3-19-632/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-632 Haldusasi A.R. kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.03.2019 vastusele nr 30-2/19-002471-002 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja — A.R.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.R. kaebus. 2. Jätta A.R. menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. A.R. esitas 07.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kohustamist algatama menetlust tarbija õiguste rikkumise suhtes. 2. A. R. esitas 18.03.2019 TTJA-le kaebuse seoses 21.02.2019 Soome Vabariigis, Helsingi lennujaamas toimunud intsidendiga, kus teda ei lubatud lennuvedaja Norwegian Air Shuttle ASA lennuki pardale. 3. TTJA käsitles kaebust selgitustaotlusena ja vastas kaebajale 28.03.2019 kirjaga nr 30-2/19-002471- 002, leides, et käesolevat vaidlust on otstarbekam lahendada kohtus. 3.1. TJJA selgitas vastuses, et menetleb kaebaja pöördumist TTJA Euroopa Liidu tarbijanõustamiskeskusena, mis koosneb üleeuroopalisse võrgustikku ECC-Net ning mille ülesandeks on mh lahendada tarbijate piiriüleseid kaebusi, mis on tekkinud teisest liikmesriigist kaupade või teenuste ostmisega. 3.2. Tuginedes kaebaja pöördumises toodud asjaoludele, leidis TTJA, et antud vaidluse lahendamine nõuab täiendavat uurimist ning tunnistajate ärakuulamist, mistõttu on vaidlust otstarbekam lahendada kohtus. TJJA selgitas, et piiriüleste vaidluste puhul, kus nõue jääb alla 5000 euro on reisijal võimalik kasutada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, lisades viited veebilehtedele, kust kaebaja võib saada selle menetluse osas täpsemat infot.

2 4. A. R. pöördus 07.04.2019 Tallinna Halduskohtusse. Kaebusest võib aru saada, et kaebuse eesmärgiks on kohustada TTJA-d, et viimane võtaks A.R. kaebuse menetlusse. 5. Leian, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 6. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tarbija ja teenuse osutaja või kaupleja vahelised vaidlused on oma olemuselt eraõiguslikud, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Samuti ei kuulu selliste vaidluste lahendamine TTJA pädevusse. Seega ei ole kaebajal võimalik halduskohtult nõuda ka TTJA kohustamist kaebus läbi vaadata. 6.1. Tarbija ja kaupleja (sh teenuse osutaja) vahelisi suhteid sh TTJA pädevust ja tarbija ning kaupleja vaheliste vaidluste lahendamise korda reguleerib tarbijakaitse seadus (TKS). TKS § 21 lg 2 p-st 1 ja 3 tuleneb küll, et TTJA pädevuses on muuhulgas järelevalve teostamine tarbija kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle ja rikkumiste kohta ametile esitatud kaebuste lahendamine, kuid see ei tähenda, et TJJA pädevuses on tarbija ja kaupleja vahel tekkinud mistahes erimeelsuste lahendamine sh kahju hüvitamise nõuete menetlemine. Seda kinnitab ka TKS § 21 lõikes 3 sätestatu, mille kohaselt ei lahenda TTJA tarbija kaebust, mille sisuks on tarbija ja kaupleja vahelisest tehingust tuleneva tarbijavaidluse lahendamine. 6.2. Seega, ehkki tarbija võib TTJA-le esitada kaebuse kaupleja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus õigusaktides sätestatud normidega, ei lahenda TTJA järelevalvemenetluse käigus tarbija poolt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. 6.3. Tarbijavaidluste lahendamist reguleerib TKS 5. peatükk, mis näeb esmalt ette kaebuse esitamise kauplejale (§ 24 jj), kusjuures piiriüleste vaidluste korral abistab pöördujat TTJA juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (§ 28). Sellisel nõustamiskeskusel on aga üksnes vahendaja roll suhtluses kauplejatega või asjaomaste institutsioonidega teises riigis. Nõustamiskeskuse pädevuses ei ole tarbijavaidlustes kahju hüvitamise otsuste vastuvõtmine ega kauplejatele kohustuslike ettekirjutuste tegemine kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul ongi TTJA kaebaja nõuet nõustamiskeskuse funktsioone täites menetlenud, leides samas, et kuivõrd nõude lahendamiseks on vajalik täiendavate tõendite kogumine, on kaebajal kõige otstarbekam pöörduda kahju hüvitamise nõudega otse kohtu poole. Siinkohal ei ole aga tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva küsimusega, vaid vastav nõue tuleb esitada tsiviilasju lahendavale kohtule. 6.4. Täiendavalt näeb TKS ette võimaluse pöörduda vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole (TKS § 46 jj), kuid ka siin tuleb silmas pidada, et tarbijavaidluste komisjon võib vaidluse lahendamisest keelduda ja menetluse lõpetada, kui vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus (TKS § 47 lg 3 p 3). Samuti tuleb maakohtusse pöörduda juhul, kui vaidluse osapooled ei nõustu tarbijavaidluste komisjoni otsusega (TKS § 60 lg 2). Eelpoolviidatud sätted kinnitavad seega asjaolu, et tarbijavaidluste lahendamiseks pädev kohus on tsiviilasju lahendav kohus. 7. Eelpooltoodud põhjustel tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 8. Riigilõivu asjas tasutud ei ole. Selle asemel on kaebaja esitanud kohtule menetlusabi taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Selle taotluse jätan kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma