Legislator Case Law & Legislation
1-19-2962/2 AI generated

1-19-2962/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-19-2962/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-19-2962

Legislator headnote

AI generated

1-19-2962/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-19-2962

Keywords

AI generated
breathalyzer test alcohol abuse aggravated drunk driving drug screening test alcohol monopoly trade in alcoholic beverages
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-19-2962

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

12. aprill 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi .L

G süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav G.L , IK XXX

17. august 1971. a; kodakondsus: ; sünniaeg: XXX XXX XXX XXX XXX ; emakeel: ; haridus: ; perekonnaseis: XXX; elukoht: ; ; töökoht: varasem karistatus: kriminaalkorras karista mata; tud ühel korral, väärteokorras karista tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista k G.L uueks (6) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust G.L-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14. detsembri 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10193 mõistetud karistuse ära kahekümne k ) päeva võrra kandmata osa, s.o kolme (3) kuu aheksa (28 pikkuse vangistuse ning liitkaristuseks mõista üheksa ) kuud kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust. (9 (28

KarS lg 1 alusel arvata karistusaja algust alates tema kahtlustatavana § 68 G.L kinnipidamisest, s.o 11. aprillist 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada suhtes tõkendina vahistamist kuni G.L kohtuotsuse jõustumiseni või ärakandmiseni. karistuse

KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise G.L-ilt õigus milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja laieneb kuueks (6) kuuks, vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.L kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõ G.L-ile kuuluv iduk Volvo V50 reg nr XXX XXX (VIN-kood , asub Tartus parklas) ning kanda Maanteeameti Tähe 106A liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista G.L-ilt sundraha nelisada viis (405) eurot ja

kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud G.L-il menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700019309. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile

osas rito@mnt.ee ning jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus G - .L i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 14. detsembri 2018. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-18-10193 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis 11. aprillil 2019. a kella 10:59 paiku Tartus Ringtee tn 43a juures nr XXX, olles alkoholijoobes mootorsõidukit Volvo V50 reg (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus .L G kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milli mi ühe liitri gram kohta või rohkem. Sellega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o G.L KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale KarS § 424 lg 2 järgi G.L-ile kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. KarS avat karistust .L-ile Tartu Maakohtu Tartu G § 65 lg 2 alusel suurendada mõistet kohtumaja otsusega nr 1-18- kandmata osa, s.o 3 kuud 10193 mõistetud karistuse ära

28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 9 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata KarS alates .L kahtlus vana kinnipidamisest 11. aprillil G § 68 alusel tata 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada G.L suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kand

misele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena G.L-ilt

6 kuuks. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist Juhindudes KarS § 83 lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida G - .L ile kuuluv tumehalli värvi mootorsõiduk Volvo V50 reg nr XXX (VIN kood kui tahtliku XXX), süüteo toime mise vahend. Sõiduauto Volvo V pane

50 reg nr XXX on Tartus, Tähe 106A asuvas parklas.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt riigi õigusabi tasu 60 eurot ja sundraha 405 eurot, mille tasumiseks alates süüdistatavale määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse

jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.L-i lg 2 uleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb .L suhtes G kohaldada tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Samuti vastavalt kokkuleppele konfiskeerida alusel .L-ilt G on põhjendatud KarS § 83 lg 1 kuriteo toimepanemise vahendina m Volvo V50 reg nr . KarS ootorsõiduk § 83 XXX lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud G.L poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema

edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas .L t Volvo V50 reg nr XXX, G sõiduauto mille omanik ta on. Märkimist väärib, et sama sõidukit kasutades on G.L toime pannud ka varasema samaliigilise õigusrikkumise. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on G.L kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks, s.o tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS §

83 lg 1 mõttes. Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasem karistus talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada .L-ile G kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus rS § 85 lg 3 kohaselt konfiskeerimise kohta Ka käsutamiskeeluna sõiduki käsutamise , tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalikesitatud ei ole. A

õiguslikku nõudeavaldust sitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev G.L menetluskuludeks on sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 ja lg 2 vähendamisele kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale t üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele ilmsel KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/