2-18-16874/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-16874

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi K.-M. N. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1040,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, A. Weizenbergi tn 20) lepinguline esindaja

Marilin Palts (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: K.-M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

registris: xxxxx xx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K.-M. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 17.11.2015 IPF Digital

Estonia OÜ-ga sõlmitud krediidikonto lepingust nr 2590769 tulenev põhivõlg 450,00

eurot, kontohaldustasu 47,76 eurot, intress 431,51 eurot, võla sissenõudmiskulu 25,00

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35,14 eurot, kokku 989,41 eurot.

3. Välja mõista K.-M. N.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 450,00 eurot) alates 08.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras Osaühingu Aktiva Finants kasuks.

4. Menetluskulud jäävad K.-M. N. kanda.

5. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 360,00 eurot (200 € hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 € hageja esindaja

põhjendatud kulud), millest 354,64 eurot mõista K.-M. N.lt Osaühingu Aktiva Finants

kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on K.-M. N. kohustatud tasuma Osaühingule

Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-18-16874

2 (5)

8. Toimetada kostjale K.-M. N.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest

(TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 09.11.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K.-M. N. vastu

võlgnevuse 450,00 euro, kontohaldustasu 47,76 euro, intressi 431,51 euro, võla

sissenõudmiskulude 40,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 35,14 euro nõudes. Lisaks

Tsiviilasi nr: 2-18-16874

3 (5)

palub hageja nõuda kostjalt viiviseid alates 08.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud:

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200,00 eurot ja hageja õigusabikulud 840,00 eurot ning

mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi

tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit pidamata.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ ja kostja 17.11.2015 krediidikonto

lepingu, mille alusel kostja võttis krediidikontolt välja 450,00 eurot. Kostja pidi krediidi koos

intressi ja igakuise kontohaldustasuga tasuma igakuiste osamaksetena 24 kuu jooksul, kuid

kostja ei ole oma kohustuse katteks tasunud ühtegi makset. IPF Digital Estonia OÜ loovutas

28.02.2018 nõude kostja vastu hagejale.

3. 10.12.2018 hageja täpsustas, et krediidikonto leping lõppes 17.11.2017 ning seda ei ole eraldi

üles öeldud. Samuti selgitas hageja, et kontohaldustasu maksmise kohustus tuleneb poolte vahel

sõlmitud krediidikonto kasutamise põhitingimustest ja üldtingimuste punktist 1, mille kohaselt

klient maksab kontohaldustasu igal kuul, kui krediidikonto limiit on kliendi kasutuses või

kliendil on tasumata tasusid või intressi. Enne lepingu sõlmimist on kostjale esitatud Euroopa

Tarbijakrediidi Standradinfo Teabeleht, mille punkt 3 teavitab klienti krediidi kulukuse määrast

ja ühtlasi ka igakuise kontohaldustasu suurusest ning samas punktis „Kaasnevad kulud“ all on

esitatud krediidilimiidi tasud, mis on muuhulgas loetletud ka krediidiandja hinnakirjas ja mille

kohaselt „Igakuine kontohaldustasu on 1,99 eurot“.

Kostjal on olnud võimalus tutvuda kontohaldustasu sättega lepingueelse teabe raames ja

personaalsete krediidikonto tingimustega ning on lepingu allkirjastamisega kinnitanud, et on

tutvunud ja nõustunud lepingutingimustega.

4. 14.12.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte xx xx xxxx. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks xx xx xxxx ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes xx

xx xxxx kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

Tsiviilasi nr: 2-18-16874

4 (5)

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks

krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja

põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi

maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud.

9. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ 17.11.2015 sõlmitud krediidilepingust tulenevat

rahalist kohustust kohaselt. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg

1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1131 lg 2 p 2, § 401 lg 1 ja TsMS § 367 alusel

nõuda krediidilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist, st üleantud rahasumma

tagasimaksmist ja intressi tasumist, sissenõudmiskulude hüvitamist, kontohaldustasude

tasumist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka

viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

10. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 40,00 eurot. Tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p 2

on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on

kujunenud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, sh kõnedele

vastamine ööpäevaringselt; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja

igapäevase tegevuse kulude hüvitamist, lisaks ei ole hageja nimetatud kulude reaalset kandmist

millegagi tõendanud. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (20 € + 5 €) 25,00

eurot.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

12. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 840 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

Tsiviilasi nr: 2-18-16874

5 (5)

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 840,00 eurot (ilma

käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 7 tundi (840 € / 120 €) ja summas 840 eurot ei ole selles asjas

põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus

ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles

asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud

tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele

kokku 160 eurot (2 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

98,51 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 354,64 eurot kostja kanda ja

5,36 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei

ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik