1-09-21068/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-21068

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-21068 (09250101702) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi J.Z süüdistuses kuritegudes KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil 14. detsembril .2009.a. kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

J.Z , ik. XXX,

varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

1) Pärnu Maakohtu 27.11.2008.a. otsusega KarS § 121 järgi

rahalise karistusega 5000 krooni, väärteokorras karistatud kahel korral;

2) Pärnu Maakohtu 26.02.2009.a. otsusega KarS § 121 järgi

rahalise karistusega 200 päevamäära, so.10000 krooni riigituludesse;

3) 2.07.

2009.a. Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) otsus

KarS § 121 järgi vangistus kolm (3) kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga; . tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

2

Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.Z kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

KarS §-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata J.Z-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22. juuli 2009.a. kohtuotsusega nr 1-09-10746 KarS

§ 121 alusel mõistetud karistus vangistus kolm (3) kuud ja suurendades käesoleva kohtotsusega uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa kolme (3) kuu võrra, mõista liitkaristuseks vangistus 7 (seitse) kuud.

KarS § 68 alusel arvata J.Z-i poolt eelvangistuses (kahtlustatavana kinnipidamine) oldud aeg 13.-14.12.2009.a., so. kaks (2) päeva karistusaja hulka. J.Z-i poolt kuulub ärakandmisele seega vangistus 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

Kohaldada J.Z-i suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada J.Z-ile mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kuus (6) kuud 28 päeva

vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kuuele (6) kuule ja 28 päevale vangistusele vastab: 6 kuudx30=180 päeva+28päeva = 208 päeva x2 tundi=416 tundi üldkasulikku tööd.

416 (nelisada kuusteist) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus J.Z-ile kaks (2) aastat.

Üldkasuliku töö tegemisel on J.Z kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

3 Asjaolud ja menetluse käik J.Z-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.12.2009 kell 14.54 ajal Saare mk, Pihtla

v, Reeküla külas isiklikku sõiduautot VAZ 2105 reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,84 mg/l, laiendimääramatus +- 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,77 mg/l. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 50 lg1 alusel võtta J.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

J.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Arvestada riigieelarvest selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigiõigusabi korras kaitse teostamise eest kriminaalmenetluses:

Advokaadibüroo Andres Tamm OÜ

(asukoht Tolli 7 93813 Kuressaare, reg. nr 10248669) kasuks 540 krooni vandeadvokaat Andres Tamme poolt (viissada nelikümmend)

süüdistatavale J.Z-ile

riigi õigusabi korras kaitse osutamise eest prokuratuuris kokkuleppemenetluses ja kohtumenetluses.

Välja mõista J.Z-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3263 (kolm tuhat

kakssada kuuskümmend kolm) krooni ja kohtueelses ning kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu kokku 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS

SEB Pangas AS või AS Swedbangas nr 221023778606, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-21068, isik kelle eest tasutakse – J.Z, nõude liik – sundraha või kaitsjatasu.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani J.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör andes kohtule kriminaalasja materjalid esitas kohtuistungil taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so. KrMS § 239-250 sätteid järgides. Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis, et asi allub asja arutavale kohtule ja asja on võimalik lahendada kokkuleppemenetluses. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.Z-ile karistuseks vangistus neli (4) kuud. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata J.Z-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu

Kuressaare kohtumaja 22.07.2009. a kohtuotsusega nr 1-09-10746 KarS § 121 alusel

mõistetud karistus vangistus 3 (kolm) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus neli (4) kuud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus 7 (seitse) kuud.

KarS § 68 alusel eelvangistus alates kahtlustatavana kinnipidamisest 13.12.2009.a. kuni 14.12.2009, s.o. 2 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 6 (kuud) kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 6 (kuud) kuud 28 päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale

vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 (kuud) kuule 28 päevale vangistusele

(6x30=208) ehk 208vangistuspäevale vastab (208x2) 416 (nelisada kuusteist) tundi üldkasulikku tööd. 416 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) kuuks.

J.Z selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub nii süüdistuse sisu kui kuritegude kvalifikatsiooniga kui ka kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-250 sätteid. Süüdistatav J.Z , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja J.Z tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 329 ja 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille

suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg1

5

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks

sundraha vähendamise poole võrra, ehk 3263.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele J.Z-ilt riigituludesse.

Kohtueelses menetluses on arvestatud Advokaadibüroo Andres Tamm OÜ kasuks

vandeadvokaat Andres Tamme osalemise eest kiirmenetluse protokolli koostamisel J.Z kaitsjana riigiõigusabi korras 350.00 krooni millele lisandub käibemaks 20%, ehk 70

krooni, kokku 420 krooni (tl.18-19). Prokuratuuris ja kohtulikus menetluses osales süüdistatava kaitsjana riigiõigusabi korras vandeadvokaat A. Tamm, kes on esitanud kohtule taotluse tasu arvestamiseks summas 350 krooni prokuratuuris läbirääkimistel osalemise eest ja 100 krooni istungil osalemise eest, kokku 450 krooni, mille lisandub käibemaks 20%, so. 90 krooni, kokku 540 krooni. Kokku on arvestatud kaitsjatasu summas 420+540=960 krooni. KrMS § 180 alusel kuulub summa 960 krooni süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 , 2565 .

Kristel Pedassaar kohtunik