2-17-19141/56 · 2-17-19141/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-19141 Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Kohtuasi XX hagi YY vastu võla väljamõistmiseks YY vastuhagi XX vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.10.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 15 017,03 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Liisi Kents Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2019

RESOLUTSIOON I. Lõpetada kohtuasjas 2-17-19141 menetlus ja kinnitada alljärgnev kompromiss: 1. Pooltel ei ole kompromissi kinnitamisel teineteise vastu käesolevast tsiviilasjast tulenevaid nõudeid. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. II. Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2018 otsus. III. Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv ja pool kaebuse esitamisel korrektselt tasutud riigilõivust, s.o kokku 400 eurot. Edasikaebe kord Poolte kokkuleppe kohaselt ei saa kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik 1. XX (hageja) esitas 22.12.2017 hagi YY (kostja) vastu, paludes YY-lt (kostja) välja mõista käsundita asjaajamisel tehtud kulutused 9 110,82 eurot ja alusetu rikastumise teel saadud 4 793,84 eurot. Samuti palus ta nendelt summadelt välja mõista viivise seadusjärgses määras.

2

Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista käsundita asjaajamisel tehtud kulutused 13 904,66 euro ulatuses ning sellelt viivise seadusjärgses määras. 2. Kostja esitas 16.02.2018 vastuhagi alusetu rikastumise teel saadud 2 405,35 euro tagastamiseks või käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste 2 405,35 eurot hüvitamiseks. Samuti palus kostja välja mõista viivise. 3. Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 4. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkabuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis hageja hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus lahend, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks. 5. Menetlusosalised esitasid 11.04.2019 toimunud istungil ringkonnakohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-17-19141 menetluse lõpetamiseks käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Ringkonnakohtu määrus 6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Pooled avaldasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Hageja taotles kompromissi sõlmimisel tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv (50 eurot) ja pool apellatsioonkaebuse esitamisel RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasuda tulnud ja tasutud riigilõivust (350 eurot), s.o kokku 400 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Meeli Kaur Mati Maksing