2-18-127715/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-127715

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. aprill 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-127715

Tsiviilasi

Märt Lauri hagi Merle Aunpuu vastu 1514,96 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

1514,96 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Märt Laur (ik XXX; elukoht XXX), lepinguline

esindaja Krista Arraste, e-post krista@julianus.ee;

kostja Merle Aunpuu (ik XXX; elukoht XXX; e-post

XXX), lepinguline esindaja Morris Laanemäe

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Märt Lauri hagi Merle Aunpuu vastu 1514,96 euro nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Merle Aunpuult Märt Lauri kasuks 1136,22 eurot, millest 757,48 eurot on

põhinõue ja 378,74 eurot viivis.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 75% ulatuses Merle Aunpuu ja 25% ulatuses Märt Lauri kanda.

5. Määrata Märt Lauri menetluskulude rahaliseks suuruseks 587 eurot, millest 225 eurot on

riigilõiv, 342 eurot lepingulise esindaja kulud ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud.

6. Lugeda Merle Aunpuult Märt Lauri kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks

440,25 eurot.

7. Määrata Merle Aunpuu menetluskulude rahaliseks suuruseks 60 eurot (lepingulise

esindaja kulud).

8. Lugeda Märt Laurilt Merle Aunpuu kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks

15 eurot.

9. Teha poolte menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista Merle Aunpuult Märt Lauri

kasuks

menetluskulud

425,25 eurot.

Menetluskulud

kanda

Julianus

Inkasso OÜ

arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 709476919.

10. Välja mõista Merle Aunpuult Märt Lauri kasuks viivis menetluskuludelt 425,25 eurot

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2(4)

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX üürilepingu võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 271 tähenduses, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu

(üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik VÕS § 292 lg 1 järgi kandma muid üüritud asjaga

seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu

üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Antud juhul kohustus kostja üürnikuna tasuma hagejale kui üürileandjale üüri lepingu eseme

kasutamise eest 400 eurot kuus (lepingu p 2.1.1) ning kommunaalteenuste (sh elektrienergia)

arved vastavalt arvel märgitud maksetähtajale (lepingu p 2.1.2).

3. Hageja on esitanud kohtule üürilepingu rikkumisest tulenevad nõuded. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista 757,48 eurot põhinõude (2018. aasta märtsikuu üür,

2018. aasta maikuu üür 26 päeva eest ning maikuu elektrienergia 26 päeva eest) ja 757,48 eurot

sissenõutavaks muutunud viiviste katteks.

Kostja ei vaidle vastu põhinõudele, kuid ei nõustu tasuma viiviseid põhinõude ulatuses.

Kuivõrd kostja on oma kohustust tasuda üüri ja kõrvalkulude eest rikkunud, nõustudes põhivõla

suurusega ja võttes nimetatud nõude omaks, tuleb kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja

mõista 757,48 eurot (400 + 335 + 22,48).

5. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagi esitamise aja 10.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 5960,70 eurot, millest hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõude ulatuses

757,48 eurot. Hageja on arvestanud viivist võlgnetavalt üürisummalt lepingu p 4.2 alusel määras

3% päevas, so 1095% aastas.

3(4)

Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kohus märgib, et kuigi VÕS § 275 järgi on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja

kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe

tühine, ei tulene sellest üürilepingu pooltele keeldu sõlmida kokkuleppeid, mille kohaselt

eluruumi üürnik peab üüri tasumisega viivitamise korral tasuma VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivisemäärast (seadusjärgsest määrast) kõrgemat viivist (vt Riigikohtu 13.06.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794, p 12). Kohtu hinnangul ei peaks üldjuhul tulema kõne alla ka

viivisekokkuleppe tühisus vastuolu tõttu heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 86), kuna viivise maksmine on kergesti välditav põhikohustuse kohase täitmisega ning

seadus võimaldab taotleda kohtult viivise vähendamist (VÕS § 113 lg 8).

Kostja on taotlenud viivise vähendamist mõistliku suuruseni, viidates seejuures eeskätt viivise

määra ebaproportsionaalsusele (ületab rohkem kui 136 korda seadusjärgset määra) ja kostja

halvale majanduslikule olukorrale.

VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema

poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus leiab, et antud juhul on kostja viivise vähendamise nõue põhjendatud. Kuigi hageja ei

nõua viivist põhinõuet ületavas osas, samas ei ole kostja ka pärast kohtumenetlusest teadasaamist

teinud hagejale oma kohustuse täitmise katteks ühtegi makset, on hagejale poolte elektron-

kirjavahetusest nähtuvalt teada kostja raske majanduslik olukord (kostja hilines raha puudumisel

korduvalt üüri ja kõrvalkulude maksmisega, hageja jättis kostjalt 2018. aasta veebruarikuu üüri

nõudmata). Kohus lähtub viivise vähendamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistetavast

põhinõudest, so 757,48 eurot, mida kohus vähendab poole võrra ehk 378,74 euroni. Kohtu

hinnangul ei ole viivis 378,74 eurot põhinõudega 757,48 eurot võrreldes ebamõistlikult suur

VÕS § 162 lg 1 tähenduses.

Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju

sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka

võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada

võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole tõendanud, et ta on saanud kahju suuremas ulatuses kui

pool põhinõudest.

6. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja 1136,22 eurot, millest 757,48 eurot on põhinõue ja 378,74 eurot viivisenõue.

7. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohtuotsuse kohaselt rahuldatakse hagi 75% ulatuses (hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt

välja 1514,96 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 1136,22 eurot). TsMS § 163 lg 1 alusel

jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

4(4)

Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 75% ulatuses ja hagejal tuleb hüvitada kostja

menetluskulud 25% ulatuses.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

9.1. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 638 eurot.

Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi,

mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu

suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja

menetluskulu summas 225 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud

peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamises (20 eurot), hagiavalduse koostamises (1 tund 35 minutit) ning kostja

vastusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises (3 tundi 50 minutit) ajakuluga kokku 5 tundi

25 minutit ning tunnihinnaga 114 eurot koos käibemaksuga.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (üürilepingu mittekohane täitmine), hageja nõude

olemust (kohustuse täitmise nõue koos viivisenõudega), tsiviilasja keerukust ja mahtu

(vähekeerukas ja –mahukas, lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses, vastuväide on esitatud

üksnes viivise osas) ning hagiavalduses ja hageja seisukohas esitatud õiguslikke põhjendusi,

leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõttes on kokku 3 tunni eest

342 eurot, millele lisandub 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 172 lg 9, § 144 p 7,

§ 4842). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 114 eurot tunnis koos

käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 587 eurot (225

+ 342 + 20), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 75%, so 440,25 eurot.

9.2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja

kulud 5 tunni eest 200 eurot koos käibemaksuga (5 tundi × 40 eurot), millest kostja omaosalus

on 60 eurot koos käibemaksuga.

Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks taotletud 60 eurot, pidades seda

kostja esindamise eest põhjendatud ja vajalikus kuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hagejalt

kuulub sellest kostja kasuks väljamõistmisele 25%, so 15 eurot.

9.3. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas

tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 425,25 eurot (440,25 –

15).

Kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 709476919.

10. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

425,25 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik