

tasu

ei

ületa

kohtu

hinnangul

lihtsas

korteriühistu

majandamiskulude võlgnevuse asjas 75 eurot/tund. Avaldaja põhjendatud kuluks lepingulisele

esindajale kujuneb seega 375 eurot (5 x 75).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhjendatud

menetluskulu 400 eurot (25 + 375).

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Avaldaja tasus avalduse esitamiselt 200 eurot riigilõivu. Avaldajale

tuleb seega TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada 150 eurot ja TsMS § 150 lg 2 p 2 aluselt

täiendavalt 25 eurot, so kokku 175 eurot riigilõivu. Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt

avaldaja soovile Harju Õigusbüroo OÜ arvele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik