4-19-2081/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-2081

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2018 (2316,19,001795) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi L 201 lg 2

iiklusseaduse § ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.I; ik: XXX; elukoht: Eesti Vabariigis registreeritud elukoht puudub, menetlusaluse isiku sõnade

kohaselt xxx, töökoht: menetlusaluse isiku sõnade kohaselt xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Merit Saarm, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. D.I

süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 12 (kaksteist

) päeva.

2. Mõistetud arest 12 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära

kantud hiljemalt 16.06.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti

ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 12.04.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

16.03.2019 1540729 koostatud väärteoprotokollist nr AB nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 16.03.2019 kell 23:10 peeti Mere pst 8 juures suunaga Sadama tänava poole Tallinnas, kinni sõiduk, mida juhtis uhtis mootorsõidukit, omamat D.I, kes j a vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust , kui juhtimisõigus oli ära võetud ajal

. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS 90 lg 1 p pani toime LS § 1 sätestatud keeldu ning § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule on kohtukutse edastatud tema avaldatud telefoninumbril ning menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel 09.04.2019 kohtule e-kirjaga teatanud, et tal ei ole võimalik väärteoasja arutamisel osaleda ning lubab

väärteoasja arutada tema osavõtuta. Seega saab järeldada, et menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja menetlusaluse isiku osavõttu ei ole kohus teinud kohustuslikuks, arutab kohus väärteoasja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale etteheidetava väärteo toime pannud. Väärtegu on toime pandud tahtlikult. Menetlusalune isik on väärteoasjas

tehtud otsuse kätte saanud ja selle otsusega võeti temalt karistusena ära juhtimisõigus.

16.03.2019 asus ta rooli teadlikult ja asus sõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku süüd saab

hinnata keskmiseks. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses või kohtulikul arutamisel ei tuvastatud. Menetlusalusel isikul on kehtivad karistused, kõik need on

seotud liiklusrikkumistega. Kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Uue rahatrahvi mõistmine ei kannaks endas eripreventiivset eesmärki. Seetõttu taotleb kohtuväline menetleja 12 päevase aresti kohaldamist.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist o leidnud

täies mahus.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik, või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest . nähtuvalt juhtimisõigus 1 puudus, sest juhtimisõigus oli karistusena D.I 6.03.2019

ära võetud . Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 13.02.2019 kuni 12.08.2019

keeldu vastava kategooria a. , juhtides mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust omamat Kohus ei saa arvestada ka menetlusaluse isiku põhjendusi, mille kohaselt ta ei teadnud, et tal on juhtimisõigus ära võetud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut

karistatud sama kohtuvälise LS § 22 , § menetleja 17.01.2019 otsusega nr 231718009536 7 lg 2 242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks ning otsus jõustus

13.02.2019. Eelmises väärteoasjas koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise

menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.01.2019.

Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik soovinud lahendi saatmist tema e-posti aadressile. Kohtuvälise menetleja esitatud logi väljavõtte kohaselt on otsus 17.01.2019 saadetud

menetlusaluse isiku avaldatud e-posti aadressil ja logi kohaselt on saadetis serveris vastu võetud. Seega on otsus menetlusalusele isikule saadetud vastavalt tema soovile tema e-posti

aadressile ja see saadetis on ka kohale jõudnud. Kui menetlusalune isik ei vaevunud seda

avama, siis võttis ta ise riski, et ta ei tea otsuse sisu. Menetlusalune isik pidanuks ise huvi

tundma milline karistus on talle määratud, avades temale saadetud elektroonilise saadetise. Otsusega tutvumata jätmisel võtab menetlusalune isik ise endale riski, et ta võib teda puudutavat olulist asjaolu mitte teades ja selle vastu huvi tundmata jättes panna toime uue karistatava teo.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et teda on liiklusalase väärteo toimepanemiselt kinni

peetud ja temale allkirja vastu kätte antud väärteoprotokollis on üheselt märgitud kuupäev,

millisest alates on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samamoodi oli ta teadlik sellest, et otsus saadetakse talle e-posti aadressile, mida ta ise oli

soovinud. l, millisel Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on õiguslik tähendus vaid selle

kuupäeval on väärteoprotokolli kantud andmete kohaselt otsus kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse

teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks

väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Kui talle saadetakse kohtuvälise menetleja lahend aga e-posti aadressile, peab ta ise selle avama ja tundma huvi lahendi sisu kohta. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul

riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist näh kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, tavalt üheselt teada. Piisava huvi korral saanuks menetlusalune isik teada otsuse sisu ja ka kaebuse esitamise tähtaja. Kui menetlusalune isik ei pidanud vajalikuks otsusele järele minna või ise

temale e-postile saadetud otsust avada, võttis ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Menetlusalune isik ei saa otsusele järele minemata jätmist või oma e

-

post

iga tutvumata jätmist ja seega oma teadlikku tegemata jätmist omistada kohtuvälisele menetlejale. Seetõttu ei saa kohus ka arvestada väidetega, et menetlusalune isik ei olnud teadlik

temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest ning kohus jätab selle väite tähelepanuta, kuivõrd otsus oli saadetud menetlusaluse isiku e ning lähtub seisukohast, et -posti aadressile menetlusalune isik oli teadlik temale saadetud kohtuvälise menetleja lahendi sisust ja sellest, et

teda karista ning uue ti juhtimisõiguse äravõtmisega sõidukit juhtima asudes pani ta toime tahtliku

süüteo.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega . vastava toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise kategooria m

ootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üheksa kehtivat väärteokaristust, neist kolm on määratud 2018. aastal ja eranditult liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning viimane

karistus on määratud 2019. aasta alguses. Menetlusalune isik on tasumata jätnud ka temale

2017. aastal liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Seega on teda 2 aasta jooksul karistatud viiel korral rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata ning viimane kord karistati teda juba juhtimisõiguse äravõtmisega Käesoleva väärteo on menetlusalune isik . toime pannud 16.03.2019, s.o 2 est. Seega varasem

kuu möödudes viimase otsuse tegemis ad

karistus

ed rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süsteemselt süütegude toimepanemist. liiklusalaste Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed

aluse järelduseks, et varasem e väärte ad kinnipidamised liiklusalast gude toimepanemiselt ja

karistus

ed rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei sunni, tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine.

Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud. Seega ei ole kergendavat

asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist süsteemse liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on aasta jooksul karistatud neljal korral ja viies kord juhtis ta mootorsõidukit ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et

menetlusalusele isikule tuleb karistus

mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole

varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/